Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg 1 alusel lisakaristuse - Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks – mõistmises. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 10. mai 2010.a otsusega tunnistas Harju Maakohus Georgy Ivanchenko süüdi
lg 1 järgi ja karistas 3 aasta ja 2 kuulise vangistusega,
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.
Karistusaja alguseks loeti 17.08.2009.a.
lg 1 alusel mõisteti talle lisakaristuseks Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Pärnu Maakohtu Järva kohtumaja 17.04.2009.a kohtuotsus jäeti iseseisvale täitmisele.
lg 1 alusel konfiskeeriti riigi tuludesse sularaha 1000 krooni, mis on kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole.
Harjumaal XXXXX vallas XXXXX külas XXXXXXX XX asuva kinnistu arest jäeti muutmata konfiskeerimise otsuse täitmise tagamiseks. 1.2
Ivanchenko süüdi selles, et ta omandas tuvastamata ajal ja kohas tuvastamata isikult ebaseaduslikult 2 kg hašišit, mille toimetas enda elukohta Tallinnas XXXXXXXXX XX-X korterisse ja hoidis narkootilist ainet seal kuni 17.08.2009.a, mil see läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti kandis G. Ivanchenko osa ainest endaga kaasas, kuni see 17.08.2009.a kinnipidamisel temalt ära võeti. Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti temalt ära 486,6 grammi hašišit, tema elukohast leiti ja võeti ära 1157,32 grammi hašišit. 1.3
lg 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ta laskekõlbuliku tulirelva – jahipüssi IžB-47 nr A10261, mida hoidis oma elukohas XXXXXXXXX XX-X kuni see läbiotsimise käigus 17.08.2009.a leiti ja ära võeti. Relvaseaduse §-s 32 sätestatud tulirelva luba G. Ivanchenkol ei olnud. 1.4 Süüdistus oli G. Ivanchenkole esitatud
lg 21 p 1 järgi, kuid kohtuliku uurimise käigus taotles prokurör tema süüditunnistamist
APELLATSIOONIDE SISU 2. Süüdistatava kaitsja adv Talvi Vaske taotleb maakohtu otsuse tühistamist oma kaitsealusele
lg 1 järgi mõistetud karistuses, leevendades karistust uue otsusega, vabastades ta tingimisi vangistusest, lisakaristusena mõistetud väljasaatmise ja varalise karistuse tühistamist. Apellandi põhjendused on järgmised. 2.1 Kaitsja märgib, et kohtuotsuse kohaselt puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud, kuid kohus on siiski arvestanud asjaolu, et süüdistatav on varem narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud Soome Vabariigis. 2 2.2 Apellant viitab
§-le 57 p 5 ja leiab, et süüdistatava ütlustest tulenevalt on teda korduvalt ähvardatud füüsilise vägivallaga. E. Ivantšenko kinnitas samuti, et ka ajal kui G. Ivanchenko vahi all viibis, käidi teda otsimas ja teatati, et võlg on 20 000 eurot, ähvardati isegi teda. Arvestades süüdistatava puhtsüdamlikku ülestunnistust ja koostööd politseiga, tuleks teda tingimisi karistusest vabastada. Kaitsja viitab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-11-40-04. 2.3 Apellatsioonis leitakse, et
Ivanchenko Eestist väljasaatmine ei ole põhjendatud. Kaitsja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-38-09 ja märgib, et maakohus ei arvestanud asjaolu, et G. Ivanchenko on küll Venemaa kodanik, kuid sündinud Eestis, elanud siin suurema osa oma elust, tal on siin endine abikaasa, kellega suhtleb ja teismeliseeas poeg. G. Ivanchenkol on elukoht XXXXXXXXX tänaval, korter XXXXXX, kogunenud liisingu- ja kommunaalteenuste võlad vajavad tasumist. Seega on tal kohustusi Eesti riigi ees, Eestiga on tal tihedamad sidemed kui Venemaaga. 2.4 Kohtutäituri ettekandest, mis käsitleb G. Ivanchenko varalist olukorda, nähtub, et süüdistatava kontodele pandud 1 333 836 krooni ja 5 420 eurot on kuritegeliku päritoluga. Kaitsja sellega ei nõustu ning leiab, et kohus ei ole piisavalt tähelepanu pööranud 02.02.2001.a XXXXX XXX X-XX korteri müügitehingule, mille hind oli 500 00 krooni, see jagati kolmeks ja ühe osa eest osteti XXXXXXXXX tn korter, mis on G. Ivanchenko poja nimel, poeg elab seal koos emaga juba 2004. aastast. Suvila XXXXXX oli ostetud Ivanchenko vanemate poolt, seal ei ole võimalik elada, kuna on valmis ehitamata. 2.5 Ka ei ole kohus arvestanud, et aastatel 2002-2005 kandis Ivanchenko Soomes karistust ning seega on kogu tema kinnisvaraga seonduv otseses seoses 2001.a XXXXX XXX korteri müügiga ning korter XXXXXX on ostetud liisinguga. Fakt on, et kuigi suvilal on uus katus, ei anna see veel ehitise arvamist ebaseadusliku tulu hulka. 3. Süüdistatava kaitsja adv Sven Sillar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega on G. Ivanchenkole mõistetud lisakaristusena Eestist väljasaatmine ja 5-aastane sissesõidukeeld ning millega
Ivanchenkolt riigituludesse sundraha 1 332 836.60 krooni ja 5 420 eurot. Kaitsja leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti
3.1 Esmalt viitab kaitsja Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-38-09 ning märgib, et sellest tulenevalt peab kohus väljasaatmise eeldusena mõistma keskmist karistusmäära ületava karistuse. Käesoleval juhul G. Ivanchenkole sellist karistust ei mõistetud.
Kohus, mõistes G. Ivanchenkole karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust, ei pidanud seega tema süüd eriti suureks. 3.2 Apellant märgib veel, et süüdistatavaks on Eestis sündinud ning siin hariduse omandanud ja aastakümneid elanud isik. Reaalsus on see, et süüdistataval puudub Eesti kodakondsus, kuid see ei ole mitte tingitud niivõrd süüdistatava otsustest, vaid Eesti riigi poliitilistest valikutest 90-ndatel aastatel. Kaitsja leiab, et
3.3
sätetesse puutuvalt leiab kaitsja, et maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et asendamisele kuulub üksnes süüteoga omandatud vara. Kohus ise tuvastas, et G. Ivanchenkole ei ole võimalik ette heita narkootikumide edasiandmist, nende müüki. Ta 3 tunnistati süüdi psühhotroopse aine omandamises ja valdamises enda tarbeks. Seega puudub faktiline alus konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks. Kui kohus otsustas konfiskeerida sularaha, nagu kohtuotsuses kirjas, siis peab see sularaha faktiliselt kusagil eksisteerima. Pangaarvetel kunagi olnud raha ei ole sularaha. 3.4 Seega, kuivõrd G. Ivanchenkot ei süüdistata selles, et ta saanuks narkootikumide edasiandmisega üle miljoni krooni ja üle 5 tuhane euro, siis puudub võimalus nimetatud summasid seotuks lugeda selle kriminaalasjaga. Pärast seda, kui prokurör aga loobus G. Ivanchenko süüdistusest narkootikumide edasiandmises, on välistatud võimalus konfiskeerida süüdistatavalt abstraktset rahasummat, mis kunagi on olnud tema pangakontol.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning taotles apellatsioonide rahuldamata jätmist. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid väärivad osaliselt tähelepanu – mõistes süüdistatavale
MS § 338 p 2 mõttes, muus osas ei ole apellatsioonid põhjendatud. 5.1 G. Ivanchenkole mõistetud karistusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Asjas tuvastatud tehioludest lähtuvalt puuduvad alused
§-s 57 p-s 5 (süüteo toimepanemine ähvarduse mõjul) sätestatud kergendava asjaolu arvestamiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on G. Ivanchenkole karistust mõistes järginud
§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul
lg 1 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jääva karistuse leevendamine põhjendatud. 5.2 Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole kaitsja taotlus G. Ivanchenko karistusest tingimisi vabastamiseks põhjendatud (käesolevas asjas saab karistusest vabastamisest rääkida üksnes
mõttes, kuivõrd süüdistatavale mõistetud vangistuse aeg – 3 aastat ja 2 kuud – ületab
§-s 74 sätestatud katseaja maksimaalse kestuse). Tuleb märkida, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt isiku karistusest tingimisi vabastamine
alusel on üldjuhul võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (vt Riigikohtu otsused 3-1-1-14-02; 3-1-1-79-03). Kohtukolleegiumi hinnangul välistab G. Ivanchenko 4 karistusest tingimisi vabastamise ainuüksi tema süü suurus, ta on tahtlikult toime pannud esimese astme rahvatervise vastase kuriteo. Tõsi, et Riigikohus on oma lahendites (otsused nr 3-1-1-80-04; 3-1-1-99-06) tõdenud, et
ei välista süüdlase tingimuslikku karistusest vabastamist ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavate erandlike asjaoludega. Käesolevas asjas ei ole selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ning ka apellatsioonis ühelegi neist ei viidata. 5.3 Apellantide seisukoht, mille kohaselt on kohus alusetult G. Ivanchenko suhtes
sätteid kohaldanud ja talle lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga mõistnud, on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. 5.4 Nagu apellandidki, osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-38-09, milles esitatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tuleb lähtuda, kuivõrd käesoleva süüdistusasja ja viidatud otsuses kirjeldatud süüdistusasja tehiolude vahel esineb ilmselge analoogia. Viidatud otsuses märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kuigi erinevalt põhikaristusest peab lisakaristus eelkõige silmas preventsioone, ei tohi ka lisakaristuse liik ja määr ületada süü suurust
Väljasaatmine on üks raskemaid füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavaid lisakaristusi, kuna sellega katkestatakse isiku senised sidemed asukohamaaga ja sunnitakse teda oma elu jätkama mujal. Kolleegium asus seisukohale, et mõistes lisakaristusena väljasaatmise isikule, kellele mõistetud põhikaristuse määr jääb alla sanktsiooni keskmist, on maakohus kogumis mõistnud süüdistatavale tema süü suurust ületava karistuse. 5.5 G. Ivanchenkole oli esitatud süüdistus
lg 21 p 1 järgi selles, et ta omandas, hoidis ja andis edasi suures koguses hašišit suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtuliku uurimise käigus loobus prokurör osaliselt süüdistusest – G. Ivanchenko poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine edasiandmisest. Maakohus tunnistas G. Ivanchenko süüdi
Kohus on G. Ivanchenkole karistust mõistes arvestanud kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist ning leidnud, et karistus tuleb mõista sanktsiooni alla keskmist määra. Arvestades, et
Ivanchenkole mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. 5.6 Eelosundatud asjaolusid ei ole aga maakohus arvestanud lisakaristust mõistes. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks märkida sedagi, et
Ivanchenko sidemetele Venemaaga, pole aga arvestanud seotust Eestiga – süüdistatav on sündinud ja hariduse saanud Eestis, tema vanemad on maetud Eestisse, siin elab tema 17-aastane poeg, poja ema. 5.7 Ülalosundatud otsuses nr 3-1-1-38-09 selgitab Riigikohus veel järgmist - kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Muuhulgas tuleb tähelepanu osutada süüdistatava sotsiaalsete sidemete 5 katkemisega seonduvale. Kui süüdistatav on Eestis sündinud ja siin pikaajaliselt elanud, on tal tihedad sidemed asukohariigiga ka Eestis alaliselt elavate lähisugulaste tõttu. Lähedaste sugulaste olemasolu tähendab muuhulgas võimalust nendega pidevalt suhelda ja osutada neile igapäevast abi või seda saada. Kontaktide säilimine lähedaste inimestega ei pruugi olla oluline mitte ainult süüdistatava isikule, vaid ka tema lähisugulastel võib olla õigustatud huvi temaga suhelda. Ei tohi tähelepanuta jätta, millist mõju võib avaldada sidemete katkemine süüdistatavaga tema väljasaatmise tõttu viimase lähedastele. Sotsiaalsete sidemete hindamine vaid selle põhjal, kas ja mil määral on süüdlane võimeline lähikondsetele osutama professionaalset abi, on sotsiaalse suhtlemise eesmärkide lubamatu kitsendamine. 5.8 Vaidlusaluses süüdistusasjas on tuvastatud, et G. Ivanchenko on Eestis sündinud, suurema osa oma elust elanud siin ja siin saanud ka hariduse, tema veel alaealine poeg elab samuti Eestis. Seega on süüdistatava puhul tegemist integreerunud välismaalasega. Just 17-aastase pojaga sidemete katkestamine on kohtukolleegiumi hinnangul käsitatav sotsiaalse suhtlemise eesmärkide lubamatu kitsendamisena. Seega, lähtudes G. Ivanchenkole mõistetud põhikaristuse määrast ning teisalt ka tema sotsiaalsest seotusest Eestiga, on maakohus kogumis mõistnud süüdistatavale tema süü suurust ületava karistuse, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena KrMS § 338 p 2 mõttes.
5.9 Apellatsioonides esitatuga, nagu puuduks faktiline alus konfiskeerimise asendamise kohaldamiseks, kuivõrd asendamisele kuulub üksnes süüteoga omandatud vara, kohtukolleegium ei nõustu. 5.10 Vastavalt
§-le 184 lg-le 5 p 2 kohaldab kohus käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt §-s 832 sätestatule. 5.11 Järgnevalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-73-10, milles on selgitatud järgmist: Karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara.
lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt
lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib
sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid
kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt
§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on
§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. 5.12 Käesolevas süüdistusasjas lähtus kohus
§-st 832 lg 1 sätetest kooskõlas
§-ga 184 lg 5 p 2. Maakohtu põhjendused
Neist ilmneb selgelt, et G. Ivanchenko pole tõendanud tema pangakontodel olnud raha legaalset päritolu. 6 5.13 Kaitsja ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et pangakontol kunagi olnud raha pole sularaha, ei ole asjassepuutuv.
ja
räägivad varast, milleks on ka pangakontol olev raha, mitte asjast
5.14 Oma apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja adv T. Vaske G. Ivanchenkole mõistetud varalise karistuse tühistamist. Kohtukolleegium märgib, et varaline karistus on sätestatud
§-s 53, G. Ivanchenkole ei ole kohus varalist karistust mõistnud. 5.15 Ülaltoodut arvestades on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus mõistnud G. Ivanchenkole karistuse
§-st 56 lähtudes, see on põhjendatud ja seaduslik ning kohaldanud põhjendatult konfiskeerimise asendamist vastavuses
MS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.05.2010.a otsuse osaliselt Georgy Ivanchenkole
alusel mõistetud lisakaristuse osas, rahuldades sellega apellatsioonid osaliselt. Malle Preimer Meelika Aava 7 Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.