← Eesti

1-09-12872/49

Obsah (5)§ 202§ 74§ 68§ 64§ 75

1-09-12872 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. märts 2011.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Margit Pärn Kriminaalas

§ 202

lg 2 p 1, § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 järgi mõistetud karituse täitmisele pööramine Kriminaalhooldusametnik Anton Aunma Süüdimõistetu Kristjan Kolsar Taotluse sisu Elukoht: xxx; isikukood: 39103172730; ei tööta Kaitsja Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega

§ 202lg 2 p 1, § 306 lg.

1 ja § 307 lg. 1 järgi tingimisi katseajaga 18 kuud Katseaja algus 19.08.

  1. a ja katseaja lõpp 18.02.
  2. a Tõkend – vahistamine - kohaldatud Tartu Maakohtu 12.01.
  3. a määrusega, kinni peetud 28.02.
  4. a. Advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON juhindudes

§ 74lg 4 ja Kr

MS § 427 Tühistada vangistuse tingimisi mittekohaldamine ja pöörata täitmisele Kristjan Kolsarile Tartu Maakohtu 19.08.2009. a otsusega mõistetud liitkaristus 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 26.06.

– 14.07.

  1. a, s.o. 19 (üheksateist) päeva karistusaja hulka ning määrata Kristjan Kolsari kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates 28.02.
  2. a. 1

(4)Kriminaalhooldaja taotlus rahuldada. Välja mõista riigieelarvest tasu määratud kaitsjale 38 (üheksateist) eurot ja 35 senti Advokaadibüroo Ann Saar kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Eve Laine poolt. Välja mõista Kristjan Kolsarilt 38 (üheksateist) eurot ja 35 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused. Tartu Maakohtu 19.08.
  2. a otsusega tunnistati süüdi Kristjan Kolsar

§ 202lg 2 p 1, § 306 lg.

1 ja § 307 lg. 1 järgi ning talle mõisteti

§ 64

lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristus 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui Kristjan Kolsar ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus jõustus 27.08.
  6. a. Tartu Maakohtu 14.07.10 määrusega pikendati katseaega 1 aasta võrra ja KrMS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Kristjan Kolsarile katseajaks kontrollkohustus: mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele. Tartu Maakohtu 12.01.
  7. a määrusega kuulutati Kristjan Koslar tagaotsitavaks ja temale kohaldati tõkend vahistamine KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel. Kristjan Kolsar peeti kinni 28.02.
  8. a. 2

(4)Kristajan Kolsari kohta on esitatud teine erakorraline ettekanne taotlusega pöörata karistus täitmisele. K. Kolsar on jätnud õigel päeval registreerimisele ilmumata järgmistel kuupäevadel:
  1. 23.08.10 (hooldusalune võttis telefonitsi ühendust järgmisel päeval ning kokku lepiti järgmine kohtumine 30.08.10, mil hooldusalune ilmus kohale ja kirjutas seletuskirja.)
  2. 28.09.10 (hooldusalune helistas mulle kaks päeva hiljem ja ilmus kohale kokku lepitud ajal 12.10.10 ning kirjutas seletuskirja)
  3. 22.11.
  4. (hooldusalune minuga ühendust ei võtnud ning kutsele palvega ilmuda registreerimisele 06.12.10 ei reageerinud) Ametnik sooritas kodukülastuse 29.12.
  5. ning hooldusalune oli kodus. Mingeid adekvaatseid selgitusi oma viimase mitteilmumise kohta K. Kolsar ametnikule anda ei osanud. K. Kolsar on oma mitteilmumisi põhjendanud unustamise, vale kuupäeva märkimisega endale ning ootamatute juhutöödega. Kokku on K. Kolsariga katseajal kohtutud 9 korral, mida on arvestades katseaja pikkust väga vähe. Hoolduskavas olid järgmised eesmärgid:
  6. Haridusteemade käsitlemine
  7. Suurem teadlikkus enda mõjutatavusest
  8. Ülevaade alkoholitarvitamisest
  9. Õiguskuulekas elu
  10. Iseenda vastutuse parem tunnetamine Registreerimiskohustuse ebaühtlane täitmine on olnud praeguse seisuga põhiline teema, mida on käsitletud. Vesteldud on hooldusaluse vastutusest ning ametnik on pakkunud ka omapoolset vastutulekut, et registreerimistele oleks lihtsam tulla. Kokkuleppel hooldusalusega on ametnik nõustunud temaga vestlema alati eraldi toas. Hoolimata nende teemade käsitlemisest ei ole aga muutusi K. Kolsari registreerimiskohustuse täitmises ilmnenud. Muudest teemadest on põgusalt jõutud käsitleda alkoholi tarvitamisega seonduvat. Karistusregistri 21.12.
  11. teatise alusel on hooldusalust katseajal karistatud väärteokorras kahel korral, kuid neist seaduserikkumistest ei ole hooldusalusega õnnestunud vestelda. Hooldusalune ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest suutnud ametnikule esitada isikuttõendavat dokumenti. Samuti ei ole K. Kolsar esitanud ametnikule ühtegi dokumenti enda töötamise ja sissetulekute kohta. Arvestades, et varasemalt on registreerimiskohustuse eiramist kohtus juba arutatud ning sisuliselt ei ole muutust hooldusaluse käitumises toimunud, leiab ametnik, et kriminaalhooldust ei ole sellisel viisil võimalik jätkata ning taotleb mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. Kristjan Kolsar seletas, et ta ei saanud kodus elada koduste probleemide tõttu. Nüüd on tal võimalik kodus elada. Tal on telefon ja ta on kättesaadav. Katseajal on ta töötanud ja elanud Tartu maakonnas. Registreerimisele ei läinud, kui oli registreerimistähtaja mööda lasknud, sest arvas, et karistus pööratakse täitmisele. Palub anda veel ühte võimalust. Möönab, et karistuse täitmisele pööramine on tema käitumise tagajärg. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Kristjan Kolsarile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on esitatud põhjendatult, kuid Kristjan Kolsaril on rikkumistele ka seletus, mida palub kohtul kaaluda. 3
(4)Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja Kristjan Kolsarile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kristjan Kolsar on rikkunud

§ 75

lg 1 p 1 järgi temale määratud kontrollnõuet ja jätnud korduvalt täitmata registreerimiskohustuse. Registreerimiskohustus ei ole süüdimõistetu täitnud ka katseaja algul, mille tõttu on sama küsimust kohtus juba arutatud. Vaatamata Kristjan Kolsarile antud võimalusele, katseaja pikendamisele, ei ole kontrollnõude täitmine paremaks muutunud. Põhjused, mida Kristjan Kolsar esitas, ei ole asjakohased. Kristjan Kolsarile ei heideta ette tema elukohas mitteelamist. Kriminaalhooldusametnik on Kristjan Kolsariga suhelnud kodukülastuste ajal ja süüdimõistetu on oma elukohas olnud kättesaadav. Väidetavate koduste probleemide olemasolu ei takistanud Kristjan Kolsarit registreerimiskohustust täitma. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine sõltus süüdimõistetust endast ja tema eluviisidest. Registreerimiskohustuse nõuetekohane täitmata jätmine on takistanud kriminaalhoolduse eesmärgipärast teostamist ja seetõttu on pikka aega kestnud ühe kontrollnõude täitmata jätmine oluline rikkumine. Kristjan Kolsarit on kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse arutamiseks kuulutatud kahel korral tagaotsitavaks ja temale on kohaldatud tõkendit vahistamine. Tartu Maakohtu 15.02.2010. a määruse järgi oli Kristjan Kolsar eelvangistuses 26.06. kuni 14.07.2010. a, kokku 19 päeva. Tartu Maakohtu 12.01.2011. a määruse järgi on ta eelvangistuses alates 28.02.2011. a.

§ 68lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka.

Esimese eelvangistusperioodi arvestab kohus kantuks ning seetõttu jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 11 päeva, mille algust tuleb arvestada alates kinnipidamisest 28.02.2011.a. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 38,35 eurot. Kaitsja tasu on põhjendatud kohtuistungust osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Ene Muts täitmiskohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.