Olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse
lg 1 mõttes ja kuuludes samaaegselt kahe äriühingu juhtorganitesse, rikkus KS
lg.2 p-st 2 tulenevaid töökohaja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime
T i 19.08.2010.a. otsusega LT’i
Harju Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Oma kaebust põhjendab LT alljärgnevalt. Korruptsiooni vastase seaduse § 3 annab ametikoha definitsiooni, miile kohaselt Ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on töö- või teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud. Sama paragrahvi teine lõige annab definitsiooni ametiseisundile: Ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt.
lg 1 annab ametiisiku mõiste, kelleks on § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Kaebuse esitaja leiab, et Põhja PrefekT i kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja Tõnis G on väärteo asjas nr. 2301, 10,000047 kogutud tõendeid valesti hinnanud, jätnud osa asjas kogutud tõendid hindamata, seadust valesti kohaldanud ning teinud seeläbi ebaõige otsuse, mis tuleb täies mahus tühistada. Lisaks eelnevale on kaebuse esitaja seisukohal, et
-i §19 lg 2 p2 tulenevad töökoha-ja tegevuspiirangu nõuded on ebaproportsionaalsed ja põhiseadusega vastuolus olevad. Kohtuistungil jäi LT ja tema esindaja kaebuse juurde ning selgitas täiendavalt, et LT ei ole ametiisikuks
-i mõistes ja seega ei saa teda karistada
-i sätete rikkumise eest. Vastavalt
-i § 4 lg 1 on nimetatud seaduse järgi ametiisik
-i § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja.
-i § 3 lõike 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. LT'i ametijuhendi kohaselt ei ole tal mitte ühtegi alluvat, samuti puudus tal ametikoha kohaselt õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Ametijuhendi kohaselt ei esine LT'i puhul mitte ühtegi teenistusülesannet, mille täitmisel võiks tal tekkida ametiseisund
-i §3 lõike 2 kohaselt. Ametiseisundi olemasolu tuvastamine ei ole samuti põhjendatud väärteo otsuses ning jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete tõendite alusel on Põhja PrefekT i kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja Tõnis G jõudnud järeldusele, et LT'i puhul on tegemist
-i järgi ametiseisundit omava ametiisikuga. Lisaks eelnevale on käesoleval hetkel Riigikogu menetluses uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis on juba läbinud esimese lugemise ja suunatud teisele lugemisele. Eelnõu kohaselt on plaanitud seadus jõustada alates 01. jaanuarist 2011, kuid eeldatavalt lükkub see tähtaeg edasi. Riigikogus menetletav eelnõu muudab oluliselt kehtivat õiguslikku regulatsiooni ja uue eelnõu kohaselt ei oleks LT’i poolt väidetavalt sooritatud väärtegu enam karistatav. Eelnõu kohaselt on „suurim sisuline muutus tegevuspiirangutes on see, et lähtutakse ametiisiku ametikohustuste välise tegevuse (kõrvaltegevuse) vabaduse põhimõttest. Eelnõu kohaselt on ametiisikul üldiselt lubatud tegeleda kõrvaltegevusega, sh ettevõtjana, ja töötada teise tööandja juures, välja arvatud juhul, kui konkreetsel juhul esinevad kõrvaltegevuse keelamise alused. See skeem on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga - reegliks on põhiõiguse olemasolu ning riik saab seda piirata teatud tingimustel. Kehtivas seaduses on reegliks põhiõiguse piirang ning riik saab teatud tingimustel piirangut mitte kohaldada ja inimese põhiõiguse nii-öelda taastada." Antud seisukohta toetab ka Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012", kus muuhulgas öeldakse järgmist; „Senise keelusüsteemi asemele tuleks
-i lisada teavitamissüsteem. See tähendab, et ametiisikul peaks üldiselt olema lubatud tegutseda ettevõtjana ja töötada teise tööandja juures, välja arvatud juhul, kui teise tööandja või ettevõtja üle tõestatakse järelevalvet. Niisugune ümberpööratud skeem on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga: reegliks on põhiõiguse olemasolu ning riik saab seda piirata teatud tingimustel" (Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012", lk 22, www.korruptsioon.ee). Abstraktsest korruptsiooniohust on võimalik rääkida olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral isiku töö- või käsundiandja õiguspärastest huvidest. Nimetatud olukorraga on tegemist näiteks siis, kui ametiisiku poolt ametiseisundi raames tehtavad otsustused mõjutavad tema enda või lähedaste majandushuve või kui ametiisik peab kontrollima oma lähisugulasest või -hõimlasest alluva tööd, samuti juhul, kui ametiisik teeb otsustusi, millest sõltub tema enda tegevuse edukus mõnes tulevikus täidetavas rollis. LT'i puhul on nimetatud võimalus välistatud, sest LT ei võtnud sisuliselt osa äriühingute juhtorganite tööst, samuti ei kattu nimetatud äriühingute tegevusalad LT'i töökohustustega Jõelähtme valla arenduse peaspetsialistina. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja EA, kes selgitas, et LT oli 2009.a. AS V nõukogu liige, kuid tasu ta selle eest sel perioodil ei saanud. AS V nõukogusse kuulub LT alates 2004.a ja on nõukogu esimees. Tööjaotus nõukogus praktiliselt puudub, kuna selleks pole vajadust. Tegevuseks on toodete vastavuse hindamine. LT ei ole kunagi peatanud oma tegevust nõukogu liikmena ning aktsionäride koosolekul ei olnud ka arutusel T i volituste peatamine või tema tagasikutsumine. Samas ei olnud mitte kuidagi seotud LT’i töö Jõelähtme Vallavalituse ja AS V vahel ning sel perioodil, kui Tuut töötas vallavalitsuses, puudusid tal igasugused sidemed AS V nõukogu ja selle tegevusega. Tunnistaja AAK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et LT on tema hea tuttav juba aastaid, nad on tööalaselt partnerid. LT kuulub TTOÜ-sse alates 2008.a. augustist. Ta oli oaühingus tegev, kuni talle tehti pakkumine asuda tööle Jõelähtme Vallavalitsusse ning sealt edasi võttis kogus tegevuse osaühingus üle tunnistaja. Kirjalikult LT oma volitusi ei peatanud, kuna firmal puudus selleks vajadus. Siis kinnitas T , et tal puudub võimalus töötamiseks oaühingus, kuna on hõivatud uue töökohaga. Samuti ei olnud T i tegevus vallavalitsuses ja oaühingus mitte mingil moel seotud, kuna tegevusvaldkonnad on kardinaalselt erinevad. TTOÜ äriühingu tegevus on seotud militaarvaldkonnaga. Tunnistaja AU andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Jõelähtme vallavanem alates 2009.a. LT oli tööle võetud enne tema ametsisse asumist ning lahkus 2010.a veebruaris. T töötas arendusspetsialistina, tema ülesandeks olid ette valmistada arengukavaga seotud dokumendid. Europrojektid, mida oli vaja ette valmistada, ta kas kirjutas ise või osales läbi teenuse osutamise teiste ettevõtjate poolt. Arengukava koostamine on iseenesest protsess. Volikogu otsusega määratakse, et arengukava hakatakse muutma, see kuulutatakse välja, ettepanekutes saavad osaleda vallaametnikud ja valla töötajad. Vallavalitsus eeldab, et arendusspetsialistil on enda nägemus. Arengukava muutmise vajadus tuleneb seadusest ning see on volikogu pädevuses. Vallavalitsus ise seda muuta ei saa. LTi ülesandeks oli tegeleda arengukava koostamisega ehk siis organiseerida avalik arutelu, valmistada see ette ning arengukava füüsiliselt kokku kirjutada. Ideed arengukava koostamisel tulid pigem volikogust ja valla poliitikute soovist. Peaspetsialisti ametikoht on vallavalitsuse struktuuris olemas pikki aastaid. Selle ametikoha vajadus tuleneb sellest, et arengukava koostamine on tööülesanne, mida pidevalt tuleb täita. Tuleb kirjutada erinevaid projekte. Arendusspetsialisti ametikoha loomise mõte oli, et spetsialist peab olema võimeline kirjutama projekte ja jälgima, kust fondidest on võimalik raha taotleda. Spetsialisti vastutuseks on arengudokumentide korrektne koostamine ja vormistamine, ta peab omama informatsiooni, millistest fondidest mis hetkel on võimalik taha taotleda ning siis vastavalt projekti mahule kaasata inimesi. LTil peaspetsialistina ei olnud iseseisvat otsustuspädevust. Kõik arengukava puudutava otsustas volikogu, need dokumendid käisid läbi vallavalitsuse. Europrojektid käisid läbi vallavalitsuse. Projektide elluviimisel on selline loogika, et taotleja esitab taotluse, T valmistas ette taotluse, vallavanem kirjutas alla ning projekt saadeti vastavasse organisse, kes otsustab projekti rahastamise. Kui tuleb positiivne otsus, siis sõlmitakse rahastamise leping. Kui rahastamise otsus on langenud, siis T il enam midagi rääkida ei olnud. Kui projekt on seotud lasteaiaga, siis juhib projekti edasi lasteaia direktor. Arendusspetsialist ühtki projekti täitnud ei ole. Tema ülesanne oli ette valmistada pabereid ja varustada vallavalitsust sellest infost, kust on võimalik millal milleks raha taotleda. Samuti kuulus tema ülesannete hulka vallavalituse ja volikogu istungitel arengukava muutmisega seoses ettekannete tegemine. Kindlasti ei omanud LT pädevust munitsipaalvara erastamise või võõrandamise otsuseid teha. Tal alluvaid ei olnud 4 ja iseseisvat otsustamispädevust ei olnud ning
mõttes tal ametiseisund puudus. LT ei saanud võtta vastu otsuseid, mis oleksid olnud kohustuslikud täitmiseks. Ta valmistas ette dokumendid vallavalitsusse või vallavolikokku esitamiseks. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et LT kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Väärteomenetluses lasub tõendmaiskoormis süüdistusfunktsioonil kandjal, s.o. kohtuvälisel menetlejal, mille täitmisel tuleb juhinduda VTMS 5. ptk –s sätestatust. Kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et
lg 1 järgi on ametiisik ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisundi mõiste selgitus tuleneb omakorda
3 lg 2, mille kohaselt ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslike otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi-või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Samas on Riigikohus väljendanud enda seisukoha, et ametiisiku tunnustele vastavust ei saa käsitleda nii kitsas tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on osutanud lahendis nr 3-1-1-109-09 asjaolule, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastaski LTseetõttu ametiisiku tunnustele, mõjutades teiste isikute otsuste tegemist. Iseseisvalt ei saanud menetlusalune isik langetada teistele isikutele kohustuslikke otsuseid. Arenduse peaspetsialistina sai isik suunata Jõelähtme Vallavalitsuse kui ka Jõelähtme Vallavolikogu poolseid otsustusi. Vaidluse all ei ole, et LT töötas Jõelähtme Vallavalitsuse arenduse peaspetsialisti ametikohal. Ametikohale nimetati LT26.02.2009.a Jõelähtme Vallavalitsuse käskkirjaga. Sellisel ametikohal töötades laienesid LT ametijuhendist tulenevad teenistusülesanded. Tema teenistusülesannete hulgas olid näiteks rahastamisvõimaluste otsimine siseriiklikest ja välisfondidest, arenguprojektide juhtimise koordineerimine, arengukava seire ja vastavalt vajadusele vallale vajalike arengukavade täiendamine ja tellimine. LT osales sõnavõttudega Jõelähtme Vallavolikogu säästva arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul, Jõelähtme Vallavalitsuse ja Jõelähtme Vallavolikogu istungitel. LT on osalenud aktiivselt Jõelähtme arengukava muutmise erinevates etappides. Samuti on isik osalenud sõnavõtuga 01.10.2009.a vallavalitsuse istungil, kus päevakorrapunkti 19 all otsustati väljastada vastavad garantiikirjad "Kohaliku omaalgatuse programmist kohaliku omaalgatuse ja külaelu edendamiseks toetuse taotlejatele kaasfinantseeringu eraldamisest" raames. Kohtuvälise esindaja hinnangul ei täidaks arenduse peaspetsialisti ametikohal töötamine eesmärki, kui puuduks reaalne võimalus mõjutada juhtimisotsuseid. Mingisugust arengut vallas ei saaks siis sellisel juhul toimudagi, vähemalt mitte arenduse peaspetsialisti töö läbi. Erinevate projektide juhtimisega või koordineerimisega, kaasnevad üldjuhul erinevad kulutused, kus on otsustavaks kaaluks ka kohaliku omavalitsuse otsused. LT ei hääletanud küll vallavalitsuse ega volikogu istungitel, selleks puudus juba seadusest tulenev volitus, kuid väärteokirjelduses ei ole ka seda menetlusalusele isikule ette heidetud. Menetlusaluse isiku pädevuses oli suunata ja mõjutada teiste isikute otsuseid erinevate sõnavõttudega. Asjasse puutumatuid inimesi üldjuhul vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitele ei kutsuta, veel vähem antakse sellistele inimestele 5 sõnaõigust ettekannete tegemiseks. Seega on kohtuvälises menetluses kogutud veenvad tõendid LTi ametiseisundi olemasolust. Istungite protokollid tõendavad seda. Kaebaja on kaebuses kirjeldanud, et Jõelähtme valla kodulehel on toodud nimekirjad ametiisikutest ja ametiisikute palgaandmed perioodil 2004.a-2009.a. Menetlusalust isikut seal loetelus pole. Esindaja arvates ei näita sellised andmed tegeliku ametiisiku tunnustele vastavust. Vastupidiselt kaebuse esitajale leiab esindaja, et menetlusalune isik vastas ametiisiku tunnustele.
lg 1 kohaselt esitatakse ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioon igal aastal üks kuu pärast tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega või ühe kuu jooksul, arvates ametikohale asumise päevast. Tulenevalt
lg 1, kui ametiisik jätab deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata, on see töö- või teenistuskohustuste rikkumine ja ametiasutust diskrediteeriv tegu. Majanduslike huvide deklareerimise eesmärgiks on omakorda ülevaate saamine ametiisiku majanduslikest huvidest (
). Esindaja toob selle asjaolu antud juhul esile seetõttu, kuna LTon koostanud 28.03.2009.a deklaratsioonihoidjale ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni. See näitab, et tööandja on käsitlenud ka LTi ametiisikuna, mitte lepingulises suhtes olevat tavatöötajat, kes ei pea teatavasti esitama ametiisiku majanduslike huvide deklaratsiooni. Järelikult ei oma tähtsust valla kodulehel välja toodud nimekirjad määratlemaks isikut ametiisikuna. Esindaja hinnangul on tõendatud tunnistajate AAK, EA ütlustega ning äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidega LTi kuulumine arenduse peaspetsialisti ametikoha kõrval AS V nõukogusse ja TTOÜ juhatusse. Keegi tunnistajates ei kinnita oma ütlustega LTi liikmesoleku peatamist äriühingutes. LTi ei ole kutsutud juhatusest ja nõukogust tagasi äriseadustikus sätestatud korras. Samuti ametiisiku majanduslike huvide deklaratsioonis on LT punktis 12 all näidanud muud regulaarsed tulud TTOÜ-st juhatuse liikme tulemustasu ja VAS nõukogu liikme tulemustasu. Seega on tõendatud igakülgselt, et LT ei peatanud enda liikmesolekut äriühingute organites. Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 kohaselt on
1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku esindaja. Eelnevast nähtub, et
lg 2 p-st 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist LT’ile ette heidetakse, laieneb üksnes
Seetõttu on käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks, kas LT oli Jõelähtme Vallavalituse arenduse peaspetsialistina ametiisik
Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 kohaselt on ametiisik
lg-s 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisund on
lg-st 2 lähtudes ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Selleks, et isiku puhul saaks rääkida ametiisikust, peab tal olema ametiseisund, s.t. õigus teha siduvaid otsuseid või õigusliku tähendusega toiminguid. Avalikus sektoris teisele isikule siduva otsuse tegemine tähendab haldusakti väljaandmist, millega luuakse teistele isikutele õigusi ja kohustusi. Lisaks saab avalikus sektoris rääkida ametiisikust ka siis, kui isikule on 6 antud õigus otsustada riigi-või kohaliku omavalitsusasutuste nimel lepingute sõlmimise üle. Ka juhul, kui isikut on volitatud tegema toiminguid haldusorgani nimel, on tal ametiseisund. Isiku õiguspädevus tuleneb tema ülesannetest, näiteks õigusest sõlmida lepinguid või teha tehinguid, või ka järelvalve või juhtimisülesannetest. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei täidaks arenduse peaspetsialisti ametikohal töötamine eesmärki, kui puuduks reaalne võimalus mõjutada juhtimisotsuseid, kuivõrd mingisugust arengut vallas ei saaks siis sellisel juhul toimudagi, vähemalt mitte arenduse peaspetsialisti töö läbi. Kohtuväline menetleja on sellekohase järelduse kindlapiiriliselt sidunud RK kriminaalkolleegiumi lahendiga nr. 3-1-1-109-09, mille kohaselt ametiisiku obligatoorseks vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve-või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata. LT’i ametijuhendi kohaselt ei olnud tal mitte ühtegi alluvat, samuti puudus tal ametikoha kohaselt õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Ametijuhendi kohaselt ei esine LT’i puhul mitte ühtegi teenistusülesannet, mille täitmisel võiks tal tekkida ametiseisund
-i §3 lg. 2 kohaselt. Arenduse peaspetsialisti teenistusülesanneteks olid rahastamisvõimaluste otsimine siseriiklikest ja välisfondidest ning taotluste vormistamise ja esitamise korraldamine; arendusprojektide juhtimise koordineerimine; arengukava seire organiseerimine ja vastavalt vajadusele uute vallale vajalike arengukavade täiendamine ja tellimine; osalemine kriisi-, riski-ja turvalisuse projektide läbivaatamisel ja väljatöötamisel. Nähtuvalt AUütlusest ei olnud Lembitu T il peaspetsialistina iseseisvat otsustuspädevust. Kõik arengukava puudutava otsustas volikogu. LToli tööle võetud Jõelähtme Vallavalitsuse juurde. Vallavanema selgituste kohaselt oli LTi ülesanne ette valmistada arengukavaga seotud dokumendid. Lembitu T i ülesandeks oli tegeleda arengukava koostamisega ehk siis organiseerida avalik arutelu, valmistada see ette ning arengukava füüsiliselt kokku kirjutada. Ideed arengukava koostamisel tulid pigem volikogust ja valla poliitikute soovist. Et vormistatud arengukava esitada volikogule, pidi selle vallavalitus heaks kiitma ning AUselgituste kohaselt hääletatagi alati konsensuse alusel. Kohtuvälise menetleja on ekslikult leidnud, et menetlusaluse isiku ametijuhendis loetletud ülesanded annavad menetlusalusele isikule õigusvõime iseseisvalt võtta vastu teistele isikutele siduvaid otsused. Samuti loetletud ülesannete täitmisel ei tekki menetlusalusel isikul võimalust teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p-le 6, § 34 Ig-le 2 ja Jõelähtme valla põhimääruse §30 lg 1 p 6 valla vara küsimused on antud vallavolikogu ainupädevusse ja LT’il ei olnud võimalik teha toiminguid, suunata või mõjutada otsused, kuna nende otsuste tegemine ei kuulu tema pädevusse. Samuti on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusel isikul puudus sõnaõigus vallavolikogu, vallavalitsuse ja volikogu komisjonide istungitel ja sellest tulenevalt ei saa tekkida tal õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis. Vastavalt Jõelähtme 7 valla põhimääruse § 41 lg.4 hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Sama põhimääruse § 46 ja §57 määravad ära vallavolikogu komisjoni ja vallavalitsuse otsuste vastuvõtmise korra. Jõelähtme valla arenduse peaspetsialisti väärtegu tõendavate tõendite hulgas on kogumik protokolle. Need on seotud valla arengukava muudatuste menetlemisega kooskõlas KOKS-iga ja valla põhimäärusega. Nendest protokollidest kohtuväline menetleja järeldab, et LT, töötades Jõelähtme valla arenduse peaspetsialisti ametikohal, sai suunata Jõelähtme vallavalitsuse kui ka vallavolikogu poolsete otsuste kujundamist. KOKS § 37 lg.8 kohaselt „Valla arengukava on valla üks põhidokumente ja pikaajaline kava". Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. Seega on suunatud eelseisvale perioodile ja võeti ka vastu vallavolikogu otsusega 22. veebruar 2010.a. nr15 ning hakkas kehtima 01.03.2010.a. LTi töösuhe lõppes 01.03.2010.a. . Seega jäid selle kava eelmise aruandeperioodi (2009a.) kui ka tulevase ( 2010a.) tegevused väljas poole LTvõimalikku sekkumise perioodi. KOKS § 37. lg 8 p5 sätestab - Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat" Valla Põhimäärus ütleb: Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla koduleheküljel Internetis. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Seega võivad selles protsessis osaleda kõik kodanikud, organisatsioonid töökoha piiranguteta. Eeltoodust tulenevalt ei ole väärteomenetluse käigus kogutud dokumentidest tõendamist leidnud asjaolu, et LTomas ametiseisundi ja vastas ametiisiku tunnustele
Sellest tulenevalt ei kehti
Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.3; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.