lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Andrei Popov ik: 36512260283, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: OÜ E, emakeel: vene keel, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.12.2010, Varasem karistatus:
K § 2102 lg 2 p 1, 2, 4, § 64 lg 1 järgi vangistus 4 aastat 6 kuud,
lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 1 järgi vangistus 3 aastat tingimisi katseaeg 3 aastat; 7. Tallinna Linnakohtu 07.09.2004 otsusega
lg 2 p 7 järgi vangistus 3 aastat,
lg 2 alusel vangistus 6 aastat; Vabanes tingimisi enne 1 Kaitsja tähtaega 28.04.2008 Harju Maakohtu 15.02.2008 määruse alusel katseajaga kuni 23.03.2010, ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 25 päeva. 8. Harju Maakohtu 26.10.2010 otsusega
lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 11 kuud 28 päeva, Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2011 määrusega A.Popovi apellatsioon jäetud läbi vaatamata. Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Andrei Popov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 26.10.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, lugedes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav Andrei Popov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 01.09.2010 ja 21.12.2010 koostatud kannatanu LD ülekuulamisprotokollide kohaselt 31.08.2010 ajavahemikul 18.45 - 21.00 varastati tema töökohast, mis asub aadressil XXX Tallinnas, temale kuuluv käekott. Kui läks tööl kolmandal korrusel asuvasse koristajate ruumi, pani käekoti nagisse. Koristajate ruumist lahkudes ust ei sulgenud. Kella 21.00 ajal töö lõpetades avastas, et käekott oli nagist varastatud. S keskuses on olemas videovalve. Videol oli näha, et kella 18.47 aeg sisenes üks meesterahvas, võttis koti ja lahkus. Käekott oli maksumusega 500 krooni, milles olid: kaks komplekti võtmeid, mille taastamise üldmaksumus oli 294 krooni, rahakott maksumusega 249 krooni, milles oli raha summas 70 krooni, ID-kaart kannatanu tütre ID nimele, ID-kaart kannatanu nimele, ID-kaart kannatanu poja ID nimele, Swedbankl deebetkaart, Swedbanki internetipanga paroolide kaart, mitmesugused kliendikaardid. Samuti oli kotis pensionitunnistus kannatanu poja Ilja S nimele, Feng Sui kasutamise alased paberid, millede maksumus on 1500 krooni, visiitkaardid (ilma maksumuseta), huulepulk maksumusega 30 krooni, kamm maksumusega 20 krooni. Kuivõrd hankis koti kataloogi kaudu, oli postikulu 75 krooni. Seega kannatanule vargusega põhjustatud materiaalne kahju on 2668 krooni. (t/l 2-4, 28-33) • 08.12.2010 koostatud tunnistaja TL´u ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta S SA ja augusti lõpus 2010 kella 19.00 paiku läks koju. Trepil märkas, et ülesse tuli mingi meesterahvas. Mõtles, et kuhu ta nii hilja läheb ning ootas, et ta midagi küsiks. Mees märkas teda ja kohe keeras oma näo esimesel korrusel oleva ukse poole. Mäletab, et ta oli üle 40 aastat, lühikese juustega, seljas oli nahkjope, jalas teksad. Nende majas õhtul töötab perearst ja selle pärast tuli tunnistajal mõte, et võib-olla mees läheb arsti juurde. Järgmisel päeval sai teada, et koristajalt varastati kott. Samuti oli tunnistaja näinud seda meest paar päeva varem õues seismas ja ringi vaatamas. (t/l 23,24) • 08.12.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt Triinu Leppik tundis ära esitatud fototabelis mehe pildil nr 3. Kui ta nägi teda, siis tal olid lühikesed hallid juuksed. Tundis ära näo järgi, tal oli nahkjope, teksad. Kuid tunnistaja ei ole 100% kindel, kuna mees läks väga kiiresti ära. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Andrei Popov. (t/l 25, 26, 27) • 06.12.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, fototabelist koos CD-plaadiga nähtub, et CD-plaadile oli salvestanud meeste tegevus ja nimelt - kolmandal korrusel, koridoris 31.08.2010 kell 18:48:22 ukse taga oli meeste siluett. Kell 18:48:28-18:48:32 kaamera näitas meest, kellel seljas oli musta värvi lühike jope, jalas sinised teksad, hall jalatsid. Jope all oli tume kampsun triipudega. Mehe peas olid päikeseprillid. Mees liikus kaamera poole, vaatas ringi ning kell 18:48:44 peatus. Kell 18:48:45 mees tegi ühe sammu vasakule, vaatas vasakule ja siis kell 18:48:48 keeras tagasi ja vaatas kaamera poole. Kell 18:48:50 mees keeras oma 3 keha vasakule poole ja tegi paar sammu, kadus kaamera vaateväljast. Kell 18:49:12 sama mees seisis kaamera poole seljaga, hoidis midagi oma jope all. Vasaku pool, jope all oli näha mingi ese. Kell 18:49:13 mees kiire sammuga liikus ukse juurde ja kell 18:49:15 sama mees väljus koridorist ja läks trepist alla. (t/l 9, 10, 11-15) • 30.12.2010 koostatud kahtlustatava Andrei Popov´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei saa ta mitte tunnistada, et talle esitatud fotodel on tõesti tema. Ta ei suuda meenutada aga tunnistab ennast süüdi. Mingeid detailseid fakte ta antud varguse kohta anda ei saa, sest palju aega on möödas. Ta ei eita, et võis olla kahtlustuses nimetatud kohas, kus pani toime varguse. Kahetseb tehtut ja seda mis juhtus. ( t/l 37-40) • Harju Maakohtu 26.10.2010 otsusest nähtuvalt tunnistati Andrei Popov süüdi
MS § 238 ning
(t/l 44-49) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 43) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Andrei Popov´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu LD ütlusi, tunnistaja TL´u ütlusi, kohtuotsuse väljatrükki, asitõendi vaatlusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, fototabelit, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Andrei Popov´i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Andrei Popov temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelmise, so Harju Maakohtu 26.10.2010 otsuse kohaselt toime pannud ajavahemikul 03.04.2010 kuni 17.08.2010 kokku kaheksa vargust. Inkrimineeritava teo pani süüdistatav toime 31.08.2010, so kaks nädalat pärast viimase varguse toimepanemist eelmise otsuse järgi ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 31.08.2010 kella 18.48 ajal Tallinnas XXX asuvas S keskuses võttis süüdistatav koristajate lukustamata ruumist L. D kuuluvad vallasasjad, tekitades oma tegevusega kannatanule varaline kahju üldsummas 2738 krooni ehk 174,99 eurot. Arvestades süüdistatava käitumist alates 03.04.2010 kuni käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava teo toimepanemiseni võib teha järelduse, et varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud süüdistatava elulaadiks ja põhiliseks sissetulekuallikaks ning selline käitumine sisaldab kohtu arvates süütegude toimepanemise süstemaatilisuse tunnust
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on LD esitanud tsiviilhagi 2738 krooni ehk 174,99 euro nõudes, milline sisaldab endas temalt varastatud esemete väärtust. Kohtumenetluse väliselt on kannatanu suurendanud tsiviilhagi summat seoses dokumentide taastamisele tehtud kulutustega ning süüdistatavaga on kannatanu kokkuleppe saavutanud tsiviilhagis summas 197, 36 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Andrei Popov, kes seda on ka ise tunnistanud, kuid kohus saab lähtuda tsiviilhagi lahendamisel vaid kriminaalasjas kogutud tõenditest ning lühimenetluse käigus ei saa kohus enam lisatõendeid juurde võtta. Seetõttu lähtub kohus vaid kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditest ja kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi summast. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Andrei Popov´i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2738 krooni (174,99 €). Kohus asub 4 seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Andrei Popov´ilt LD kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav avaldanud kahetsust, samas väites, et ta ei mäleta kuriteo toimepanemist, kuid kogutud tõendite tõttu ei saa süüteo toimepanemist eitada. Sellistest väidetest saab kohtu arvates järeldada, et varavastaste kuritegude toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud rutiiniks ning ta ei suuda seetõttu enam meenutada konkreetse teo toimepanemise asjaolusid. Arvestades aga taolist suhtumist leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning süüdistatava poolt varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks automaatseks käitumisaktiks kujunenud tegevus. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta kannatanuga kokku leppinud tsiviilhagi hüvitamises kohtuistungil, kuid kannatanut kohtuistungile ei ilmunud. Samas andis kannatanu süüdistatavale oma konto numbri, kuid süüdistatav ülekannet teinud ei ole. Seega, vaatamata sellele, et süüdistatav on näidanud valmisolekut tsiviilhagi tasuda, ei ole ta seda reaalselt teinud, kuigi võimalused selleks olid olemas. Seega ei saa ka kohus arvestada karistust kergendava asjaoluna varalise kahju hüvitamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse Andrei Popov´i varavastase kuriteo toimepanemises ning tal puudub piisav alaline sissetulek, millele viitavad ka varasemate otsustega tuvastatud varavastaste kuritegude iseloom ja tuhandetesse kroonidesse ulatuvad tasumata trahvid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine tekitaks olukorra, et süüdistatav jääb karistuseta, millele viitab ka varasemate ja rohkete rahaliste kohustuste teadlik täitmata jätmine. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 8 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ja jätkaks kuritegude toimepanemist. Sellist eeldust kinnitab kohtu arvates asjaolu, et vaatamata tema kinnipidamistele ja karistamistele on ta jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist elatusvahendite saamiseks. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et kannatanule olulist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja süüdistatava suhtes menetletavad süüteod pidanuks olema menetletud ühises menetluses, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristus
lg 1 sätteid kohaldades, lugedes
lg 1 alusel käesoleva otsusega mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.