Kriminaalasi nr 1-08-10770 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. märtsil 2011.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6933 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma

§ 76

lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Aleksei Arendi*t temale Viru Maakohtu 11.11.2008.a. otsusega mõistetud karistuse: 5 aastat 4 kuud vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine tasu õigusabi eest 95.88 eurot (tasu 79.90 eurot+ käibemaks 15.98 eurot). Mõista välja Aleksei Arendi*lt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 95.88 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik. Aleksei Arendi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.11.2008.a kohtuotsusega

§ 200lg.2 p.7,8,10 järgi järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Kr

MS § 238 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmist arvestati alates kinnipidamisest, s.o. 22.04.2008.a. Karistusaja lõpp 21.08.

1. Varasemalt on A.Arendit karistatud kuuel korral enamasti varavastaste kuritegude eest, ühel korral KrK § 195 lg.2 järgi. Elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus tekkis A.Arendil 21.12.2010, vabanemise võimalus tavajärelevalve alla alates 11.11.
2. Tartu Vangla iseloomustuses ei toeta A.Arendi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 645 ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Iseloomustusest nähtub, et A.Arendi on karistuse kandmise ajal osalenud Convictus tugigrupi töös, õpib 6.klassis. Keeldus vanglas töötamast majandusabitöölisena. A.Arendil on vangistuses kolm distsiplinaarkaristust aastal 2009, kuus karistust aastal
3. Teda on viiel korral karistatud noomitusega ja neljal korral (kõik aastal 2010) kartseriga. Elukoht vabaduses saaks olema vanemate juures ühetoalises korteris. Täitmata rahalisi nõudeid umbes 50000 krooni. Varasemalt täitis maksekohustusi minimaalselt, kuigi omas püsivat mitteametlikku sissetulekut. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vend, kes on kriminaalkorras karistatud. Vanemad on nõus vabanejat materiaalselt ja moraalselt toetama. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Vangistusele eelnes regulaarne alkoholitarvitamine, ka kuriteod toime pandud eesmärgiga hankida raha alkoholi ostmiseks. Vabaduses oli narkootikumide tarvitaja, see on toonud kaasa psüühika- ja käitumishäire. Tunnistab narkosõltuvust, on motiveeritud osalema võõrutusprogrammis. Korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Lisaks distsipliinirikkumistele vangistuses on keeldunud ka töötamisest. Kriminaalhooldusametnik ettekandes ei toeta ennetähtaegset vabastamist. On korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, mis tähendab ohtu, et sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib jälle panna toime kuriteo. Korduvad kuriteod ja väärteod vabaduses, samuti distsiplinaarkaristused vanglas näitavad, ei A.Arendil on raske alluda reeglitele. Tal on välja kujunenud kriminogeenne käitumismuster ja elustiil. Puudub arvestatav töökogemus, ka vanglas on keeldunud tööst. KA vabaduses on pere materiaalne olukord raske, kuna sissetulekuks on vaid isa pension. Vabanemisel puudub A.Arendil töökoht, tal ei ole eriala ja haridus vähene, mistõttu väljavaated tööd leida samuti väikesed.. Kohtuistungil prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegsel vabastamisel peaksid süüdistatavat iseloomustama vaid positiivsed asjaolud. Praegu see nii ei ole, vangistuses neli korda karistatud kartseriga. Vagla on hinnanud isiku kõrgohtlikuks. Tunnustatav on koolis käima hakkamine alates septembrist ja võib-olla on toimumas positiivne muutus. See on esimene vabanemise võimalus ja vabastamine on ennatlik. Kaitsja taotles A.Arendi ennetähtaegset vabastamist. On tähelepanuväärivad positiivsed jooned: isik on jätkanud haridusteed ja töötab. On läbinud sotsiaalprogramme. Vabaduses on olemas elukoht ja võimalus leida tööd. Elektrooniline järelevalve paneb suured nõuded ja A.Arendi ei soovi enam uuesti kinnipidamiskohta sattuda. 2 Aleksei Arendi annab seletuse, et ta asub elama oma ema- isa juurde Mäetagusele, ka enne vanglat elas seal ja töötas mitteametlikult erinevatel objektidel. Vanemad aitavad rahaliselt esialgu toime tulla ja töö saamiseks pöördub ta firmasse, kus varem töötas. Varasemate kuritegude põhjuseks oli eluviis- tarvitas narkootikume ja alkoholi, suhtlusring oli selline. Vabaduses narkootikumidega enam probleeme ei tule, ennetähtaegne vabanemine annab uue positiivse alguse, varasemad sõbrad- narkootikumide tarvitajad on surnud. Distsiplinaarüleastumiste põhjuste kohta A.Arendi sisulist seletust ei anna. Ta käib praegu kooli ja kirikuprogrammides. Need programmid aitavad elu teisiti vaadata, õpetavad alkoholist ja narkootikumidest loobuma. Vabaduses on nõus ta ka vastavates programmides osalema ja arvab, et ta suudaks ennast kontrolli all hoida. Ennast kontrollida aitaks ka elektrooniline järelevalve, see oleks hea võimalus ühiskonda tagasi pöörduda. Kohtu seisukohad A.Arendi on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

§ 76

lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks (kohtuistungipäev 21.02.2011) on A.Arendi ära kandnud 2 aastat 10 kuud vangistust, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A. Arendi elukohas vabaduses elavad ema ja isa on andnud nõusolekud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, eluruum vastab kehtestatud nõuetele ja sellega on olemas materiaalsed eeltingimused ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus ei pea põhjendatuks Aleksei Arendi ennetähtaegset vabastamist nüüd elektroonilise järelevalve alla. A.Arendile on mõistetud karistus lühimenetluses 8 aastat vangistust, mida on lühimenetluse tõttu vähendatud 1/3 võrra, nii et kanda jääv karistus on 5 aastat 4 kuud vangistust. See tähendab, et toimepandud kuriteo raskusastmele ja laadile, aga ka isiku mõjutatavusele vastav karistus on vähendatud. Praeguseks on sellest vähendatud karistusest kantud ära 2 aastat 10 kuud ehk minimaalne võimalik osa, mille järel saaks üldse rääkida ennetähtaegsest vabastamisest karistuse kandmiselt. Sellises olukorras võib ennetähtaegne vabastamine kõne alla tulla vaid juhul, kui kõik muud asjas arvesse tulevad tegurid ja asjaolud toetavad ennetähtaegset vabastamist ja isik on oma käitumisega ühiskonda veennud, et õigusrikkumiste sooritamine tema poolt edaspidi on ebatõenäoline. Praegu on asi sellest kaugel. Aleksei Arendi on kogu vangistuses viibimise kestel tihedalt pannud toime distsiplinaarsüütegusid- 9 rikkumist, karistused kustumata. See tähendab, et karistuse kandmise ajal (kohtuotsus tehti 11.11.2008) ei ole olnud perioodi, mil ta ei oleks olnud karistamata või ei ootaks parajasti karistusotsust. Selline käitumine viitab, et isegi vangistuse näol mõistetud karistust ei ole A.Arendi pidanud millekski. Sellise isiku vabastamine kriminaalhooldaja järelevalve alla tähendab faktiliselt vaba võimaluse loomist käitumisreeglite ja normide rikkumiseks, mida kriminaalhooldusametnikul puudub võimalus 3 kontrollida. Sellise olukorra loomine ei ole ennetähtaegse vabastamise instituudi mõte. Ennetähtaegne vabastamine saab järgneda isiku enda igati positiivsele käitumisele. Lisaks sellele: A.Arendi on kuriteo, mille eest kannab praegu vangistust, pannud toime koos isikutega, kes elavad sealsamas Mäetagusel, kuhu A.Arendi uuesti elama läheb. See tähendab, et varasema, kuritegeliku käitumismustriga suhtlusringkonna vältimine vabaduses on ebaõenäoline ja see suurendab uute õigusrikkumiste sooritamise riski. Võttes arvesse A. Arendi käitumist karistuse kandmise ajal (rohkeid distsiplinaarüleastumisi), ei pea kohus võimalikuks Aleksei Arendi vabastamist karistuse kandmiselt esimesel võimalusel- elektroonilise järelevalve alla. Järgmine võimalus selle küsimuse arutamiseks tekib novembris 2011. Kaitsjatasu määrab ja mõistab kohus välja taotletud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 4