Obsah (5)

§ 29§ 155§ 120§ 87§ 132

lov`i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk`e 05.11.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,10,006941 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo väärteo tunnuste puudumise tõttu.

tõttu. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. 2 Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. toimetada. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. seisukohad. 22.11.2010.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Jevgeni Samoilov`i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk`e 05.11.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,10,

1. Kaebusega taotletakse väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt peatas politseinik Toomas Kivilo kaebuse esitajat 09.10.2010.a. kell 15.02 xxxx maantee 113,5 km ning ütles, et kaebuse esitaja olevat ületanud kiirust 72 km/h võrra. Samal päeval koostas patrullpolitseinik J.Järvela oletatava rikkumise kohta väärteoprotokolli AB
2. 22.10.2010.a. esitas kaebuse esitaja vastulause väärteoprotokollile, milles palus alustatud väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. 05.11.2010.a. koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse, mille kohaselt määrati kaebuse esitajale rahatrahv 4140 krooni ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasja otsuses ei arvestatud vastulausega ning määratud karistus ei ole põhjendatud kuna väärteo rikkumine ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja ei nõustu kiiruse ületamisega- kiirus oli tunduvalt väiksem, liiklusjärelvalvet teostav politseinik Toomas Kivilo oli üksi ning puuduvad oletatava rikkumise kohta muud tõendid (videosalvestus, fotod). Rikutud oli ka menetlusnorme sellega, et õigusi ja kohustusi tutvustati kaebuse esitajale kahel korral ning rikutud oli ka tunnistaja ülekuulamise korda. 20.01.2011.a. saabus kohtule kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politsejaoskonna kirjalik vastus kaebusele, mille kohaselt arutatavas väärteoasjas toimetas kohtuvälise menetleja ametnik Toomas Kivilo liiklusjärelvalvet üksinda, mõõtes sõiduki kiirust ja koostades kiiruseseadme kasutamise protokolli. Kohtuvälise menetleja ametnik ei ole teinud ühtegi täiendavat toimingut, võimaldamaks karistusotsuse tegijal anda väärteo tõendatusele objektiivset hinnangut. Seetõttu ongi kohtuväline menetleja J.Samoilov`i karistamisel sisuliselt tuginenud vaid kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, milles fikseeriti manetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud. J.Samoilov vaidleb aga protokollis kajastatule vastu, leides, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kiirusemõõteseadme näit saadi just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Samuti puudub M.Kukk`e poolt koostatud väärteoasja otsusel täpne väärteo toimepanemise koht (maakond, vald). Väärteoprotokollil ja otsusel tuleb teo toimepanemise aeg ja koht märkida selleks, et menetlejatel ja menetlusosalistel oleks võimalik aru saada, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis või otsuses kirjeldatud on. Samuti on jäetud otsus lisakaristuse määramisel juhtimisõiguse osas, põhistamata. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest tulenevalt ei ole võimalik teha käesolevas väärteoasjas otsust üksnes väärteoasjas kogutud tõenditega. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebus tuleb rahuldada kuna kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõendid on kaudsed ja rikutud on oluliselt menetlusnorme. Kohtuväline menetleja avaldab ka, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 14.02.2011.a. saabus maakohtule kaebuse esitajalt täiendavalt avaldus selle kohta, et kaebust võib menetleda kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 3 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja vastusega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Jevgeni Samoilov`i kaebus on põhjendatud. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusaluse isiku Jevgeni Samoilov`i suhtes on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 09.10.2010.a. kella 15.02 ajal xxxx vallas xxxx mnt 113 km-l suunaga xxxx suunas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 167 km/h +/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul 90 km/h, millega ületas maksimaalset kiirust mitte vähem kui 72 km/h. Juhile näidatud mõõdetud kiirust. Seega rikkus isik LE § 124 p 2 ja pani toime väärteo LS § 7422 lg 3 alusel. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulause, milles on esitanud, et ei nõustu oletatava kiiruse ületamisega sest kiirus oli tunduvalt väiksem. Liiklusjärelvalvet teostav politseinik oli üksi ning rikkumise kohta puuduvad muud tõendid. Lisaks rikuti ka teisi menetlusnorme. Kohtuvälise menetleja poolt 05.11.2010.a. tehtud otsuses on märgitud, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt selgitab juhtunu asjaolusid ja ei nõustu temale esitatud rikkumisega. Samas on leitud, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja on lugenud väärteo toimepanemise tõendatuks ja leidnud, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 22 Menetlusalusele isikule J.Samoilov`le on määratud karistuseks LS § 74 lg 3 alusel rahatrahv 69 trahviühiku ulatuses, s.o summas 4140 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Liikluseeskirja § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16- 4 09). Väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu (RKL 3-1-1-84-07). Kohus on tuvastanud, et Jevgeni Samoilov`i suhtes koostatud väärteoprotokoll ning väärteootsus on vastuolulised väärteo toimepanemise koha osas. Seega jääb arusaamatuks kus menetlusaluse isiku poolt väidetav väärteo toimepanemine aset leidis. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokolli kohustuslikus korras kanda ka väärteo toimepanemise aeg ja koht. 09.10.2010.a. koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt pani menetlusalune isik temale etteheidetava teo toime xxxx vallas xxxx mnt 113 km-l. Kohtuvälise menetleja 05.11.2010.a. otsuse järgi on aga väärtegu toime pandud xxxx 113 km-l. Võrreldes väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega on kohtuvälise menetleja otsuses teo toimepanemise koha kohta puudutavad andmed erinevad. Lisaks ei nähtu otsusest ka menetlusaluse isiku poolt vastulauses esitatud asjaolude arvestamata jätmise põhjendust. Väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine on tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine. Seetõttu tuleb süüteo toimepanemise koht määratleda võimalikult suure täpsusastmega. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt toime pandud teo tõendatuks Toomas Kivilo poolt 09.10.2010.a. koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Tuvastatud on, et arutatavas väärteoasjas toimetas kohtuvälise menetleja ametnik T.Kivilo liiklusjärelvalvet üksinda. EV Riigikohus on korduvalt märkinud, et juhul kui liiklusjärelvalvet toimetatakse üksi, peab väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestades liiklusjärelevalve toimingu). See tagab nii toimingu läbiviimise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontrolli (RKL 31-1-96-10). Käesolevas väärteoasjas ei ole eeltoodud nõudeid järgitud. Nimelt pole kohtuvälise menetleja ametnik teinud ühtegi täiendavat toimingut, võimaldamaks karistusotsuse tegijal anda väärteo tõendatusele objektiivset hinnangut. Seetõttu ongi kohtuväline menetleja Jevgeni Samoilov`i karistamisel sisuliselt tuginenud vaid kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, milles fikseeriti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud. Jevgeni Samoilov vaidleb aga protokollis kajastatule vastu, leides, et väärteoasjas puuduvad tõendid. Kohus leiab, et üksinda liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik ei üritanud täiendavate tõendite kogumise teel luua objektiivset võimalust, kontrollimaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli talletatud andmeid. Sel põhjusel puuduvad piisavad tõendid, mille alusel saaks maakohus väärteo toimepaneku tõsikindlalt tuvastada. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku süüdiolekus Jevgeni Samoilov`i kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik Jevgeni Samoilov`ile süüks arvatud väärteo toimepanemist ei faktiliselt ega ka õiguslikult hinnata, millest tulenevalt tuleb väärteomenetlus Jevgeni Samoilov`i suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 132

p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. 5 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk`e 05.11.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,10,006941, millega Jevgeni Samoilov`it karistati LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 4140 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel Jevgeni Samoilov`i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 18. märtsil 2011.a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming