1-11-1983/5

Kriminaalasi nr 1-11-1983 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1983 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär 11.02.2011.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 10.02.2011.a kiri Prokurör Süüdimõistetu Kaitsja kokkuleppel Kaija Sõster kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu Jaanus Mõõga (Mõõk) vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks Jane Pajus JAANUS MÕÕK asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 36808206522 Kaarel Kais RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Jaanus Mõõka elektroonilise valvega vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Vangistusseaduse § 76 lg 2 alusel on võimalik järgmist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust menetleda pärast KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud 2/3 karistusaja ärakandmist. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu Jaanus Mõõgale. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD Eesti Vabariigis Jaanus Mõõka kriminaalkorras karistatud ei ole. Käesoleval ajal kannab Jaanus Mõõk Tai Kuningriigis talle teise inimese tahtliku tapmise eest karistuseks mõistetud vangistust. Kohtuotsustest nähtuvalt tellis Jaanus Mõõk teise inimese tapmise ja andis selleks automaatrelva koos laskemoonaga tellimuse täitjale kannatanu tapmiseks. Tellimuse täitja tappis kannatanu J.Mõõgalt saadud relva ja laskemoonaga 31.03.1998.a ja lisaks sai haavata õlga ja reide ka tapetuga kaasas olnud naisisik. Tai Kuningriigi 09.04.2004.a apellatsioonikohtu otsusega jäeti muutmata 07.03.2002.a Chonburi provintsikohtu otsus, millega Jaanus Mõõka karistati surmanuhtlusega. Tai Kuningriigi 11.10.2005.a Ülemkohtu kohtuotsusega vähendati kohtuotsuses märgitu kohaselt Jaanus Mõõga karistust kolmandiku võrra ja teda karistati eluaegse vangistusega.

1. aastal sai Jaanus Mõõk Tai kuningalt armu ja tema karistust vähendati 32-le aastale. 12.11.2008.a toodi Jaanus Mõõk Tai Kuningriigist karistust kandma Eesti Vabariiki. Tai Kuningriigi Cholburi provintsikohtu 30.07.2010.a otsusega kohaldati Jaanus Mõõga suhtes amnestiat ja tema karistust vähendati 25 aastale 7 kuule 6 päevale, karistuse kandmise alguseks 14.04.1998 ja karistuasja lõpuks 16.11.
2. Käesolevaks ajaks on Jaanus Mõõk talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 1 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. 28.02.2011.a kohtuistungil taotles Jaanus Mõõk enda elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt andis Jaanus Mõõga vanaisa Artur Mõõk nõusoleku enda elukohta xxx elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja A. M. on nõus Jaanus Mõõga enda juurde elama asumisega; elukoht xxx on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Jaanus Mõõga, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et Jaanus Mõõka ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kantud karistusaeg ei ole proportsioonis toimepandud kuriteo raskusega, s.t kantud karistusaeg on toimepandu raskusega võrreldes liiga väike. 2 3 Viimase amnestiaga karistuseks saadud 25 aastast 7 kuust 6 päevast vangistusest on kantud napilt veidi üle poole karistusajast. Kandmata sellest karistusest on veidi vähem kui pool karistusaega. Eesti Vabariigis vangistuse kandmise ajal ei ole Jaanus Mõõk taasühiskonnastavates programmides-kursustel osalenud. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt Jaanus Mõõgal vajalik läbida sotsiaalprogramm Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt ei ole Jaanus Mõõk aga üheski sotsiaalprogrammis osalenud, kuna peab neid mittevajalikeks; ka vestlustes ei soovi Jaanus Mõõk osaleda; vajalikuks peab vaid suhteid lähedatega ning soovib osaleda tööhõives. 28.02.2011.a kohtuistungil kinnitas Jaanus Mõõk soovimatust vangla pakutavates kursustel-programmides osaleda, kuna need ei ole tema jaoks vajalikud. 28.02.2011.a kohtuistungil avaldas Jaanus Mõõk ka soovi, osaleda tööhõives. J.Mõõga avaldatu kohaselt ei ole talle senini antud võimalust tööhõives osalemiseks. Kohtu hinnangul on Jaanus Mõõgast lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud Eesti Vabariigis karistuse kandmise ajal maandamata. Jaanus Mõõgal on probleeme korrast kinnipidamisega ja vangla sisekorra järgimisega. Jaanus Mõõgal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: • 21.10.2010 noomitus - 24.09.2010 keeldus minemast tööle koristama spordisaali; • 22.10.2010 noomitus - 23.09.2010 kambris ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele, sorteerida prügi. Kui süüdimõistetu vanglas ei suuda või ei taha järgida korda, et ole usutav, et ta tahaks või suudaks seda teha ka väljaspool vanglat. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on Jaanus Mõõk ametnike ja riigikorra suhtes vaenuliku hoiakuga, peab end neist kõrgemal positsioonil olevaks, suhtumine kehtivatesse reeglitesse ja normidesse on selgelt üleolev. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt pani Jaanus Mõõk kuriteo toime ärilistel kaalutlustel, kuid kuriteo toimepanemist eitab ja on arvamusel, et viibib vanglas seadusliku aluseta. Tartu Vangla ei toeta Jaanus Mõõga vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, kuna Jaanus Mõõga suhtumine õigusnormidesse on selgelt üleolev; elektroonilise valve nõuete täitmine eeldab aga ranget ajakava järgmist, kokkulepetest kinnipidamist ja reeglitega arvestamist. Ka kriminaalhooldaja oma arvamuses ei nõustu Jaanus Mõõga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna elektroonilise valve kohaldamise eelduseks on range ajakava järgmine, kokkulepetest kinnipidamine reeglitega arvestamine, kuid Jaanus Mõõga kohta Tartu Vangla koostatud riskihindamisest nähtub, et Jaanus Mõõga suhtumine kehtivatesse reeglitesse ja normidesse on selgelt üleolev. Lisaks ei ole kriminaalhooldaja hinnangul kohane vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt isikut, kellel karistusest on kandmata 12 aastat vangistust; kriminaalhoolduse teostamise seisukohalt on efektiivne kriminaalhooldusele määramise aeg kolm aastat. 3 4 Lähtudes toimepandud kuriteo raskusest ja arvestades, et kandmata on veidi vähem kui pool karistusaega, s.o veidi üle 12 aasta vangistuse, Jaanus Mõõgal on kehtivad distsiplinaarkaristused (2 noomitust), uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on jäänud maandamata, kuna Jaanus Mõõk taasühiskonnastavates programmides osalenud ei ole, on vangistusseaduse § 76 lg 2 alusel igati põhjendatud järgmist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimust menetleda pärast KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud 2/3 karistusaja ärakandmist. Järgmise vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise küsimuse menetlemiseni jäävat aega on Jaanus Mõõgal võimalik kasutada vangla pakutavates taasühiskonnastavates programmides (näiteks Agressiivsuses asendamise treening, Viha juhtimine jt) osalemiseks ja enda käitumise muutmiseks selliseks, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi selleks ajaks enam ei oleks. Heli Sillaots kohtunik 4