lg 2 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Aleksandr Snjatkovski Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 37706192228, ilma kodakondsuseta, haridus 10 klassi, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 3l korral, neist viimane: - 22.06.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi vabaduskaotusega 4 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabaduskaotusega 12 aastat 7 kuud 1 päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 29.10.2009.a. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Lõpetada KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Aleksandr Snjatkovski süüdistuses KarS §
Aleksandr Snjatkovskile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada. KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida Aleksandr Snjatkovskilt 07.06.2009.a ära võetud Vene Föderatsiooni aktsiismärkidega 400 sigaretti More Lights, mis asuvad hoiul MTA Ida Maksu- ja Tollikeskuse tolliinspektuuri laos aadressil Vestervalli 7, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Aleksandr Snjatkovskile 08.03.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 68 senti, millest käibemaks on 33,28 eurot. KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni ehk 84,36 eurot, kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 33 (kolmkümmend kolm) krooni ja 50 senti ehk 2,14 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 08.03.2011.a kohtumenetluses õigusabi osutamise eest 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot ja 68 senti, riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja lühimenetluses on kriminaalasi Aleksandr Snjatkovski süüdistuses KarS §
Aleksandr Snjatkovskit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuna, keda on varem võetud vastutusele Tolliseaduse § 283-1 lg 1 järgi 15.01.2009.a otsusega nr. EE560/719 rahatrahv 900.00 krooni, mis pole tasutud, pani 07.06.2009.a kell 22:15 toime katse toimetada Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi üle Eesti Vabariigi tollipiiri Venemaa Föderatsiooni päritolu ja Venemaa Föderatsiooni aktsiisimärkidega deklareerimata 400 sigaretti More Lights, selle deklareerimata jättes. Sellega pani Aleksandr Snjatkovski toime Tolliseaduse § 73 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule vastava süüteo s.o deklareeritava kauba toimetamine ühendusevälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes. Kuni 01.07.2009.a kehtinud ATKEAS-i § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi ühe päeva jooksul Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi suitsetamistubakat või 250 grammi närimistubakat (RT I 2003, 2, 17; RT I 2008, 49, 272). Alates 01.07.2009.a kehtiva ATKEAS-i § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt Euroopa Ühenduse territooriumi ühe päeva jooksul Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 40 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat (RT I 2003, 2, 17; RT I 2009, 35, 232). Tolliseaduse § 47 lg 5 sätestab, kui isiklike asjade ja kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang, esitatakse reisija deklaratsioon, kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust. Toimetades kokku üle tollipiiri 400 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, neid peites ja deklareerimata jättes, pani Aleksandr Snjatkovski toime Tolliseaduse § 73 lg 1 sätestatud väärteo, s.o deklareeritava kauba toimetamine ühendusvälisest riigist Eestisse, kauba deklareerimata jättes. Seega pani Aleksandr Snjatkovski toime KarS § 25 lg 2 - § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on deklareeritava kauba üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise katse tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, olles isik, kellele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Kohtuistungil esitas prokurör ettepaneku KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Aleksandr Snjatkovski süüdistuses KarS §
Alates 02.05.2010.a Aleksandr Snjatkovski kannab karistust Viru vanglas. Aleksandr Snjatkovskit süüdistatakse KarS §
lg 1 järgi, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Karistus KarS §
lg 2 järgi oleks tühine, võrreldes karistusega Kohtla-Järve Linnakohtu 22.06.1998.a kohtuotsuse järgi. Tsiviilhagi ei ole. Süüdistatav Snjatkovski on prokuröriga nõus. Kaitsja toetas prokuröri taotlust kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, prokuröri taotluse kriminaalasja lõpetamisest, süüdistatava Snjatkovski ning tema kaitsja arvamused, leiab, et prokuröri taotlus kriminaalasja lõpetamiseks karistuse ebaotstarbekuse tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 203 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et Aleksandr Snjatkovskit süüdistatakse KarS §
Aleksandr Snjatkovski on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 22.06.1998.a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele täielikult Kohtla-Järve Linnakohtu 31.03.1998.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus 12 aastat 8 kuud ja 11 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 13 aastat ja 19 päeva alates vahi alla võtmisest. Viru Ringkonnakohtu 12.08.1998.a kohtuotsusega tühistati osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 22.06.1998.a otsus ning KrK § 40 lg 3 alusel arvestada karistuse kandmise algust 13.03.1996.a. Karistus neli kuud vabadusekaotust loeti kantuks. Seisuga 13.08.1998.a jääb kanda 12 aastat 7 kuud 1 päev vabadusekaotust. Harju Maakohtu 04.09.2008.a määrusega vabastati Aleksandt Snjatkovski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseaja pikkuseks määrati ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Aleksandr Snjatkovski pidi järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Lisakohustusteks määrati mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle 2 nädala jooksul peale vabanemist, mitte suhelda Aleksandr Snjatkovskile teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Aleksandr Snjatkovski vabanes 16.09.2008.a. Karistuse ärakandmata osa on 2 aastat 5 kuud 26 päeva. Katseaja lõpp13.03.2011.a. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 27.05.2010.a kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldusametniku Malle Petersoni taotlus Aleksandr Snjatkovskile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Pöörati Aleksandr Snjatkovskile Kohtla-Järve Linnakohtu 22.06.1998 kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 04.09.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistus, 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.05.2010 ehk alates vahistamise päevast. Kohtumäärus jõustus 18.06.2010.a. Lähtudes ülaltoodust kohus leiab, et on piisavalt alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks Aleksandr Snjatkovski suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu, seega tuleb lõpetada kriminaalmenetlus Aleksandr Snjatkovski süüdistuses KarS § 391 - § 25 lg 2 järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. KrMS §-s 203 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (KrMS § 385 p 7) ei saa esitada määruskaebust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 203 lg 1 p 1, § 274 lg 5 alusel. Galina Jasnjuk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.