1-09-17489/25

(09231600187)Kohtunik Julia Vernikova Kriminaalasi AP’i süüdistuses KarS § 349 järgi käskmenetluses Süüdistatav AP RESOLUTSIOON isikukood XXX, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, töökoht puudub, varem kohtulikult karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS § 253 p 2 Lõpetada kriminaalmenetlus AP’i suhtes KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Edasikaebe kord: Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendus: APi süüdistatakse selles, et tema 24.05.2009.a kella 00.00 paiku Tallinnas Vana-Posti 8 asuva ööklubi Hollywood juures andis enda nimele välja antud isikutuninstuse xxx kasutamiseks JJL’ile eesmärgiga, et viimane saaks esitada dolumendi turvatöötajale ja omandaks õiguse siseneda ööklubisse. Sellise oma tegevusega pani APtoime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Harju Maakohtu 30.10.2009.a kohtuotsusega tunnistati APsüüdi KarS § 349 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, summas 3000 krooni. Sama otsusega mõisteti välja menetluskulud. Maakohtu otsuse peale esitas APmääruskaebuse, milles vaidlustas temalt menetluskulude, eelkõige kaitsjatasu väljamõistmise. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2010.a määrusega tunnistas kohus KrMS § 251-256 ja KrMS § 318 lg 3 p 3 sätted põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistas maakohtu otsuse APsüüditunnistamises ja karistamises KarS § 349 järgi ning lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.06.2010.a kohtuotsusega 3-4-1-5-10 tunnistati käskmenetluse regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei taga tõhusalt kaitseõigust. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2010.a kohtumääruse peale esitas kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Robert Saareke ning Riigikohtu kriminaalkolleegium 01.11.2010.a tühistas kohtuotsusega 3-1-1-71-10 Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2010 lahendi APsüüdistusasjas KarS § 349 järgi ja saatis kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasja uuel arutamisel 09.11.2010.a leidis Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 30.10.2009.a kohtuotsuse tuleb tühistada AP 420 krooni määratud kaitsja tasu väljamõistmise osas ja jättis selle riigi kanda. 25.11.2010.a esitas APkaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo teistmisavalduse, milles taotles Harju Maakohtu 30.10.2009.a otsuse tühistamist ja AP õigeksmõistmist tema teos süüteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 17.02.2011.a. oma otsusega 3-1-2-5-10 Harju Maakohtu 30.10.2009.a otsuse ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalasja arutamisel käskmenetluses peab kohus kontrollima kriminaalasja materjalide alusel, kas ta nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse kohta ning kas ta nõustub prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga. Sellisel juhul koostab kohus kohtuotsuse. Kui aga ilmnevad KrMS § 199 lg 1 punktides 1-5 sätestatud alused, s.o kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, teeb kohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Tutvunud arutatava kriminaalasja materjalidega, samuti kriminaalasjas tehtud kõrgemalseisvate kohtute lahenditega, asub kohus seisukohale, et APi tegevuses puudub KarS §-s 349 sätestatud koosseisu ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Karistusseadustiku § 349 näeb ette vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Süüdistusakti kohaselt andis AP enda nimele välja antud isikutunnistuse JJL ning JJL esitas selle ööklubi turvatöötajale, soovides siseneda ööklubisse Hollywood. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli mõlemal isikul tegelikult enda vanuse poolest õigus klubisse siseneda, kuna teo 3 toimepanemise ajal oli nii JJL kui AP19-aastane. Seega ei omandanud JJL täisealise isikuna võõrast dokumenti kasutades õigust siseneda ööklubisse, vaid selline õigus oli tal olemas. Lähtudes sellest ei saa kõnealusel juhul omistada AP KarS §-s 349 sätestatud koosseisu realiseerimist, kuna enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi andmisel teadis ta, et teisel isikul ei ole eesmärki kasutada tema isikutunnistust õiguse omandamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus arutatava kriminaalasja lahendades järgmisele seisukohale: „KarS § 349 subjektiivne koosseis ei kattu täielikult objektiivse koosseisuga ja nõuab lisaks tahtlusele objektiivse koosseisu asjaolude suhtes õiguste omandamise või kohustest vabanemise eesmärki. Seetõttu on tarvis teha kindlaks, kas isikul, kellele teine inimene oma isikutunnistuse loovutab, on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustest. Õigusena KarS § 349 tähenduses saab mõista vaid tegelikku õigust. Seetõttu ei hõlma nimetatud süüteokoosseis juhtumeid, kus tähtsat isiklikku dokumenti kasutatakse või see antakse kasutada üksnes eesmärgiga omandada selline positsioon, mil isikul võib tekkida küll ootus teha tulevikus mingi tehing, aga mida ei ole võimalik vaadelda objektiivse nõudeõigusena. Lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a otsus nr 3-2-1-80-02, p 12). Muu hulgas tagab lepinguvabaduse põhimõte isikule ka õiguse otsustada selle üle, kas ta üleüldse soovib lepingut sõlmida või mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2010. a otsus nr 3-1-1-67-09, p 13.3 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2010. a otsus nr 3-2-1-164-09, p 30). Eraõiguslikust juriidilisest isikust ööklubi pidajal on õigus otsustada oma vaba äranägemise järgi selle üle, kas ta sõlmib klubisse pääseda soovivate inimestega klubisse sisenemist õigustava lepingu või mitte. Sealjuures võib klubipidaja keelduda nimetatud lepingu sõlmimisest hoolimata klubisse siseneda soovija vanusest. Seetõttu ei saa ööklubi turvamehele teise isiku dokumenti esitaval inimesel tekkida nõudeõigust enda klubisse sisse lubamise suhtes. Sellest lähtuvalt ei realiseeri isik, kes annab teisele isikule ööklubi turvamehele esitamiseks oma isikutunnistuse, KarS § 349 koosseisu“. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et APi käitumises puuduvad KarS §-s 349 sätestatud koosseisu tunnused, mis on kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Julia Vernikova Kohtunik