lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Silvi Erro Kannatanu esindaja Vladimir Vastšjonok Süüdistatav Aleksandr Vorobjov Elukoht Xxxx, isikukood 38304033713, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht AS Eesti Tehnoloogiatööstus Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.11.2007.a Kaitsja Ljudmila Tšeussova RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Vorobjov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksandr Vorobjovit vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel võtta Aleksandr Vorobjovilt ära 3 (kolmeks) aastaks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. 1 1-08-5129 Muuta Aleksandr Vorobjovi suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse alguseks lugeda 06.10.
II Kohtuistung 2 1-08-5129 Süüdistatav Aleksandr Vorobjov taotles enda ülekuulamist, tunnistas kohtuistungil oma süüd
Seletas kohtule, et enne kuriteo toimepanemist tarvitas sõpradega alkoholi, sõitis koos nendega enda autoga Narva-Jõesuusse, kus nad kohtasid tüdrukuid, kellest üks – xxx oli temale tuttav. Lubas istuda enda sõiduautosse viiel kaasreisijal, kuid tegelikult peaks sinna mahtuma vaid 4 inimest, kellest ainult 3 oli võimalik kinnitada ennast turvavööga. Ületas lubatud kiirust, ei saanud hakkama auto juhtimisega ning tegi avarii. Teadvusele tuli juba haiglas. Kahetseb toimepandut, praegu autoga ei sõida, kuid juhiluba on tal olemas. Ta on soovinud hüvitada tekitatud kahju, aga kannatanu Xxxx ema tagastas tema poolt saadetud raha summas 2000 krooni. Praegu töötab, tal on pere, kus kasvab tütar. Palub vabandust kannatanutelt. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll ( t.l.1-26), mille kohaselt purustatud sõiduauto WV Passat reg nr 457 AZP lähedal oli leitud Xxxx Xxxx laip. Liiklusõnnetuse akt ning fototabelid ( t.l.27-28), mille kohaselt, sõiduki VW Passat reg nr 457 AZP teelt väljasõidu põhjuseks võis olla teekäänaku läbimiseks füüsikaliselt kriitilist kiirust ületav sõidukiirus; sõidukikiirus enne kurvi sisenemisel võis olla vähemalt 136 km/h. Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 272 ( t.lk.40-48); Liiklustehnilise ekspertiisiakt ( t. lk. 62-65); Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktid nr 189 ja nr 179 (t.lk.50-53, 55-60) Väljavõte tervisekaardist (t.lk.75); Väljavõte patsiendikaardist (t.lk.76); Voodipäevatasu arve koopia ja tasumise talongi koopia (t. lk. 94-95), Väljavõte haigusloost nr 23164 ja nr 070608653 (t. lk. 96-98, 128-130); T.R.Tamme Auto OÜ poolt väljaantud tõend (t. lk. 99); Palgatõendi koopia (100, 118); Laboriuuringute vastuse dublikaat (t.lk. 119) ning alkoholi uuringu tulemuse koopia ( t.l. 120), mille kohaselt Vorobjovi veres oli haiglasse saabumisel 2.30 promilli etanooli; Pensionitunnistuse koopia (t.lk. 142-143), mille kohaselt kannatanule Xxxxile oli alates 20.07.2007 kuni 31.01.2008 määratud töövõimetuspension seoses töövõimetuse kaotusega 90% ning alates 01.02.2008 kuni 31.01.2009 seoses töövõimetuse kaotusega 80%. Kannatanute ütlused Xxxxi ütlused (t.lk. 67-69), mille kohaselt 22.06.2007 õhtul Narvas, tarvitas alkoholi koos sõprade Vorobjovi ning Xxxxiga. Jõid viina (umbes 0.5 l) ja õlut. Pärast kella 24.00 otsustasid minna NarvaJõesuusse. Sõitsid Narva-Jõesuusse Vorobjovi sõiduautoga Volkswagen, mille juhtis Vorobjov ise. 23.06.2007 umber kella 02.00 paiku kohtusid seal Xxxxt, kes oli koos kahe klassikaaslasega. Nendel oli vaja sõita Narva. Vorobjov istus rooli, üks inimene istus tema kõrvale, ülejäänud 4 inimest istusid tagaistmele. Tema ja Xxxx ei olnud turvavöödega kinnitatud. Sõidu ajal tüdrukud palusid Vorobjovi mitte sõita nii kiiresti. Mis edasi toimus, ei mäleta, sest kaotas teadvuse ning tuli teadvusele alles haiglas. Xxxx ütlused (t.lk. 71-74), mille kohaselt, ta oli 22.06.2007 Narva-Jõesuus koos klassikaaslastega. 23.06.2007 umbes kella 02.00 ta jäi sinna koos Xxxxa ja Xxxxga. Kohtusid Xxxxi, Vorobjovi ja Xxxxiga. Nad olid autos, mida juhtis Vorobjov. Xxxx ja Xxxx ütlesid nendele, et Vorobjov alkoholi ei joo. Nõustusid sõitma koos nendega Narva. Roolis oli Vorobjov. Istusid neljakesi tagaistmele. Xxxx ja Xxxx ei olnud turvavöödega kinnitatud, sest neile turvavöösid ei jätkunud. Juba sõidu ajal 3 1-08-5129 sai teada, et Vorobjov tegelikult jõi alkoholi. Ta pööras kalmistuteele ja ütles, et seal ei peaks politseid olema. Vorobjov sõitis väga kiiresti, vaatasin spidomeetrile ja nägin, et kiirus on 170 km tunnis. Ütles Vorobjovile, et ta peatuks ja nad lähevad välja. Tee keeras nende ees vasakule. Vorobjov järsult pidurdas, auto lendas teelt välja. Mõne aja pärast auto peatus. Kõik olid verised. Kutsus välja kiirabi. Xxxx Xxxxa ütlused ( t.lk.78-82), kes kinnitas Xxxx ütlusi. Xxxxi ütlused ( t.lk. 83-85), mille kohaselt ta on hukkunu Xxxx Xxxx ema. Tal on materiaalseid pretensioone Vorobjovi vastu. Xxxxi ütlused ( t.lk. 88-91), mille kohaselt 22.06.2007 kella 23.00 paiku tema koos Vorobjovi ja Xxxxiga sõitsid Vorobjovi autoga Volkswagen Narva-Jõesuusse. Selle hetkeni, Narvas, jõid nad kolmekesi õlut ja viina. Narva-Jõesuus jätkasid alkoholi joomist. Nende juurde tuli kolm tütarlast, nende hulgas oli Xxxx Xxxx. Otsustasid sõita koos nendega tagasi Narva. Roolis oli Vorobjov. Sõitsid Narva-Jõesuust välja ja suundusid Narva poole. Vorobjov ütles, et enne Narvat ootab politsei ja keeras paremale Peeterristi poole. Vorobjov sõitis väga kiiresti. Tema ja ees istuv tütarlaps palusid teda kiirust maha võtta. Selle peale Vorobjov vastas „Ärge kartke, me sureme kõik koos“. Enne kurvi vasakule, auto lendas teelt välja, paiskus ümber ja jäi rataste peale. Saabus kiirabi ja toimetas teda haiglasse. Tunnistaja Xxxx ütlused (t.lk.103-105), mille kohaselt, teab ta juhtunust vaid teiste isikute sõnadest. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aleksandr Vorobjovi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - liiklusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest on tekitatud kahele inimesele raske tervisekahjustus ning põhjustanud inimese surma, s.o
lg 1 järgi ettenähtud kuriteos on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. Aleksandr Vorobjov on tunnistanud ennast süüdi täielikult, selgitas kohtule, et ta oli alkoholijoobes, lubas istuda enda sõiduautosse viiel kaasreisijal, kuid tegelikult peaks siia mahtuma vaid 4 inimest, kellest ainult 3 oli võimalik kinnitada ennast turvavööga. Ületas lubatud kiirust, ei saanud hakkama auto juhtimisega ning tegi avarii. Peale Vorobjovi poolt antud ütluste, tema süü on tõendatud ka kannatanute Xxxx, Xxxxa, Xxxxi ja Xxxxi ütlustega, millest samuti nähtub, et avarii toimepanemise ajal juhtis sõiduautot just süüdistatav Vorobjov, kes oli purjus ja lubas sõita enda sõiduautos viiel kaasreisijal, kuid tegelikult peaks siia mahtuma vaid 4 inimest, kellest ainult 3 oli võimalik kinnitada ennast turvavööga. Ületas lubatud kiirust, ei reageerinud palvele kiirust vähendada, ei saanud hakkama auto juhtimisega ning tegi avarii, mille tagajärjel üks kaasreisijatest, Xxxx Xxxx, hukkus sündmuskohal. Lubatud kiiruse ületamine Vorobjovi poolt on tõendatud, muuhulgas, ka ekspertiisiaktiga nr LL242-07/5506. Antud ekspertiisiakti kohaselt, sõiduki VW Passat reg nr 457 AZP teelt väljasõidu põhjuseks võis olla teekäänaku läbimiseks füüsikaliselt kriitilist kiirust ületav sõidukiirus; sõidukikiirus enne kurvi sisenemisel võis olla vähemalt 136 km/h. 4 1-08-5129 See, et Vorobjov pani toime kuriteo alkoholijoobes on tõendatud, peale ülalnimetatud isikute ütluste, ka SA Narva Haigla poolt väljaantud tõendiga, mille kohaselt saabus Vorobjov haiglasse pärast autoavariid alkoholijoobeseisundis. Vastavalt laboriuuringute tulemusele, tema veres oli haiglasse saabumisel 2.30 promilli etanooli. Ülalnimetatud ütlustega ja samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud Vorobjovi poolt Liiklusseaduse § 2 (mille kohaselt, kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist), Liikluseeskirjade § 68 lg 5 (mille kohaselt, juht peab mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud), 76 lg 1 (mille kohaselt, juht ei tohi olla joobeseisundis), 124 lg 2 (mille kohaselt, suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis) ja 188 (mille kohaselt, sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil) rikkumine. Kohus on seisukohal, et Liikluseeskirjade §56 rikkumine on märgitud süüdistuses ekslikult ning jätab antud paragrahvi rikkumise süüdistusest välja. Kohus loeb surnu ekspertiisiaktiga nr 272 tõendatuks selle, et Xxxx surma põhjuseks on Vorobjovi poolt tehtud avarii. Nagu nähtub sellest ekspertiisiaktist, Xxxxl oli aju-kolju lahtine tömp trauma, millega kaasnesid näokolju- ja ajukolju luude murrud verevalumiga ajukoesse. Kõik Xxxx surnukeha uuringul leitud vigastused olid elupuhused ja tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme või esemete toimel löögist vastu sõiduauto salongi eenduvaid osi liiklusõnnetuse hetkel. Elavatel isikutel sellised vigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid kaasa surma. Samuti loeb kohus ekspertiisiaktiga nr 189 tõendatuks selle, et Xxxxi eluohtliku tervisekahjustuse põhjuseks on Vorobjovi poolt tehtud avarii. Nagu nähtub sellest ekspertiisiaktist, Xxxxile olid tekitatud vigastused, millest üks – söögitoru rebend – on eluohtlik. Samuti loeb kohus ekspertiisiaktiga nr 179 tõendatuks selle, et Xxxxi raske tervisekahjustuse põhjuseks on Vorobjovi poolt tehtud avarii. Ekspertiisiakti kohaselt, Xxxxile olid tekitatud vigastused, mis tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse; võimalik, et need vigastused on tekitatud määruses märgitud ajal ja asjaoludel, st Vorobjovi poolt tehtud avariis. Vastavalt Xxxxi pensionitunnistusele, temale oli alates 20.07.2007 kuni 31.01.2008 määratud töövõimetuspension seoses töövõimetuskaotusega 90% ning alates 01.02.2008 kuni 31.01.2009 seoses töövõimetuskaotusega 80%. Kehavigastuse tekitamine Xxxxle on tõendatud väljavõttega tema tervisekaardist ning kehavigastuste tekitamine kannatanule xxx Xxxxale on tõendatud tema enda ütlustega. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud tõenditega nende kogumis on tõendatud see, et süüdistatav Vorobjov tahtlikult rikkus liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest ühe inimese surma, kahele inimesele raske tervisekahjustuse ning veel kahele inimesele muu tervisekahjustuse. Kohus leiab, et Aleksandr Vorobjov pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 5 1-08-5129 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti süüdistatava süüastet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Vorobjovi süüaste on eriti suur, kuna ta tahtlikult eiras mitu Liikluseeskirja sätet, sellega põhjustatud liiklusõnnetus on üliraskete tagajärgedega - peale selle, et üks inimene hukkus sündmuskohal, veel kaks inimest said raskeid tervisekahjustusi (kellest üks jäi invaliidiks) ning veel kaks inimest said kehavigastusi, mis ei põhjustanud rasket tervisekahjustust. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega, et kannatanud on osaliselt ise süüdi nii raskete tagajärgede põhjustamises, sest nad nõustusid sõitma autos, mida hakkas juhtima purjus autojuht. Antud juhul ei saa kasutada tsiviilkohtumenetluse sätteid, sest tegemist on mitte kahju väljamõistmisega, vaid toimepandud kuriteo eest karistuse määramise otsustamisega. Kohus on seisukohal, et rasked tagajärjed on põhjustatud mitte kannatanute käitumisega, vaid sellega, et Vorobjov tahtlikult eiras Liikluseeskirja sätteid. Just tema, auto omaniku ja juhina, oli volitatud ja kohustatud otsustama, kas lubada enda autosse nii palju isikuid (5 kaasreisijat), teades, et antud autos ei ole võimalik Liikluseeskirja sätete rikkumiseta vedada nii palju kaasreisijat. Just tema oli volitatud ja kohustatud otsustama seda, kas sõita joobeseisundis või mitte. Tema käitumist ei saa ette heita tema kaasreisijatele. Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatava süü on eriti suur nii tahtluse, kui ka tagajärgede poolest, väärib ta maksimaalset,
§-s 422 lg 1 ettenähtud karistust, st 5 aastat vangistust. Arvestades aga seda, et Vorobjov on varem karistamata, tema perekonnaseisu (süüdistataval on pere, milles kasvab alaealine laps), tema iseloomustust (iseloomustus on positiivne), seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud juba rohkem, kui 3 aastat, karistust kergendava asjaoluna
mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, seda, et raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei esine, peab kohus võimalikuks kergendada Vorobjovi karistust ning mõista temale vaid 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus on seisukohal, et selliseid asjaolusid Vorobjovi puhul ei esine. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 06.10.2010.a. Kuna tegemist on ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud kuriteoga, mille tagajärjed on eriti rasked, peab kohus vajalikuks kohaldada ka
MS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 6 1-08-5129 Kannatanu Xxxx(hukkunu Xxxx Xxxx ema) oma esindaja kaudu on esitanud kohtule tsiviilhagi nõudes kahju summas 2880 krooni hüvitamist, mis tal tekkis seoses hukkunud tütre haua kaunistamisega. Need kulud on tõendatud 24.08.2010 kviitungiga nr 50, mis on väljaantud FIE xxx poolt ja lisatud asja materjalide juurde. Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustudes tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista Aleksandr Vorobjovilt välja kannatanu Xxxxˇi kasuks 2880 krooni. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Aleksandr Vorobjovilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises summas 6525 krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstav tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 238, 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.