1-10-11758/10

(09237300310)Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kriminaalasi Tarvi Vahtra süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav TARVI VAHTRA, isikukood: 39101220305; asukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: TVG; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras 1 korra; Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Toomas Bekker RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tarvi Vahtra KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14.10.2010.a. Kohaldada tõkendina vahistamist. Tarvi Vahtra vahistada kohtusaalist. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Tarvi Vahtra’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - määratud kaitsjale makstud tasus summas 3120 krooni. 1 Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-11758, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 14.10.2010.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Tarvi Vahtra, 22.09.2009.a. kella 20:30 paiku, Lasteaia 2a maja juures Kiili alevikus Kiili vallas Harjumaal, tungis koos tuvastamata isikuga kallale EP´ile - tõukas ta asfaldile pikali ning lõi maaslamavat kannatanut korduvalt jalgadega vastu paremat puusa ja pea piirkonda, põhjustades sellega EPile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – põrutuse otsmikul, paremal reiel, marrastused peopesadel, põlvedel. Süüdistuse kohaselt Tarvi Vahtra, lüües ja kahjustades teise inimese tervist, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Tarvi Vahtra end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja kohtus küsimustele vastates selgitas, et 22.09.2009.a viibis tema kodus XXX ja vaatas telekast filmi, samal ajal oli temaga koos kodus vanaisa. Vanaisa mäletab, mis 22.09.2009.a toimus, kuna süüdistatav ise rääkis talle, et sellel ajal olid nad koos kodus ja vaatasid telerist filmi „Kiired ja vihased“. Kannatanu EP ja tunnistaja ML nägi ta viimati 2008.a, kui nad koos Kiilis koolis käisid. Tunnistajat süüdistatav ähvardanud ei ole, aga 2009.a märtsis tungis tunnistaja ML talle kallale. Kohtus kannatanuna ülekuulatud EP seletas küsimustele vastates, et 22.09.2009.a oli ta koos ML Kiilis enda juures kodus ning vaatasid telerit. Ühel hetkel suundusid koos õue maja ette suitsu tegema. Trepikoja ees seistes nägid nad kaht jalgratturit lähenemas. Jalgratturid peatusid nende ees, panid oma rattad ära ja seejärel üks ratturitest tõukas kannatanut ootamatult, misjärel kannatanu kukkus. Seejärel üritas kannatanu ründaja eest ära joosta, kuid komistas kõnnitee serva otsa ja kukkus maha. Mõlemad rattaga saabunud mehed hakkasid 2 kannatanud peksma nii, et üks neist lõi rohkem keha piirkonda ja teine rohkem pea piirkonda. Esimesena kannatanut lükanud ning hiljem keha piirkonda löönud isikus tundis EP ära Tarvi Vahtra, kes oli tema endine koolikaaslane ja noorema venna tuttav. Teist meest kannatanu ära ei tundnud. Pärast peksmist kutsus kannatanu esmalt Falcki turvapatrulli ja hiljem ka politsei. Kannatanul oli paar sinikat, kõht sai muljuda, nägu oli katki ja kõht valutas mingi aja. Järgmisel päeval käis kannatanu Kiilis perearsti juures ning tema vigastused fikseeriti. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovi. Kohtus tunnistajana ülekuulatud ML seletas küsimustele vastates, et 22.09.2009.a oli ta Kiilis oma tuttava EPi juures külas telerit vaatamas. Õhtu poole läksid nad õue suitsu tegema. Veidi aja pärast nägid kaht jalgratturit, kes nende juures peatusid. Esmalt tundus nagu üks jalgratturitest sooviks trepikotta siseneda, kuid siis tõukas ootamatult EPi. Tunnistaja nägi, et teine mees suundub tema poole ning põgenes kõrvaltänavas oleva maja hoovi ning peitis ennast sinna. 15-20 minuti pärast sündmuskohale tagasi tulles nägi ta, et EPil oli muhk ja sinikad. Kannatanut rünnanud isikus tundis ta ära Tarvi Vahtra, kes oli tema endine koolikaaslane, samuti olid nad 5-6 aastat tagasi tihedamini suhelnud. Teist ründamises osalenud isikut tunnistaja ära ei tundnud. Lõpetuseks lisas tunnistaja, et süüdistatav tegi kohtuistungi vaheajal tema suunas ähvardust väljendava liigutuse. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: - Perearsti tõend kannatanu EP’i vigastuste kohta (kd I tl 6) - Fototabel kannatanu EP’i vigastuste kohta (kd I tl 7) - Tunnistaja ML’ele isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel (kd I tl 12-14; 29-31) - Kannatanu EP’ile isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel (kd I tl 26-28) - Kannatanu EPi ütlused (kd I tl 2-3, teine lk pöördel, vastuolu kohta) - Tunnistaja MLe ütlused (kd I tl 11, read 11-12 vastuolu kohta) - Süüdistatava Tarvi Vahtra ütlused (kd I tl 21 vastuolu kohta) Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Tarvi Vahtra on toime pannud EPi kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Kannatanu on oma ründajas Tarvi Vahtra ära tundnud. Kannatanule tekitatud vigastused on perearsti juures fikseeritud ja vastavuses kirjeldatud vägivallaga. Prokurör leidis, et Tarvi Vahtra ütlused enda alibi kohta on ebausaldusväärsed. Kuriteo toimepanemine Tarvi Vahtra poolt on tõendamist leidnud, kannatanu suhtes vägivalla kasutamine oli põhjendamatu. Süüdistatavat mõjutaks vangistuslik karistus, mistõttu tuleb Tarvi Vahtra KarS § 121 järgi süüdi mõista ja karistada teda vangistusega 7 kuud, KarS § 75 sätteid kohaldades jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui isik ei pane 18 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seoses asjaoluga, et kannatanu ei näinud otseselt ründaja nägu, märkis prokurör, et isikut on võimalik tuvastada ka muude detailide, sealhulgas kehakuju järgi. Kuigi lööjaid oli kaks, pani Tavri Vahtra kuriteo toime kaastäideviijana. Tarvi Vahtra kaitsja leidis, et Tarvi Vahtra süü temale inkrimineeritavas süüteos ei ole tõendamist leidnud. Menetluse käigus ei ole uuritud asjaolu, et kaks meest lähenesid jalgratastel ning miks pidi Tarvi Vahtra sellel ajal Kiilis jalgrattaga olema. Tõendeid selle kohta, et tegemist oli Tarvi Vahtraga, ei ole. Samuti pole usutav, et kannatanu ei suutnud peksa saamise ajal oma ründaja nägu näha. Kannatanu vigastused on küll perearsti tõendiga 3 tõendatud, kuid mitte löökide tekkemehhanism. Kaitsja leidis, et puuduvad süüdistatavat süüstavad tõendid ning ta taotles Tarvi Vahtra õigeksmõistmist. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kohtulikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, on jõudnud järgnevatele järeldustele: Süüdistatav Tarvi Vahtra on kohtus väitnud, et ta ei ole kuritegu toime pannud ning viibis kuriteo toimepanemise päeval, s.o 22.09.2009.a Lasnamäel oma korteris koos vanaisaga. Kohtus ta väitis algselt, et õppis, hiljem kinnitas, et vaatas telerist filmi „Kiired ja vihased“. Kohus avaldas vastuolu ilmnemise tõttu prokuröri taotlusel (kd II tl 33) süüdistatava varasemad ütlused, mis Tarvi Vahtra andis uurijale vahetult kuriteosündmuse järgselt, ning milles Tarvi Vahtra väitis, et ta ei tea, kus ta viibis 22.09.2009.a. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi ja neid tõendina ei arvesta. Kohus nõustub prokuröriga osas, et vahetult kohtuistungil süüdistatava poolt nimetatud alibi – viibimine kodus koos vanaisaga - ei ole alibina arvestatav. Süüdistataval oli võimalus alibi olemasolust teavitada uurijat ja luua võimalus alibi kontrollimiseks. Süüdistatav seda ei teinud. Nüüd, aasta möödudes, kohtuistungil, ka enda kaitsja jaoks ootamatult, andis süüdistatav erisisulisi ütlusi, kord samal päeval õppimise, kord teleri vaatamise kohta, kinnitades, et nüüdseks teab ta täpselt, mida sellel ajal tegi. Tarvi Vahtra ei suutnud kohtule mõistusepäraselt ega usaldusväärselt selgitada, millistel asjaoludel on see just nüüd talle meenunud. Kohtu küsimusele vastates ütles süüdistatav, et saanud kohtu kutse käesolevas kriminaalasjas, ütles ta enda 60ndates aastates vanaisale, et 22.09.2009.a olid nad koos oma Lasnamäe korteris. Seega ei annaks vanaisa ülekuulamine objektiivseid tulemusi, antud isikut on suunatud soovitud ütluste saamisele, tegemist on vanemaealise isikuga, kellel on ilmselgelt raske mäletada, mida ta tegi ühel konkreetsel päeval aasta tagasi, ka on tegemist lähisugulasega – süüdistatava vanaisaga -, kellel puudub kohustus ütluste andmiseks lapselapse vastu, ka esineb sugulussuhte tõttu ilmselge poolehoid süüdistava osas. Seega ei nõustunud kohus tunnistajana vanaisa kaasama. Kuna süüdistatav ei suutnud kohtule selgitada põhjuseid, miks ta alibist varem ei rääkinud, ka on tema kohtus antud ütlused vastuolulised, ei arvesta kohus neid tõendina. Näiteks väitis süüdistatav kohtus algselt, et ei ole kannatanut ja tunnistajat pärast 2008.a näinud (kd II tl 31), hiljem kinnitas, et tal oli tunnistajaga konflikt 2009.a märtsis (kd II tl 35). Samuti ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed põhjusel, et need on vastuolus kohtus ülekuulatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, mis on omavahel absoluutses kooskõlas ja usaldusväärsed ning milles kohtul puudub alus kahelda. Kohtus kannatanuna üle kuulatud EP andis ütlusi selle kohta, et elades Kiilis teadis ta Tarvi Vahtrat nägupidi ja venna kaudu varasemalt, kannatanu vend ja süüdistatav käisid ühes klassis ja kokku puutusid nad ka lapsepõlves, kuid tihedamalt oli kokkupuuteid umbes aasta jooksul (kd II tl 21 ja 26). Ta kinnitas kohtus, et ta on kindel, et üks tema peksjatest oli Tarvi Vahtra (kd II tl 26). Kannatanu on kohtueelsel uurimisel äratundmiseks esitamisel tundnud süüdistatava fotode järgi ära, selgitanud, mille alusel ta isiku ära tunneb (kd I tl 26-28), samuti tundis EP süüdistatava kui peksa ära ka kohtus. Samuti on kohtus tunnistajana üle kuulatud ML, kes on kohtus kinnitanud, et üks kannatanu EPi peksjatest oli Tarvi Vahtra (kd II tl 28). Tunnistaja on kohtus kinnitanud, et ta tundis süüdistatavat lapsepõlvest peale, seega oli tema jaoks tegemist tuttava isikuga. Tunnistaja on peksja isikus Tarvi Vahtra ära tundnud ka kohtueelsel uurimisel, mil talle esitati süüdistatav fotode järgi äratundmiseks nii lapsepõlve pildil kui ka käesoleval ajal tehtud fotol (kd I tl 12-14; kd I tl 29-31). 4 Äratundmiseks esitamised on läbi viidud menetlusnormide kohaselt ja kohtul puudub alus nende tulemustes kahtlemiseks ning äratundmiseks esitamise protokollid on tõendina arvestatavad. Kohtus kannatanu ja tunnistaja poolt antud ütlused olid kokkulangevad. Kohtus ei ole tuvastamist leidnud, et kanntanu või ka tunnistaja omaks süüdistatava suhtes vihavaenu või muud põhjust valeütluste andmiseks. Kohtul puudub alus kahelda asjaolus, et kannatanu ja tunnistaja tundsid peksjas ära T. Vahtra, kuna neil kõigil oli varasemaid kokkupuuteid ja nad tundsid-teadsid üksteist, seega on välistatud peksja isikus eksimine. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et ta koheselt pärast juhtunut pöördus ta telefonikõnega nii turvafirma poole kui teavitas politseid. Kannatanu ja tunnistaja käitusid kohtus siiralt ja nende ütlused ja selgitused olid mõistusepärased. Kohtul on põhjus kannatanu ja tunnistaja kokkulangevaid ütlusi pidada usaldusväärseteks ja neid tõendina arvestada. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtub, et kaks isikut lähenesid 22.09.2009.a õhtul kannatanule ja tunnistajale ratastega, neist T. Vahtra ründas algselt kannatanut ning teine isik tunnistajat, kes põgenes. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tõukas T. Vahtra ta pikali ning hiljem mõlemad isikud lõid kannatanut korduvalt keha ja pea piirkonda. Kannatanu EP selgitas, et tal on väga raske öelda, kes kuhu lõi, kuna ta tegeles pea kaitsmisega, kattes selle kätega, kuid hoope sai igale poole (kd II tl 25). Samuti kinnitas kannatanu, et mõlemad isikud teda lõid (kd II tl 22). Kannatanu ütlused on kooskõlas ka perearsti teatisega vigastuste olemasolust (kd I tl 6). Kohtul puudub alus kahelda perearsti poolt fikseeritud vigastuses, küll aga ei arvesta kohus antud tõendil sisalduvat märget kehavigastuste tekkemehhanismi kohta (löögist jalgadega), kuna tekkemehhanismi kohta arvamuse avaldamine kuulub ekspertide pädevusse. Kannatanu kinnitas ka, et ta tundis füüsilist valu. Seega on süüdistatava tegevusele antud õige juriidiline hinnang, kuna tunnistaja ja kannatanu ütluste kohaselt tungisid EPile kallale kaks isikut koos ning kannatanu ütlusest nähtuvalt tegutsesid T. Vahtra ja teine tuvastamata isik tema peksmisel ühiselt, tegemist oli kaastäideviimisega. Mõlema peksja tegevus oli ajalisruumiliselt seotud, löömine samaaegne ning isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Seega on tegemist omastamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtud eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (RK 3-1-1-18-08). Tarvi Vahtra aktiivne osalemine teopanuses on kannatanu ütlustega tõendatud, neist nähtub, et just tema tõukas või lõi kannatanu pikali ning osales aktiivselt peksmises. Süüdistatava süü EPi kehalises väärkohtlemises, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on lisaks eelanalüüsitud kannatanu ja tunnistaja ütlustele, perearsti tõendile ning äratundmiseks esitamise protokollidele tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - Perearsti 23.09.2009.a tõend kannatanu EP’i vigastuste kohta (kd I tl 6), millest nähtub diagnoos: löök vastu otsmikku, näha kontusiooni jälg, mitmed muhud peas (löögist jalgadega). Valulikkus pea liigutamisel. Paremal reiel kontusiooni jälg löögist. Põlvedes valu, marrastused. - Fototabel kannatanu EP’i vigastuste kohta (kd I tl 7), kus on fotol 1 vaade kannatanu EPi vigastustele näol ja foto 2 vaade kannatanu EPi vigastustele näol - Tunnistaja ML’ele isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel (kd I tl 12-14; 29-31), kust ilmneb, et 06.11.2009.a on tunnistajale esitatud äratundmiseks fotol nr 2 Tarvi Vahtra koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Tunnistaja tundis ära isiku fotol nr 2, see oli sama isik, kes 22.09.2009.a kella 20:30 Harjumaal Kiili vallas Kiili alevikus Lasteaia 2a maja juures tungis kallale EPile. Fotol nr 2 oleva isiku nimi on Tarvi Vahtra, keda tunnistaja tunneb lapsest saadik. 22.03.2010.a on tunnistajale äratundmiseks esitatud fotol nr 1 Tarvi Vahtra koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Tunnistaja selgituse kohaselt on 5 fotol nr 1 olev isik sama, kes tungis kallale EPile. Fotol nr 1 oleva isiku nimi on Tarvi Vahtra ning tunnistaja tunneb ta ära üldiste näojoonte ning turskema kehahoiaku järgi. - Kannatanu EP’ile isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel (kd I tl 2628), kust ilmneb, et 22.03.2010.a on kannatanule esitatud äratundmiseks fotol nr 3 Tarvi Vahtra koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga. Kannatanu selgituste kohaselt on fotol nr 3 sama isik, kes talle 22.09.2009.a kella 20:30 Harjumaal Kiili vallas Kiili alevikus Lasteaia 2a maja juures kallale tungis, pikali lükkas ning lõi korduvalt jalaga parema puusa piirkonda. Fotol nr 3 oleva isiku nimi on Tarvi Vahtra ning kannatanu tunneb ta ära üldiste näojoonte ja turske kehahoiaku järgi. Karistus Süüdistatavale karistust mõistes arvestab kohus KarS §-s 56 sätestatud asjaolusid. Käesoleval juhul on Tarvi Vahtra toime pannud II astme kuriteo, teise inimese kehalise väärkohtlemise. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud (kd I tl 18). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistav ei ole käesoleval hetkel enda tegevusele negatiivset hinnangut andnud ning tema väärtushinnanguid iseloomustab asjaolu, et ka kohtuistungi vaheajal algatas ta intsidendi tunnistajaga. Isik oli kohtus üleolev. Arvestades asjaolu, et süüdistatav ei tööta ning sissetulekut ei oma, ei ole rahalise karistuse kohaldamine otstarbekas, kuna sellega ei saavutata karistuse eesmärki. Kohus on siseveendumusel, et süüdistatava puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad lühiajalise reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus peab võimalikuks kohaldada vangistust minimaalmääras, kuna isik on varem kohtulikult karistamata. Küll aga peab kohus nii eri- kui üldpreventiivseid karituse eesmärke silmas pidades vajalikuks vangistuse reaalse täitmise. Selline karitus kannaks õiguskorra kaitsmise huve ja suudaks süüdlast mõjutada. Kohtukulud ja asitõendid: Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kuna tegemist on II astme kuriteoga on sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni; määratud kaitsjale makstud tasu summas 3120 krooni. Kriminaalasja materjalide hulgas asitõendeid ei ole. Merle Parts Kohtunik 6