KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15450 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer, Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
- kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja detsembri 2010 otsus, Vassili Gavrilov isikukood 37704110267; elukoht: XXXXXXXX, XXXXXX XXXX, asub Tallinna Vanglas; kodakondsus: XXXXXXXXXXXX; haridus: XXXXXXXXXXX; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata. Resolutsioon
- Vassili Gavrilovi kaebus jätta osas, millega vaidlustatakse temalt KarS § 832 lg 1 alusel sularaha konfiskeerimine, läbi vaatamata.
- Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- detsembri 2010 otsusega tunnistati V. Gavrilov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja mõisteti talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtuotsusega mõisteti Igor Tšugalt, Vassili Gavrilovilt, Andrei Žigalovilt, Juri Lavskilt ja Oleg Kuzinilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja menetluskulu, s.o narkootilise aine ekspertiisi akti nr AN612-10/2061 kulud summas 65 750 krooni riigituludesse. Samuti mõisteti Igor Tšugalt, Vassili Gavrilovilt, Andrei Žigalovilt ja Juri Lavskilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja menetluskulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-679-10/2311 kulud summas 6 575 krooni riigituludesse. Veel mõisteti Igor Tšugalt, Vassili Gavrilovilt, Andrei Žigalovilt ja Juri Lavskilt KrMS § 175 lg 1 p 1 3 alusel välja menetluskulud, s.o DNA ekspertiisi akt nr GE-0708-10/2059 kulud summas 119 700 krooni riigituludesse. Vassili Gavrilovilt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha summas 12 650 Eesti krooni, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, konfiskeeriti kohtuotsuse kohaselt KarS § 832 lg 1 alusel.
- Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav V. Gavrilov. 2.1 Esmalt märgib V. Gavrilov seda, et ta ei ole nõus temalt ära võetud sularaha konfiskeerimisega. Nimetatud raha päritolu on ta selgitanud ning sellel ei ole mingit puutumust tema poolt toime pandud narkootilise aine käitlemisega. Samuti ei ole ta nõus temalt väljamõistetud menetluskuludega. Tema väitel on ilmselge, et ekspertiise teostati esemete suhtes, millel ei olnud talle süüks arvatud käitumisega mitte mingisugust pistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Käesoleval juhul on vaidlustatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus kahes punktis – esmalt süüdistatavalt kohtuotsusega konfiskeeritud summade (I) ning teisalt temalt väljamõistetud menetluskulude osas (II). Nimetatud taotluste suhtes asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale. I
- Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9).
- Kaebus, mille on esitanud V. Gavrilov, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva Kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ning on piirdutud väite esitamisega, et temalt raha konfiskeerimine on toimunud vääralt. Juba sel põhjusel tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. 4.1 Kohus, tutvunud täiendavalt kriminaalasja materjalidega, leiab aga, et ka apellatsiooni väliselt ei ole kriminaalasjas tuvastatav mõni asjaolu, mis oleks käsitletav kokkuleppemenetluse sätete rikkumisena. Kriminaalasjas on V. Gavriloviga sõlmitud kokkulepe (kd 6, tlk 66jj), kus V. Gavrilov kinnitab kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 6, tlk 76). Seejuures on kokkuleppes kirjeldatud nii toimepandud kuritegu kui ka selle eest taotletavat karistuse liiki ja määra, aga ka seda, et süüdistatavalt on kinnipidamisel võetud ära 12 650 krooni sularaha (kokkuleppe p 6), mis kuulub KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele (kd 6, tlk 76) Prokurör, süüdistatav ja kaitsja on selles küsimuses jõudnud seega kokkuleppele. 2 4.2 Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus V. Gavrilov kinnitab, et ta on kokkuleppest aru saanud ning ta nõustub sellega (kd 6, tlk 149); sellele eelnevalt on prokurör avaldanud ka kokkuleppe sisu, s.o ka süüdistatavalt konfiskeerimisele kuuluvate summade osas (kd 6, tlk 146). Kohtus avaldatud kokkuleppe vastavust varasemale kokkuleppele kinnitab seejuures ka süüdistatava kaitsja (kd 6, tlk 150). Seetõttu puudub alus V. Gavrilovi kaebuse apellatsiooni korras menetlemiseks.
- Seetõttu ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohus V. Gavrilovi apellatsiooni selles osas läbi vaatamata. II
- Samaaegselt leiab V. Gavrilov, et vääralt on temalt mõistetud välja ka menetluskulud. Kriminaalkolleegium asub sellega seoses seisukohale, et esitatud taotlus tuleb lahendada määruskaebemenetluses. KrMS § 189 lg 3 sätestab nimelt, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu 30.12.2010 otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kõnealune taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
- Sellega seoses osundab kriminaalkolleegium esmalt asjaolule, et kõnealuste menetluskulude väljamõistmine ei kajastu sõlmitud kokkuleppes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selles osas selgitanud, et kui kokkuleppemenetluse raames tehtud kohtuotsuses on näiteks kriminaalmenetluse kuludega seonduvaid küsimusi kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida isegi kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest (vt RKKKo 3-1-1-52-07). Millestki sellisest käesoleval juhul aga rääkida ei saa. Lisaks kokkulepete avaldamisele kohtustungil on prokurör selgesõnaliselt peatunud ka menetluskulude küsimusel ning detailselt märkinud, millised ekspertiisikulud tuleb kellelgi süüdistatavatest tasuda (kd 6, tlk 146 jj). Ka selles osas on V. Gavrilov teatanud, et palub kokkulepe sellistel tingimustel kinnitada, s.o tegemist ei olnud n.ö üllatusliku menetluskulude väljamõistmisega. Sisuliselt võib väita, et menetluskulude väljamõistmine nimetatud summas ja tingimustel oli kokkuleppemenetluse osiseks. Ning nagu öeldud, on V. Gavrilov sellega maakohtu istungil täielikult nõustunud.
- Apellatsioonis väidab V. Gavrilov sedagi, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid ilmselgelt põhjendamatud. Millel selline väide põhineb, on täielikult mõistetamatu. Süüdistatav oli üheks liikmeks grupis, kes valmistas ning ka käitles suures koguses narkootilist ainet. Kõik teostatud ekspertiisid olid vahetult teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt ning nagu öeldud, ei olnud V. Gavrilovil maakohtus selles osas vastuväiteid, nagu ka mitte teistel antud kohtuotsusega süüditunnistatud isikutel. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. 3
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 ls-st 1 jätab kriminaalkolleegium V. Gavrilovi apellatsiooni, millega tema juurest leitud sularaha konfiskeerimist, läbi vaatamata; KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 juhindudes jätab ringkonnakohus määruskaebuse osas, millega vaidlustatakse väljamõistetud menetluskulusid, rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Sten Lind 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.