lg 1 järgi Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Viktor Brussilov isikukood 36407190249; elukoht: XXX, asub Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 29.10.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 alusel mõistetud vabadusekaotus 5 aastat; 09.09.2004 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 ja § 420 lg 1 alusel mõistetud rahaline karistus 10 000 krooni; 15.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
12.06.2008 Harju Maakohtu määruse alusel vabastatud 26.06.2008 tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 16 päeva seisuga 26.06.2008; 07.05.2010 Harju Maakohtu poolt
8100 krooni, mis kuulub ositi tasumisele 10 kuu jooksul. Tõkend Kaitsja vahistamine alates 11.05.2010.a. Aleksandr Mironov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Viktor Brussilov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 11.05.2010.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista Viktor Brussilov ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest kokku 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. 21.06.2010.a. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-474-10/1654 maksumus 6 575 (kuus tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Viktor Brussilov 1-10-12082, kaitsjatasu”, „Viktor Brussilov 1-10-12082, sundraha“, „Viktor Brussilov 1-10-12082, menetluskulu“. KrMS § 423 alusel menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: Viktor Brussilovi kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 1 025 (üks tuhat kakskümmend viis) krooni, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole konfiskeerida ja kanda riigituludesse
Asitõend: fentanüüli sisaldavad pulbrid, mis on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: minigrip kilekotti ja salvrätikutükk, 1 võtmekimp 3 võtme ja koos võtmehoidjaga, ZEN kõnekaardiümbris, 1 pakk oranźe kleeppabereid, 1 majapidamispaberirull ja paberitükk, mis asuvad kriminaalasja juures ja liiguvad koos kriminaalasjaga- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: 1 mobiiltelefon NOKIA koos Tele 2 sim kaardiga, mis asuvad kriminaalasja juures ja liiguvad koos kriminaalasjaga- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Viktor Brussilov´ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Esitatud süüdistus: Viktor Brussilov’it süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult kokku 4 minigrip kilekotti kokku 59,48 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul narkootilist ainet 2,98 grammi). Omandatud narkootilist ainet kandis ta endaga kaasas kuni 11.05.2010. a, mil ta narkootilise aine Tallinnasse, Tööstuse 56 juurde enda kinnipidamise käigus maha viskas, kust see politseiametnike poolt sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Viktor Brussilov toime
Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatav Viktor Brussilov kinnipidamise käigus viskas maha pabernutsakad, mille sees 4 minigrip kilekotti beežika pulbrilise ainega Antud asjaolu on tõendamist leidnud eelõige süüdistatava Viktor Brussilov enda ütlustega ristküsitlusel. Nii kinnitas süüdistatav, et tunnistab end süüdi selles, et narkootiline aine oli temal kinnipidamisel, mille viskas kinnipidamise käigus ära, kuid tema ainet ei omandanud, s.t. aine ei kuulunud temale. Tunnistab, et pakk oli autos. Pakid leidis auto koristamisel kindalaekast mai alguses ning oletas, et tegemist on narkootikumidega. Leidis kokkusurutud paberi ning lahti keerates olid seal väikesed kilekotid, tema keeras need kokku tagasi ja pani kindalaekasse. Hiljem selgitas ristküsitlusel, et pakendeid väga ei vaadanud, need kukkusid maha, pulber oli seal sees ja oskas lihtsalt oletada, et need võivad olla narkootikumid. Pakke hoidis enda valduses kuni kinnipidamiseni. Tema politseisse ei pöördunud, kuna mõtles, et keegi küsib ja tuleb nendele järgi. 11.05.2010.a. ööl oli parklas ja tänaval autosid ei olnud, järsku keeras sinna 3 autot ja kuna varem on teda peetud kinni, siis arvas, et teda võidakse kinni pidada. Tema otsis just kindalaekast paberit, kuna tahtis tualetti minna ning kui nägi taga autotulesid, siis võttis paki ja jooksis minema. Süüdistatava ütlusi kinnipidamise käigus pabernutsaka mahaviskamise kohta, mille sees narkootiline aine kinnitavad ka kohtuistungil ristküsitletud tunnistajad Anti S ja Taimo L. Tunnistaja Anti S andis ütlusi, et 10.05.2010.a oli tööl ning oli info selle kohta, et Tallinnas tegeleb narkootilise aine müügiga Viktor Brussilov. Laekus informatsioon, et Viktor Brussilov liikus autoga Audi 80 mööda Tööstuse tänavat Kopli suunas ja jäi seisma Tööstuse ning Erika tänava ristis asuvasse merepoolses parklas. Tuli korraldus Viktor Brussilov kinni pidada. Sõitsid sinna kolme autoga ning jõudes kohale nägi, et sõiduki juhipoolne uks oli lahti ja Viktor Brussilov väljus sõidukist ning hakkas jooksma kallakust alla. Viktor Brussilov jooksis kallakust alla ning kolme sõiduki tuled olid suunatud sinna kus Brussilov jooksis. Nägi, kuidas Viktor Brussilov viskas käest midagi. Tema jõudis Viktor Brussilovi juurde ajal, mil süüdistatav oli juba pikali maas. Otsides mida süüdistatav oli ära visanud, leidis valge majapaberinutsaka ja üleval pool ka teise sarnase paberinutsaka. Sündmuskohal oli rohi märg, kuid paberinutsakad tundusid olevad kuivad ja värskelt sinna sattunud. Tunnistaja Taimo L andis ristküsitlusel ütlusi, et 2010 mai alguses olid tööl, et pidada kinni Brussilov. Tööstuse tänaval märkasid tema kasutuses olevat Audi 80, kuid kohe polnud võimalk isikut kinni pidada. Parkimisplatsil nägid uuesti autot. Viktor Brussilov hüppas autost välja ja jooksis järsaku poole. Hüppel viskas Viktor Brussilov maha pabernutsaka, mis kaheks lendas. Tema jooksis Viktor Brussilov´ile järgi ja pidas kinni. Viktor Brussilov´i poolt maha visatud paberid ja pakendid võeti ära sündmuskoha vaatlusega. Lähtudes eeltoodust haakuvad tunnistajate Anti S ja Taimo L ütlused omavahel ning tunnistajate ütlused kinnitavad ka süüdistatava enda ütlusi tema kinnipidamise kohta. Lisaks kinnitab tunnistajate 3 ja süüdistatava ütlusi ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Tallinn Tööstuse tn. 56 kõrval olevat parkimisplatsi ja sellega külgnevat murukattega järsakut ning millest nähtub, et parkimisplatsi Tööstuse 54b ja raudtee poolses nurgas seisab suunaga raudtee poole sõiduauto Audi 80 reg.nr XXX(foto nr 1). Sõiduauto mootor ei ole sisse lülitatud ning samuti ei põle tuled. Sõiduautost ca 10 m raudtee poole asub järsak (hinnanguline kõrgus 6 m), kus hakkab murukate (foto nr 2 ja 3). Liikudes järsaku ääre juurde on näha, et ca 3 meetri kaugusel lebab murul heledat värvi majapidamispaberi tükk (foto nr 3). Sellest edasi ca 3 meetrit eemal on näha 3 tk suuremat puud, mis kasvavad lähestikku. Nendest puudest vasakul pool on näha maas autorehv, mille peal on nelinurkne puidust plaat. Rehvi ja puude vahel on näha äralõigatud ca 20 cm kõrguselt peenikesed põõsaoksad, mille peal on heledat värvi majapidamispaberi nutsakas (foto nr 4 ja 5). Majapidamispaberi nutsaka sees on 4 tk minigrip kilekotti beežika pulbrilise ainega. Majapidamispaberi tükk ja majapidamispaberi nutsakas võeti ära ja pakendati 2-te ümbrikusse. Pärast vaatlust on sündmuskohalt leitud majapidamispaberi tükk pakendatud ümbrikusse nr 1 ja majapidamispaberi nutsakas, milles 4 tk minigrip kilekotti beežika pulbrilise ainega pakendatud ümbrikusse nr 2 ( t lk.6-10). Sündmuskohalt aadressil Tööstuse 56 Tallinn, Viktor Brussilov´i kahtlustatavana kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel aadressil XXXTallinn leitud ja äravõetud esemeid on vaadeldud ka asitõendite vaatlusprotokolliga. Sündmuskohalt aadressil Tööstuse 56 oli leitud ja ära võetud 1 salvrätik ja 4 minigrip kilekotti, mõõtudega 10x6 cm, valge sulgruga, milles beeži värvi pulbriline aine. Vaadeldud esemed (minigrip kilekotid ja paberitükk), mis sisaldasid tundmatuid pulbrilisi aineid pakendatud, pitseeritud ja saadetud eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise aine- ja DNA ekspertiisi ( t lk.20-21). Et süüdistatava Viktor Brussilov´i kinnipidamise käigus maha visatud majapidamispaberi nutsaka sees olevad 4 minigrip kilekotti beežika pulbrilise ainega sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-474-10/1654, mille eksperdiarvamuse kohaselt beež pulbriline aine 1/1 massiga 19,85 g sisaldab 5,0% fentanüüli, pulbris on 0,99 g fentanüüli; beež pulbriline aine 1/2 massiga 19,87 g sisaldab 5,2% fentanüüli, pulbris on 1,03 g fentanüüli; beež pulbriline aine 1/3 massiga 9,87 g sisaldab 4,8% fentanüüli, pulbris on 0,47 g fentanüüli; beež pulbriline aine 1/4 massiga 9,89 g sisaldab 5,0% fentanüüli, pulbris on 0,49 g fentanüüli; salvrätiku tükil 2 leidub tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi ( t lk. 25-26). Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Viktor Brussilov ütlused, et tema narkootilisi aineid omandanud ei ole ja aine ei kuulunud temale, vaid leidis selle juhuslikult mai alguses ning lihtsalt valdas ainet kuni tema kinnipidamiseni, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni arvestades narkootilise aine kogust, et sellises koguses ainet lihtsalt „unustatakse“ kellegi poolt auto kindalaekasse. Süüdistatava selgitus, et pakendid temale ei kuulunud, kuid ei visanud ka ainet ära ja hoidis pakendeid autos, et selgitada välja omanik, puudub igasugune loogika. Aine temale mittekuulumise korral poleks olnud süüdistataval põhjust enne tema kinnipidamist auto kindalaekast pakke üldse kaasa võtta. Isegi paberi otsimisel kindalaekast, puudunuks süüdistataval vajadus haarata enne autost lahkumist ja politsei eest põgenemist kaasa temale väidetavalt mittekuuluvad narkootilise aine pakke. Vastupidi kinnitab antud fakt kohtule süüdistatava tahtlust vabaneda majapidamispaberisse mässitud pakenditest, milles 4 narkootiline aine. Kohus leiab, et Viktor Brussilov on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi. Kaitsja seisukoht kohtuvaidlustes, et süüdistatav Viktor Brussilov ei ole seotud narkootiliste ainete müügiga, levitamise ega edasiandmisega, ei ole asjakohane, kuna taolises tegevuses ei ole süüdistatavale üldse süüdistust esitatud. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Viktor Brussilov käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, mida kandis endaga kaasas kuni 11.05.2010. a., mil ta Tallinnas, Tööstuse 56 juures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning ta narkootilise aine kinnipidamise käigus maha viskas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Viktor Brussilov´i kinnipidamise ja sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära kokku 59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 2,98 grammi fentanüüli). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Viktor Brussilov´i kinnipidamise ja sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab üle tuhande kordselt ( 1 490 ) kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 14 900 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Viktor Brussilov on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Viktor Brussilov teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab tuhande kordselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. fentanüüli kokku 14 900 doosi, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige tõendiga isiku maksustatava tulu kohta (t lk. 131), millest nähtub, et Viktor Brussilov´i deklareeritud tulu 2009.a. oli ainult 13 838 krooni. Kuigi isikul legaalne sissetulek puudub, leiti ning võeti tema juurest ära kinnipidamisel sularaha summas kokku 1 025 krooni ( t.lk 20-21, 107-109). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Viktor Brussilov´i poolt
lg 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Viktor Brussilov tuleb süüdi mõista
5 Vastavalt toimepandule tuleb Viktor Brussilov ´it karistada. Karistuse mõistmisel Viktor Brussilov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel tuvastas kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalise kahetsuse, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Viktor Brussilov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Viktor Brussilov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Viktor Brussilov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Viktor Brussilov ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Viktor Brussilov´i suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kaitsja palus karistada isikut nn šokivangistusega ja seda tulenevalt asjaolust, et narkootiline aine ei kuulunud tema kaitsealusele, vaid tema kaitsealune lihtsalt valdas seda. Esiteks märgib kohus, et isegi kui kohus oleks jätnud Viktor Burussilov´ile süüksarvatud osategudest välja narkootilise aine omandamise, ei too see kaasa karistuse vähendamist, kuna see ei too kaasa sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist (RKKKo 3-1-1-51-05, p 12), vaid tegemist on eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimusega. Teiseks osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Viktor Brussilov´i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Siinkohal ei saa jätta arvestamata, et Viktor Brussilov on juba eelnevalt kandnud kahel korral reaalset vangistust ja seda mitte lühiajaliselt. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 1 sanktsioon vangistus ühest kuni kümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi 6 vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 3-1-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
lg 1 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Viktor Brussilov käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes tuhande kordselt (antud kogustest piisaks kokku 14 900 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Viktor Brussilov´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Viktor Brussilov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud vangistustega ning uue kuriteo pani toime lühikese ajavahemiku möödumisel peale eelmist kohtuotsust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Viktor Brussilov´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Suhteliselt lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Viktor Brussilov on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning Viktor Brussilov ei suuda vabaduses käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Neil motiividel pole õigustatud ka Viktor Brussilov ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Viktor Brussilov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. Viktor Brussilov `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest kokku 420 krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-474-10/1654 maksumus 6 575 krooni riigituludesse. DNA ekspertiisi nr GE-0584-10/1653 maksumuse 10 800 krooni jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiis ei oma tähtsust Viktor Brussilov´i süü tuvastamisel. Kohus peab vajalikuks kohaldada antud asjas
lg 1 sätteid ja konfiskeerib Viktor Brussilov ´ilt ära võetud sularaha summas 1 025 krooni, kuna kohtul on alust eeldada, arvestades kuriteo olemust, et Viktor Brussilov on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, arvestades, et tal puudub kindel sissetulek, töökoht. Ka ei ole Viktor Brussilov usutavalt tõendanud kohtule, et sularaha summas 1 025 krooni on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.