S § 289 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Kohustada HK`i tasuma: 2.1.
2 p. 1 alusel kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 1457 (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) euro senti, mis tasuda hiljemalt 16.05.2011.a. alates kohtumääruse kuulutamisest ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: ” HK, 1-10-7699, kriminaalmenetluse kulu. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.; 2.2. kindla summana riigituludesse 600 (kuussada) eurot
2 p. 2 alusel. Rahaline kohustus 600 eurot tuleb tasuda hiljemalt 16.05.2011.a. alates kohtumääruse kuulutamisest ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ning selgitus: „HK, 1-10-7699, rahaline kohustus“. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kriminaalmenetluse kulude 1457.31 eurot ning rahalise kohustuse 600 eurot mittetasumisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras.
S § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles alates 04.09.1998 kuni 01.08.2005 (vastavalt äriregistri kandele) OÜ BG(reg kood XXX) juhatuse liige, olles seega ametiisik KarS § 288 mõttes, kuna temale on vastavalt OÜ BG põhikirjale ning äriseadustiku § 180 lg-st 1 tulenevalt pandud haldamisjärelevalve-, ja juhtimisülesanded, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, volitas tegutsedes OÜ B nimel 08.06.2004 EK´d notariaalse volikirja alusel tegema OÜ BG nimel esemete omandamiseks ja esemete käsutamiseks kõiki tehinguid ja toiminguid. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 35 peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Nimetatud kohustust rikkudes andis HK volitatud isikule EKle nõusoleku müüa OÜ-le BG kuuluva sõiduautode parkla asukohaga XXX, Tallinn (ehitusregistri kood XXX) 150 000 krooniga TK´ule. Nimetatud ehitise müügileping sõlmiti OÜ BG volitatud esindaja EK ja TK’u vahel 12.07.2004. Nimetatud ehitise tegelik turuhind oli tollel ajaperioodil 1 500 000 krooni. Lepingu sõlmimisega minetas OÜ B faktilise ning igasuguse kontrolli parkla üle. Nimetatud tegevusega tekitas HKOÜ-le BG1 350 000 krooni kahju. Seega pani HK toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Alates 15.03.2007.a. jõustunud karistusseadustiku muudatustega (RT I, 16.02.2007, 13, 69) dekriminaliseeriti KarS § 289 ehk ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokooseis on süüdistatava HKi tegevus karistatav KarS § 217-2 ehk usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseisu järgi. Ringkonnaprokurör Andrei V esitas 16.03.2011.a kohtuistungil taotluse HK`i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Ning nimelt: HK’i suhtes esinevad asjaolud, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetada
alusel, kuna HK andis kohtus tõepäraseid ütlusi ja võttis süüdistuses kajastatud toimepandud süüteo faktilisi asjaolusid omaks. Seadusevastase teo toimepanemisest saadik on möödunud kuus aastat ja üheksa kuud, selle aja vältel ei ole HKi kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole kriminaalmenetluse registri andmete kohaselt teda kaasatud kriminaalmenetlusse mingis muus asjas. Väärteo toimepanemise eest karistati HK2005 kuni käesolevani ajani kolmel korral. ( LE 2 rikkumised). Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole menetlusega tuvastatud. Isikut varem kriminaalkorras karistatud majandus - ja/või ametialase süüteo toimepanemise eest ei ole, seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus. Samuti puuduvad kriminaalasja materjalide pinnalt igasugused kahtlused selle kohta, et isik ei tee antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Prokurör arvestab asjaolu, et HKi poolt õigusvastase teo toimepanemisele eelnes äge konflikt OÜ BG juhatuse liikmete-osanike vahel, mida polnud võimalik lahendada läbirääkimiste teel. Lahkhelid olid püsiva iseloomuga ( ca aasta vältel) mõlema konflikti osapoole käitumine ei ole olnud konstruktiivne . Prokurör arvestab asjaolu, et süüdistatavate, nende kaitsjate, tsiviilhageja esindaja ja prokuröri vahel kokkuleppe läbirääkimiste pidamisel HK tegi olulise panuse OÜ-le PA(endine OÜ BG) varalise kahju heastamise küsimuse lahendamisse. Kokkuleppe läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromissi kohaselt on OÜ-le PA(endine OÜ BG) tekitatud varaline kahju heastatud täies ulatuses. HK on andnud nõusoleku hüvitada temaga seotud kriminaalmenetluse kulud ja võtnud endale kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest KarS § 289 ei näe ette karistusena vangistuse alammäära Seega puudub tema tegude puhul avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku hüvitada temaga seotud kriminaalmenetluse kulud määratud kaitsjale makstud tasu ning võtnud endale kohustuse tasuda kindel summa 600 (kuussada) eurot riigituludesse. Arvestades eeltoodut ja seda, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest KarS § 289 ei näe ette karistusena vangistuse alammäära, siis võib kriminaalmenetluse süüdistatava suhtes antud episoodis lõpetada vastavalt
1 alusel.
1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Süüdistatav HK oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega tema suhtes
Samuti oli ta nõus tasuma kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu 1457 (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) euro senti ning riigituludesse 600 (kuussada) eurot – hiljemalt 16.05.2011.a.. Kaitsja Natalia L oli samuti nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega HK`i suhtes
Ka on HK nõus tasuma kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu 1457 (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) euro senti ning riigituludesse 600 (kuussada) eurot. 3 Kohus leiab, et ringkonnaprokuröri Andrei V taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 289 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava HK`i suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alusel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus arvestab ka sellega, et varem on küll HK`i kriminaalkorras karistatud, kuid karistatus on kustunud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Ka on HK nõus tasuma kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu 1457 (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) euro senti ning riigituludesse 600 (kuussada) eurot – hiljemalt 16.05.2011.a... Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.