lg 2 p 1 ja § 121 järgi, lühimenetluses Prokurör Aita Ploom Kaitsja Anti Aasmaa Süüdistatav TOOMAS ERIK, isikukood 36605152214, elukoht xxxx; Eesti kodanik, emakeel – eesti keel; keskharidusega, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend-elukohast lahkumise keeld Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus Avalikul kohtuistungil 04.01.2011 KrMS § 2565 lg 1 p 2, lg 2 § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310 lg 1, § 315 lg 4, § 318 lg 3 p 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 2 RESOLUTSIOON TOOMAS ERIK süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, so 751.60 eurot. TOOMAS ERIK süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, so 1127.40 eurot.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, so 1127.40 eurot. KrMS § 238 lg 2 sätete alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, so 20 päevamäära võrra, mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, so 751.60 eurot.
alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Toomas Erik 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 07.01.
lg 2 p 1 tähendatud isikuna 13.06.2009 ajavahemiku kella 20.00- 21.00 vahel xxxx tungis omavoliliselt valdaja tahte vastaselt, M M keelamisele allumata, ebaseaduslikult M M eramu aiaga piiratud hoovi. 2 Seega Toomas Erik,
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tungides omavoliliselt ebaseaduslikult ning valdaja tahte vastaselt korduvalt võõrasse eramusse ja võõrasse hoovi, pani toime
Samuti tema 12.06.2009 kella 01.50 paiku peale valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult M M xxxx asuvasse eramusse sissetungimist, haaras isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus M Ml tugevasti käsivartest kinni, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 13.06.2009 ajavahemiku kella 20.00 – 21.00 vahel peale valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult M M xxxx asuva eramu aiaga piiratud hoovi sissetungimist, lõi isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus M Mle ühe korra jalaga vastu parema jala põlve, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nahaaluse hematoomi; - tema, 24.06.2009 hommikul xxxx asuvas M M eramus tungis isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus M Mle kallale, pigistas kannatanut korduvalt kätega kõrist, tõukas kannatanu voodile, mille tagajärjel kannatanu lõi pea vastu malmradiaatorit ja lõi kannatanule kaks korda lahtise käega näkku ning haaras korduvalt tugevasti ja valutekitavalt kätest kinni, raputas ja tõukas, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – mitut kehapiirkonda haaravad pindmised vigastused. Seega Toomas Erik, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist, pani toime
II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused Toomas Erik tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut, tunnistades täies mahus valdaja tahte vastaselt võõrasse elamusse tungimist ning kannatanu kehalist väärkohtlemist. Süüdistatav ei nõustunud aga tema vastu esitatud tsiviilhagiga. Toomas Erik jäi oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses ning ei soovinud enda ristküsitlemist kohtuistungil. Toomas Eriku kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt oli tema üle kahe aasta M M elukaaslane. Suhe lõppes 2009, kuid tema hinnangul jäi suhe siiski ebaselgeks ning arusaamatuks.
lg 2 p 1 sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest vähemalt teistkordselt.
sätestab vastutuse kehalise väärkohtlemine, so teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. 4 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Toomas Erik korduvalt, kannatanu tahte vastaselt tungis M M elamusse ning selle territooriumile ning väärkohtles kannatanut, põhjustades temale kehavigastusi. Hinnates uuritud tõendeid, so nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et need moodustavad ühtse loogilise terviku tõendamaks täies mahus Toomas Erikule esitatud süüdistust ning et esinevad temale inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed tunnused. Mõlema süüteo subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on tuvastanud, et Toomas Erik tegutses otsese tahtlusega nii M M tahte vastaselt tema elamusse ja selle piiratud territooriumile korduvalt tungides kui ka kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades. Süütegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja Toomas Erik pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena. Samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. III Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta. Kriminaalmenetluses lahendades tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi - olgu kirjalik või protokolliline - peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. M M on esitanud tsiviilhagi xxxx (registrikood xxxx) saamata jäänud käibe nõudes summas 40424 krooni (2583.56 eurot). Kohtuistungile 04.01.2011 kannatanu ei ilmunud, saates 28.12.2010 kohtule sellekohase kirjaliku taotluse, milles palus muuhulgas hagi rahuldada, kuna see on arvutatud raamatupidaja poolt keskmise käibe järgi ja on seaduslik. Lühimenetluses langetab kohus otsuse tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele. Asja materjalides olev ning kohtu poolt uuritud dokument nimetusega Sheet1, Xxxx keskmise päevapalga arvestus, mille kohaselt ajavahemikus detsembrist kuni maini on Xxxx käive olnud kokku summas 100409 krooni, on pädeva isiku poolt allkirjastamata, samuti ei nähtu dokumendist millise aasta kuue kuu kohta arvestus on tehtud. Seega ei ole nimetatud tõend usaldusväärne ning kohus ei saa sellega arvestada. Kannatanuks kriminaalasjas on eraisik M M, mitte äriühing. Hagi on aga esitatud äriühingu saamata jäänud käibe nõudes, mitte kannatanule kui eraisikule põhjustatud varalise kahju osas. Seega on esitatud hagi põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuses lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi 5 esemena esitatud. TsMS § 230 lg 1 sätete kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatava karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatava poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel juhindub kohus
lg 1 sätetest, lugedes samaliigiliste põhikaristuste mõistmisel kergema karistuse kaetuks raskemaga. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluse korras. Seega KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb Toomas Erikule mõistetud põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Toomas Eriku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. 6 Kohus peab põhjendatuks mõista Toomas Erikule karistuseks rahaline karistus, kuna vangistust on kohtu hinnangul põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab rahalist karistust piisavaks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna arvestab, et Toomas Erik on varem nii kriminaalkui väärteokorras karistamata - tema senine käitumine olnud õiguskuulekas. Arvestades Toomas Eriku süütegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et mõistetud rahalise karistuse tasumist süüdistatava poolt ei saa pidada otstarbekaks ning seega, kohaldades
sätteid, peab kohus võimalikuks jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud karistust ei pöörata osaliselt või täielikult täitmisele, kui Toomas Erik 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTUKULUDE ARVESTUS KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, so 417.03 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest 207.09 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele 1.96 eurot toimiku koopia tegemise eest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta kannatanu M M apellatsioon Viru Maakohtu 7. jaanuari 2011 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-09-22116 läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 18. märtsil 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.