p. 3,4 ja
Vladimir Roots -
lg 1 Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Oleg Kozlov
p. 3,4 järgi ja karistada eluaegse vangistusega Süüdi mõista Oleg Kozlov
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks eluaegne vangistus.
otsusega mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks eluaegne vangistus. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 06.05.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tühistada. Süüdi mõista Vladimir Roots
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vjatšeslav T tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 100 000 krooni jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Oleg Kozlovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2) kaitsjatasu 21849.60 krooni 3) ekspertiiside maksumus kokku 98 729.- krooni Välja mõista Vladimir Rootsilt riigituludesse: 1) sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni 2) kaitsjatasu 10080.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-16587 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)Taburet, kolm kirvest, laipadelt äravõetud riided (kaks musta kampsunit, nahktagi, roheline kampsun, hall jope, sinised teksapüksid, tume jope, naiste aluspesu, patsikumm) – hävitada. 2)Kuus CD-plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde 3)I P mobiiltelefon Nokia 7210 – anda kannatanule D P `le Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Oleg Kozlovi süüdistatakse selles, et tema 28.veebruaril 2004.a. Harju mk Viimsi vallas Xxx majas pani toime kehalise väärkohtlemise AR suhtes - ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus lõi teda korduvalt rauast heebliga vastu pead, tekitades temale pea ja näo põrutuse, vasaku sarnaluu murru, põrutushaavad ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas, mistõttu kiirabi toimetas ARravile Mustamäe haiglasse, millise käitumisega pani O.Kozlov toime
mai algul Harju mk Viimsi vallas Miiduranna külas XXXasuvas majas pani koos JT´iga toime MN tahtliku tapmise, lüües MN tugevajõuliselt taburetiga, samuti tuvastamata esemega ning käte ja jalgadega korduvalt pähe ja kehasse, millega tekitas MN elupuhuselt ajukolju- ja näokoljuluude murrud ja parema 5 roide kaksikmurru, samuti vasaku oimuluusoomuse, parema oimuluu nibujätke, vasaku ülalõualuu suulagijätke ja kuklaluusoomuse vigastused, millega põhjustas MNsurma sündmuskohal; Samuti tema, olles varem tapmise toime pannud ehk olles
mais Harju mk Haabneeme vallas XXXasuvas majas ja selle õues pani toime tapmise kahe inimese suhtes, lüües JT´i rusikate ja jalgadega ning ka kirvega pähe ja kehasse, millega põhjustas JTaju- ja näokolju lahtise tömp trauma koljuluude hulgaliste murdude ja defektidega sh vasakul pool kiirul sisemise luuplaadi mitteläbistava aukmurru ehk eluohtliku tervisekahjustuse, samuti VIII-X roide põikimurru rangluu keskjoonel vasakul pool, millised vigastused tõid kaasa JTsurma sündmuskohal, ning kohe seejärel lõi JTelukaaslasele IP samuti rusikate ja jalgadega ning kirvega pähe ja kehasse, millega põhjustas IP aju- ja näokolju lahtise tömp trauma koljuluude hulgaliste murdude ja defektidega ehk eluohtliku tervisekahjustuse, samuti alalõualuukeha põikimurru vasakul 35. ja 37. hambasompude kohal, millised vigastused tõid kaasa IP surma sündmuskohal ning seejärel peitis O.Kozlov JT ja IP surnukehad sinnasamasse maja õuel asuvasse vana vundamendi varemetesse sinna ladustatud prügi alla, millise käitumisega pani O.Kozlov toime
Vladimir Rootsi süüdistatakse selles, et tema 2007.a. kevadsuvel, kindlalt teades esimese raskusastme kuriteo – MN tapmise – toimepanemisest XXX majas JT ja Oleg Kozlovi poolt, aitas varjata selle kuriteo jälgi - viis laiba välja ruumist, kus tapmine toimus ja peitis selle sama maja kuivkäimla reservuaari, kust MN laip 15.09.2007.a. avastati, Samuti tema 2007. aasta kevadsuvel, kindlalt teades esimese raskusastme kuriteo – JT ja IP tapmise - toimepanemisest Xxx Oleg Kozlovi poolt, aitas varjata selle kuriteo jälgi - peitis JT ja IP laibad ära sama maja õuel asuva vana vundamendi varemetesse sinna ladustatud prügi alla. Kirjeldatud käitumisega pani V.Roots toime esimese astme kuritegude eelnevalt mittelubatud varjamise ehk
OTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatavate ütlused Oleg Kozlov ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistustes, Vladimir Roots tunnistas oma süüd täielikult. MN tapmisega seonduvalt andis Oleg Kozlov kohtus ütlusi, et tema viibis MN elukohas koos JT , N M , IP ja Vladimir Rootsiga. Kõik tarvitasid alkoholi. Tema juuresolekul mingit kaklust ei toimunud, kuid N ja T olid tülid erinevatel teemadel. Vahepeal käis ta koos N M alkoholi juurde ostmas ja kui nad tagasi jõudsid, vedeles M põrandal seina juures. Sein oli verine ja kõrval oli katkine labidas. JT ütles, et M on surnud ja et ta matab ta õue maha. Hiljem Vladimir Rootsi käest kuulis, et nad viskasid surnukeha käimla kasti. Järgmisel päeval tarvitas sama seltskond, v.a. M N , alkoholi tema elukohas. JT ja I P palusid temalt ka luba kolm-neli päeva tema juures elada. Õhtul kella kaheksa ajal läksid kõik peale ühist alkoholi tarvitamist magama. Kuna N M lapsed olid Narvas ema juures, läksid I ja J magama lastetuppa. Hommikul läks ta ehitusele tööle, N saatis teda, I ja J jäid koju. Paari päeva pärast töölt koju tulles, ei olnud kodus kedagi, oli vaid kiri T t ja P , et nad olid ära sõitnud. Kuhu ja kui kauaks, seda kirjas ei olnud. 2008.aastal hakkasid levima kuulujutud, et tema õue olevat peidetud naise ja mehe surnukehad. Ta isegi otsis verandalt ja maja ümbrusest, kuid midagi ei leidnud. Ka tema poolt kohale kutsutud politseinik Aleksei G laipu ei leidnud. 2009.a. rääkis talle Vladimir Roots, et kui prügi ümber keerad, siis leiad laibad. Nii ta leidiski 3 kellegi luud ja riided. Vladimir Roots teadis ka rääkida, kuidas need inimesed õues tapeti, kuid kes tappis, seda ei öelnud. Ta teatas laipade leidmisest Aleksei G ja kutsus ta välja. Ta viidi politseiautoga Vikerlase tänavale politseiosakonda ja sealt järgmisel hommikul Pärnu mnt. politseiosakonda, kus kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse selle kohta, et tema tappis JTi ja IP. Tegelikult oli puhtsüdamlikus ülestunnistuses kirjapandu vale. Ta kirjutas selle, olles alkoholijoobes. Talle valati politseis viina, öeldi, et kõrvalkabinetis annab ütlusi elukaaslane ja kui süüd omaks ei võta, siis pannakse naine kinni ja lapsed viiakse lastekodusse. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses ja esimesel ülekuulamisel rääkis kõike nii nagu talle oli rääkinud Vladimir Roots. Tegelikult ta ei saanud ülekuulamisel küsimustest aru, tal ei lubatud vett juua, ei lubatud tualetti minna, ta pea üldse ei töötanud ja nii kirjutaski, mida taheti. Seega tunnistas Oleg Kozlov kohtuistungil puhtsüdamlikus ülestunnistuses kirjutatu ja esimesel ülekuulamisel öeldu valeks ja et kohtus räägib tõtt. Tema kedagi peksnud ega tapnud ei ole. Ta ei tea, kes tappis ja mattis maha IP ja JTi. AR peksmist Oleg Kozlov samuti ei tunnistanud, väites, et R ei ole tal kunagi tülisid ega konflikte olnud. 2004.a nägi ta R , kui too tuli haiglast üleni sidemetes ning ütles talle, et sai joomingu käigus peksa kellegi tuttava käest. Pärast R haiglast tulekut kolis ka tema koos N M Rästa juurde sauna elama. Sügisel aga asus R ettepanekul elama majja. Siis R sõitis ära ja viimati nägi ta teda 2006.aastal juhuslikult. Vladimir Rootsi ütluste kohaselt viibisid MN surnukspeksmise ajal kannatanu elukohas tema, Oleg Kozlov oma elukaaslase N M ja JT oma elukaaslase IP . Algul tarvitasid kõik alkoholi, siis jäi tema purju ja jäi tukkuma. Ärkas üles suure lärmi ja kisa peale ning nägi, et M N oli põrandal selili ja JT ning Oleg Kozlov peksid teda käte ja taburetiga. Põhiliselt peksti pea piirkonda. Oleg Kozlov hoidis tabureti jalgadest ja lõi istmega vastu pead. Peale peksmise lõpetamist jäi N lamama ja talle visati jope näo peale. Oleg Kozlov ja N M lahkusid. Kui pimedaks läks, ütles JT, et M i peab siit ära viima ja pakkus välja visata laip välikäimla kasti. Tema koos JT tassisidki N surnukeha majast välja kuivkäimla juurde, kus T selle käimla kasti viskas. Järgmisel päeval tarvitas ta koos JTi, IP, N M ja Oleg Kozloviga alkoholi M ja Kozlovi elukohas. Ei oska öelda, kui kaua jooming kestis, kuid mingil hetkel purjus olles jäi ta magama. Hommikul peale ärkamist õue minnes tuli Kozlov talle järgi ja ütles, et I ja Jon tapetud ja et nende surnukehad on vaja kuhugi ära peita. Ta aitas Kozlovil laibad saunast ükshaaval tassida vana vundamendi varemetesse ja peita ehitusprahi alla. Laipade pead olid kaltsudega kaetud ning ta ei näinud nende vigastusi. Kohtus süüdistatav ütles, et Kozlov ei rääkinud talle nende surma kohta midagi, kuid pärast kohtueelses menetluses antud ütluste ettelugemist selle kohta, kuidas Oleg Kozlov talle oli tunnistanud JTi ja IP tapmist, tunnistas süüdistatav, et kõik oli tõesti nii, et Kozlov ütles talle sõnaselgelt, et tema tappis need kaks inimest. Ütluste erinevust põhjendas Vladimir Roots sellega, et kohtus ei mäletanud ta enam kõike. Laipu aitas ta Kozlovil peita sellepärast, et kartis teda. Süüdistus AR kehalises väärkohtlemises. Kannatanu AR ütlustega on tõendatud, et 2004.aastal mingil ajal elas Oleg Kozlov koos elukaaslasega tema juures Viimsis talumaja saunas. Kui ta vahepeal kodunt ära käis, oli Kozlov kolinud oma perega saunast majja elama. Ühel päeval tahtis Kozlov tema naisega magada. Sellest tõusis tüli ja Kozlov ründas teda ootamatult selja tagant, lüües rauast heebliga mitu korda vastu pead. Kuna Kozlov oli temast tugevam, ei hakanud ta vastupanu osutama, vaid põgenes majast. Kiirabi toimetas ta haiglasse, tema silmad olid kinni paistetanud, peas oli hulgaliselt haavu, mis arstide poolt kinni õmmeldi. Kokku tehti pähe kolmkümmend kaheksa õmblust. Peale haiglast väljasaamist ei teatanud ta juhtumist politseile, sest tahtis selle unustada. AR kehavigastusi tõendab eksperdiarvamus isiku ekspertiisiaktis nr. 179, mille kohaselt kannatanul tuvastati 28.02.2004.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas pea ja näo põrutus, vasaku sarnaluu murd, põrutushaavad ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Sama 4 eksperdiarvamuse kohaselt võisid need tervisekahjustused olla tekitatud 27.02.-28.02.2004.a. korduvatest löökidest kõva tömbi esemega, need ei ole eluohtlikud ja paranesid nelja kuu piires. Tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist Andrus Rästale kehavigastuste tekitamine 2004.a. veebruari lõpus. AR ütluste kohaselt tekitas kehavigastused talle Oleg Kozlov. Kohtul ei ole alust seada kannatanu ütlusi selles osas kahtluse alla. Oleg Kozlov, kes oma süüd ei tunnistanud ja leidis, et AR ei räägi õigust, ei osanud kohtus põhjendada, miks kannatanu peaks tema peale valetama. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud Oleg Kozlovi poolt 2004.aastal AR kehaline väärkohtlemine. Kuna peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, on kuritegu õigesti kvalifitseeritud
Süüdistus MN tapmises. 15.09.2007.a. on koostatud XXX maja ja ümbruskonna vaatlusprotokoll. Nimetatud protokollist ja sellele lisatud fotodelt nähtuvalt asub maja all kuivkäimla kogumispaak, milles on sogane vedelik ja selles meesterahva osaliselt skeleteerunud laip riietes. Eksperdiarvamus DNA ekspertiisiaktis nr. GE-1998-07/5054 tõendab, et ekspertiisi käigus analüüsiti skeletilt võetud hammast ja see kuulub ülisuure tõenäosusega Ljudmilla N a bioloogilisele pojale. Seega on tegemist MN laibaga. Eksperdiarvamus on seega kooskõlas süüdistatava Vladimir Rootsi ütlustega selles, et MN surnukeha visati peale peksmist maja kuivkäimla kasti. Ranna 15 maja vaatlusprotokoll fototabeliga tõendab majast seest erinevatelt esemetelt ja tapeedilt verejälgede leidmist ning DNA ekspertiisiaktis nr. GE-2027-07/5130 oleva eksperdiarvamuse kohaselt sisaldus tapeeditükkidel, vaibatükkidel, saepuruplaadil ja puidust mööbli detailil olev veri MNDNA-d. Seega kinnitavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja DNA eksperdiarvamus Vladimir Rootsi ütlusi, et M N peksti surnuks XXX majas. MNsurma põhjust ekspert määrata ei suutnud laiba osalise skeleteerumise ja kaugelearenenud roisuliste muutuste tõttu, kuid tuvastas, et laibal olid ajukolju ja näokoljuluude murrud, kuklaluu vigastus, parema nibujätke otsa vigastus, vasaku alalõualuu suulagujätke vigastus, vasaku oimuluusoomuse vigastus ja parema 5. roide murd. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid ajukolju- ja näokoljuluude murrud olla saadud korduvatest tugevatest löökidest näo ja pea piirkonda kõva tömbi pi Iud pinnaga esemega/esemetega. Kuklaluu, nibujätke otsa, vasaku ülalõualuu suulagujätke vigastused võis olla tekitatud ühest tugevast löögist pikikujulise kitsa suhteliselt teravat serva omava massiivse esemega. Vasaku oimuluusoomuse vigastus võis olla saadud ühest tugevast löögist kõva tömbi esemega , mis tõenäoliselt võis omada ristiläbilõikes nurgalist kuju väikese pindalaga (näiteks kirvetera otsaga või muu sarnase esemega). Roide murd võis olla saadud ühest tugevast löögist kõva pi Iud pinnaga esemega või kukkumisest vast samalaadset pinda. MN peksmisega seoses kuulati kohtus üle Oleg Kozlovi elukaaslane N M . Tema ütlustest tulenevalt elasid M N , I P ja JT kolmekesi Viimisis XXX tänaval ühes mahajäetud majas. Kui ta M N it viimati nägi, tekkis alkoholi ja odekolonni tarvitamise käigus J ja M vahel kaklus. Ta ei teadnud öelda, kes kaklust alustas, kes keda kuidas lõi, kuid algul kaklesid püsti seistes, siis kukkusid röökides maha. M haaras tabureti ja seejärel nad mõlemad viskasid seda üksteise suunas. Tunnistaja sõnul Oleg Kozlov M N ei löönud, ta vaid korra tõrjus tema ja tunnistaja suunas lendavat taburetti. Kuna N M ütlused kohtuistungil olid seoses MN peksmisega vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, kuidas keegi käitus ja kuidas ja keda ning millega lõi, avaldati prokuröri taotlusel tema varem antud ütlused. Kohtueelses menetluses on N M rääkinud, kuidas kakluse käigus muutus M väga agressiivseks, läks kallale ka Olegile, kuidas Oleg tõukas teda eemale ja lõi talle rusikatega kehasse. Põhiliselt lõi M J, ka taburetiga. Ta istus M peal, kes lamas selili, hoidis tabureti jalast kinni ja tagus teda istme osaga vastu pead. Mingil hetkel haaras J käest tabureti endale Oleg Kozlov ja M ning J jätkasid kaklemist kätega. Hetkel, kui M oli J peal, lõi Oleg Kozlov teda üks kord taburetiga, nii tugevalt, et M lendas J 5 pealt maha ja kukkus põrandale. Ta püüdis püsti tõusta aga J haaras nüüd tabureti enda kätte ja lõi M t tabureti jalaga vastu pead, nii et M hakkas korisema (II kd. lk. 219 -220). Peale ütluste avaldamist väitis tunnistaja N M, et toimunut on raske meenutada, oli väga verine kaklus, kuid jäi selle juurde, et Oleg Kozlov kaklusesse ei sekkunud. Tunnistaja sõnul ütles uurija talle eeluurimisel ette, mida rääkida, tema kirjutas ülekuulamisprotokollile alla ilma seda läbi lugemata. Kohtu arvates ei ole N M poolt nimetatud põhjus talle MN peksmise üksikasjade etteütlemise kohta ülekuulamisel siiski usutav. Ülekuulamine algab sellega, kuidas N M soovib muuta oma ütlusi ja kogu tõe ära rääkida, sest siis hakkab kergem. Vaevalt hakkas uurija sellist asja välja mõtlema ja ülekuulamisprotokolli kirjutama. Tunnistaja sõnul oli uurija meesterahvas, kuid ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kuulas teda 05.08.2009.a. üle naisuurija. N M kui Oleg Kozlovi elukaaslasel oli ka täielik õigus Oleg Kozlovi vastu ütluste andmisest keelduda. Ta ei maininud kohtus, et teda sunniti 05.08.2009.a. ütlusi andma või et teda oleks ähvardatud millegagi. Seega leiab kohus, et N M selgitus 05.08.2009.a. kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste erinevuste kohta ei ole usutav ning sellest tingituna ei saa tema ütlusi MN peksmise kohta kasutada tõendina. Kohtus ütlusi andnud TS, GB ja EO MN peksmise ja surma asjaolude kohta midagi ei teadnud, oskasid öelda vaid, et kui nemad 2007.a. kevadel, aprilli lõpus – mai algul sinna majja, kus varem elasid M.N , I.P ja J.T , elama asusid, olid eelmised elanikud kadunuks jäänud. Seega on kohtul kasutada suulistest tõenditest MN peksmise asjaolude kohta süüdistatavate Vladimir Rootsi ja Oleg Kozlovi omavahel vastuolulised ütlused. Kuna ei ole tuvastatud süüdistatavate vahelisi vaenulikke suhteid ning sellest tulenevalt ka põhjust, miks Vladimir Roots peaks Oleg Kozlovi peale valetama, peab kohus Vladimir Rootsi ütlusi usaldusväärseteks. Need ütlused on kooskõlas ka kirjalike tõenditega – sündmuskoha vaatlusprotokolliga, surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis oleva eksperdiarvamusega ja DNA eksperdiarvamusega. Surnu kohtuarstliku eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati M N ajukolju- ja näokoljuluude murde ja kuklaluu vigastus, mis kinnitab Vladimir Rootsi ütluste õigsust selle kohta, et kannatanut löödi taburetiga pea piirkonda. Eeltoodu alusel ei ole kohtul põhjust kahelda ka Vladimir Rootsi ütlustes Oleg Kozlovi osaluse kohta MN peksmises. Subjektiivse külje tuvastamisel lähtub kohus peksmise välisest teopildist ja leiab, et peksmise intensiivsus ja selleks tabureti kasutamine, millega löödi korduvalt vastu pead, s.o. elutähtsasse piirkonda, iseloomustab tegu kui äärmiselt ohtlikku ja annab kinnitust tagajärje (surma) saabumise võimalikuks pidamisest ja surma saabumise möönmisest. Ka Oleg Kozlovi teojärgne käitumine ei anna alust teistsuguseks arvamuseks. Vladimir Rootsi sõnul Oleg Kozlov koos N M lahkusid peale peksmist, jättes N i läbipekstuna põrandale lamama, ei kutsunud kiirabi. Kõik see näitab, et Oleg Kozlov ei püüdnud mingilgi moel N surma vältida. Ta ei tundnud absoluutselt huvi selle vastu, kas M N jäi ellu või oli juba surnud. Ka oli N surm peaaegu ajalises seoses peksmise toimepanemisega, mis annab kinnitust, et vägivalda rakendati sedavõrd intensiivselt ja ulatuslikult ning keskmisele inimesele arusaadavalt selgelt, et selles võib näha surma saabumise möönmist. Seega pani Oleg Kozlov toime MN tapmise kaudse tahtlusega. Kuigi surma põhjus ei olnud eksperdi hinnangul meditsiiniliste meetoditega määratav, tuleneb Vladimir Rootsi ütlustest, et keegi küll otseselt ei kontrollinud N i elus olemist, kuid oli näha, et ta jalad algul tõmblesid, siis aga jäi tema keha rahulikuks. Sellest võib teha järelduse, et surm saabus küllalt ruttu peale peksmist. Seega pani Oleg Kozlov toime MN tapmise kaudse tahtlusega. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et kuriteo MNsuhtes pani Oleg Kozlov toime koos JT . Kaastäideviimise aspektist ja süüteo omistamise seisukohalt ei oma tähtsust süüdistatava konkreetne osakaal kuriteos ehk kui mitu korda lõi Oleg Kozlov kannatanut ja kelle löögid põhjustasid kannatanu surma. On tõendamist leidnud, et nii JT kui Oleg Kozlov mõlemad 6 peksid N taburetiga pea piirkonda. Grupiviisilises peksmises vastutavad kõik täideviijad tagajärje põhjustamise eest. JTi ja IP tapmine Kahe inimese skelettide leidmist Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus Hundi tänava lähedal vana ühekorruselise elumaja juures asuvast vundamendist prahi alt tõendab 06.mai 2009.a. sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sellele lisatud fotodega ja 09.mai 2009.a. tehnilise uuringu protokolliga. Nende kahe inimese surma põhjust ekspert laipade kaugelearenenud roisuliste muutuste tõttu määrata ei suutnud, kuid tegi kindlaks nende vigastused. Mõlemal surnukehal olid eluohtlikest vigastustest aju- ja näokolju lahtine tömp trauma koljuluude hulgaliste murdudega ja meesterahva laibal veel koljus auk-murd. Kuigi koljutraumade tekkemehhanism ei olnud samuti laipade skeleteerumise ja fragmenteerumise tõttu täpselt määratav, on ekspert arvamusel, et välistada ei saa nende vigastuste tekitamist korduvatest löökidest kõvade tömpide pi Iud löögipinnaga esemetega näo ja pea piirkonda, auk-murd võis olla tekitatud ühest löögist haamritaolise esemega. Mitteeluohtlikest vigastustest olid meesterahva surnukehal alalõualuukeha põikimurd ja VIII-X roide põikimurd rangluu keskjoonel vasakul pool, naisterahva surnukehal alalõualuu põikimurd. Eksperdiarvamuse kohaselt DNA-ekspertiisiaktis nr. GE-0638-09/2089 p. 1 saab leitud meesisik suure tõenäosusega olla Valentina T lähisugulane, sealhulgas tema bioloogiline poeg ja naisisik suure tõenäosusega D P i lähisugulane, sealhulgas tema bioloogiline ema. Tunnistaja N M ütluste kohaselt mindi samal päeval, kui M N it peksti MNelukohast tema ja Oleg Kozlovi elukohta Viimsis XXX, kus tarvitati jällegi alkoholi. Õhtul läks ta magama ja ärkas öösel karjete peale. Ta tõusis üles, läks esikusse ja nägi I ja J õues trepi juures selili lamamas. Nende pead olid kuklasse kallutatud ja mõlemal oli kõri peal veri. Ta ehmus nähtust ja hakkas karjuma, misjärel Oleg Kozlov saatis ta tuppa tagasi. Oleg rahustas teda, öeldes, et see pidavat olema V probleem, kuid käskis siiski keelt hammaste taga hoida. Hommikul ei olnud peale Oleg Kozlovi majas ega õues kedagi enam näha. Tunnistaja ei teadnud öelda, mis sai I ja J , kuid ütles, et sellest ajast jäid nad kadunuks. Tunnistaja N M ja Vladimir Rootsi ütlused ei ühti küll täielikult, kuid selles osas küll, et I P ja JT viibisid peale MN peksmist tunnistaja ja Oleg Kozlovi elukohas ning et nad olid öösel seal tapetud. Nii N M kui Vladimir Roots nägid nende surnukehasid. Kuigi kohus N M ütlusi MN surnukspeksmise kohta tõendina ei arvestanud, siis IP ja JTi tapmise episoodis ei ole põhjust neid mitte arvestada, sest vastuolud puuduvad. Ükski kohtumenetluse pool ei ole taotlenud N M ütluste avaldamist, mistõttu selle episoodiga seonduvalt saab tunnistaja ütlusi pidada usaldusväärseteks. N M ütlused lükkavad ümber Oleg Kozlovi versiooni selle kohta, et nende äraolekul I P ja JT lahkusid nende juurest, asudes mujale elama ja jättes selle kohta maha kirja. See ei saanud olla võimalik, sest N M nägi neid öösel veristena õues lamamas ja peale seda jäid mõlemad kadunuks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka süüdistatava Vladimir Rootsi ütlustega, kes samuti nägi IP ja JTi laipu XXXmaja juures asuvas saunas ja aitas Oleg Kozlovil neid vundamendi sisse prahi alla peita. Kuna Vladimir Roots kinnitas, et IP ja JTi surnukehad peideti Oleg Kozlovi elukohas asuva vundamendi sisse prahi alla ja eksperdiarvamuse kohaselt DNA-ekspertiisiaktis nr. GE-063809/2089 saab leitud meesisik suure tõenäosusega olla Valentina T lähisugulane, sealhulgas tema bioloogiline poeg ja naisisik suure tõenäosusega D P i lähisugulane, sealhulgas tema bioloogiline ema, on järelikult XXX territooriumilt vundamendist leitud surnukehade puhul tegemist IP ja JT . 7 Oleg Kozlovi ütlused ei vasta tegelikkusele ka selles osas, et 2008.a. märtsikuus olevat ta helistanud politseisse, et tema õule on peidetud kaks surnukeha ja et politseinik Aleksei G käis tema maja juures, kuid läks varsti ära, kuna ei oskavat laipu kuskilt otsida. Tunnistajana üle kuulatud Aleksei G ei kinnitanud kahel korral Oleg Kozlovi juures käimist seoses laipadega. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas Oleg Kozlov talle 2009.a. suvel-sügisel (täpset aega tunnistaja ei mäletanud) kella ühe paiku öösel ja teatas, et on 1000 krooni eest valmis näitama, kus asuvad kaks laipa. Ülemuse korraldusel läks ta kohapeale infot kontrollima ja Kozlov osutas tema majast umbes 50 meetri kaugusel vana maja vundamendile, mis oli prügiga kaetud. Kozlov viskas eemale paar prügikotti ja hakkas tirima inimese käeluud. Kozlov oli üksinda, oli tugevalt purjus ja väga närviline. Ta väitis, et siin olevat kaks laipa ja need on need isikud, kelle fotod olid politseiosakonnas tagaotsitavate stendil. Kozlov väitis ka, et ta ei tea, kuidas laibad sinna sattusid ja avaldas arvamust, et keegi šantažeerib teda. Oleg Kozlovi ütlused ei pea paika ka tunnistaja RM seoses. Nimelt väitis Kozlov, et ühise joomingu käigus olevat RM talle rääkinud, et Kozlovi maja veranda juurde on peidetud surnukehad ja et nad R kontrollisid verandat ja selle ümbrust, kuid ei leidnud midagi. Tunnistaja RM küll kinnitas, et kuulis Vladimir Rootsi käest kahe laiba olemasolust Olegi juures ja mainis seda ka Olegile paar kuud hiljem, kuid eitas kohtus Kozlovile laipade asukoha nimetamist, sest ka Vladimir Roots talle seda ei maininud ja kuna ta laipade asukohta ei teadnud, ei saanud ta ka neid koos Kozloviga otsida. Lisaks Oleg Kozlovi ütluste mittevastavusele kohtus üle kuulatud tunnistajate N Mi, A G ja R M ütlustele, on tema kohtus antud ütlused vastuolus ka ta enda kohtueelses menetluses antud ütlustega, millised kohtuistungil avaldati. Kahtlustatavana antud ütlustes võttis Oleg Kozlov omaks T ja P tapmise ja andis tapmise toimepanemise kohta detailseid ütlusi. Seega erinevad Oleg Kozlovi kohtus antud ütlused diametraalselt tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Süüdistatav selgitas kohtueelses menetluses süü tunnistamist asjaoludega, et ta oli enne tema kinnipidamist mitu kuud järjest alkoholi joonud, ülekuulamisel oli tal paha olla, ta pea ei töötanud, talle ei antud juua, ei lubatud tualetti minna ning uurija olevat öelnud, et kui tapmist tunnistab, taotleb prokurör talle 20 aastat, kui ei tunnista, siis eluaegset. Kohtu jaoks ei ole selline põhjendus siiski usutav ega arusaadav. Oleg Kozlovi ülekuulamise juures viibis advokaat, kes pidi nägema tema väidetavat halba seisundit ja kohtlemist ning sellele uurija tähelepanu juhtima või taotlema ülekuulamise edasilükkamist. Kuna ülekuulamine toimus, siis kohus järeldab sellest, et midagi niisugust, millest Oleg Kozlov rääkis, ei olnud ja ta oli täiesti võimeline ülekuulamisel ütlusi andma. Mis puutub süüdimõistva otsusega kaasnevasse karistusse, siis isegi kui uurija sellist juttu rääkis, on Oleg Kozlovile, kes on eelnevalt kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, teada, et karistuse mõistab ikkagi kohus mitte prokurör. Ütluste erinevused kohtueelses menetluses ja kohtus annavad aluse tunnistada Oleg Kozlovi ütlused tervikuna ebausaldusväärseiks ja tõendi kogumist kõrvale jätta, kuna ta ei suutnud veenvalt ja mõistusepäraselt selgitada ütluste erisuse põhjust. Tunnistaja N M ütlustest tuleneb, et Oleg Kozlov saatis talle vanglast mitu kirja, milles ähvardas teda ja nõudis, et ta peab tõendama, et mõrvar oli Volodja, s.t. Vladimir Roots, kuid kohtus Oleg Kozlov mõrva Vladimir Rootsi ei nimeta. Kõik need Oleg Kozlovi ütlustega seonduvad hulgalised vastuolud näitavad kohtule tema ütluste ebausaldusväärsust. Kuigi kriminaalasjas on Oleg Kozlovi ainukeseks süüstavaks tõendiks kaassüüdistatava Vladimir Rootsi ütlused, kes ise küll tapmist pealt ei näinud, kuid nägi hommikul Oleg Kozlovi talus laipu ja kellele Oleg Kozlov tunnistas, et tema tappis IP ja JTi, leiab kohus, et Vladimir Rootsi ütlusi võib usaldada. Ei ole usutav, et ta ilma mingi põhjuseta valetab Oleg Kozlovi peale. Vihavaenu nende vahel ei ole ja ka Oleg Kozlov ei osanud nimetada põhjust, miks peaks Vladimir Roots andma tema kohta valeütlusi. N M ütlustest tulenevalt Roots sageli abistas Kozlovi. Pealegi pole Roots kunagi rääkinud, et nägi pealt, kuidas Kozlov tappis T ja P , vaid on andnud ütlusi 8 selle kohta, millist pilti ta tol hommikul nägi ja et kohapeal oli Kozlov, kes tunnistas temale tapmist ja palus abi surnukehade peitmisel. Nii Vladimir Roots kui N M kinnitasid, et nägid IP ja JT laipu ning kedagi kõrvalist isikut nende majas ega hoovis tol ööl ja hommikul ei viibinud. Ei ole eluliselt usutav variant, et keegi tundmatu tuli öösel nende majja ja pani toime tapatöö ning lahkus, nii et teised tema tegemist ei kuulnud ega näinud. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et Oleg Kozlovi ja N M elamu asus metsa sees, kõrvalises kohas ja võõras inimene sinna niisama lihtsalt ei satu. IP ja JT tapmise motiivi ja tapmise toimepanemise viisi ei õnnestunud kohtus tuvastada. Eksperdid ei suutnud seoses laipade kaugelearenenud roisuliste muutustega koljutraumade tekkemehhanismi kindlaks määrata. Süüdistuse kohaselt tapeti I P ja JT rusikate ja jalgadega peksmise teel ja kirvelöökidega pähe ning kehasse. Kuna Oleg Kozlov kuriteo toimepanemist ei tunnistanud ja muudest kogutud tõenditest tapmise viis ei ilmnenud, ei ole siiski kirves tapmisvahendina tõendamist leidnud. Oleg Kozlovi elukohast võeti küll ära kolm kirvest ja DNA ekspertiis tuvastas ühel kirve varrel Oleg Kozlovi DNA-d, kuid kuna kirvest kasutatakse majapidamistööde tegemisel, ei ole välistatud tema DNA sattumine kirvevarrele näiteks puude lõhkumisega või muu majapidamistöö tegemise käigus. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Oleg Kozlov teatas ise politseile laipade asukohast. Miks ta seda kaks aastat hiljem tegi, seda teab üksnes tema ise. Ei saa välistada varianti, et tugevas alkoholijoobes inimesel hakkas südametunnistus piinama ja tekkis soov kõik hingelt ära rääkida. Selle kasuks räägib kohe esimestel päevadel puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutamine ja esimesel ülekuulamisel kaitsja juuresolekul tapmise asjaolude kohta detailsete ütluste andmine. Hiljem kainenedes taipas aga tehtu ohtlikkust iseendale ja loobus ütluste andmisest ning kohtus asus kuritegu eitama. Kõige eeltoodu alusel leidis kohus, et Oleg Kozlov on toime pannud kolme inimese tapmise ja kuriteo kvalifikatsioon
Punkt 4 tähendab tapmist vähemalt teist korda – MNja IP- JT tapmised toimusid erinevatel aegadel. Punkt 3 tähendab tapmist kahe või enama inimese suhtes. IP ja J.T tapmist tuleb vaadelda ühe teona, mis oli kantud ühtsest tahtlusest ja oli pandud toime samaaegselt. Vladimir Roots tunnistas end temale esitatud süüdistuses, s.o. kolme isiku tapmiste varjamises täielikult süüdi ja tema enda ütlustega on tema süü kuriteo toimepanemises ka tõendatud. Ta tunnistas, et nägi pealt MN peksmist ja aitas hiljem surnukeha ära peita, s.t. kandis koos JT surnukeha kuivkäimla juurde, kus JT selle käimla reservuaari viskas. Vladimir Roots tunnistas samuti, et viis koos Oleg Kozloviga IP ja JT surnukehad vundamendi varemetesse ja peitis sinna ladustatud prügi alla. Subjektiivsest küljest pani ta kuriteod toime kaudse tahtlusega. Tavakodanik kuriteo toimepanijana ei pea küll teadma juriidilisi termineid ja esimese astme kuritegude kriteeriumeid, küll aga peab vähemalt pidama võimalikuks, et tapmine on objektiivselt esimese astme kuritegu, s.t. kuritegu, mille eest on ette nähtud range karistus. Seega pidas Vladimir Roots võimalikuks, et laipade peitmisega varjab ta nende inimeste tapmist ehk varjab raskete kuritegude toimepanemist. Tegemist oli eelnevalt mittelubatud varjamistega, sest alles peale tapmiste toimepanemist teiste isikute poolt paluti tal aidata laipu peita. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti
Tsiviilhagi Kannatanu VT(tapetu JT vend) esitas kohtus tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu palub seoses venna tapmisega välja mõista sada tuhat krooni. Ta põhjendas, et tapetud on ikkagi tema vend ja pole oluline, kas ta oli hea või halb. Kannatanu soovib selle summa anda emale seoses poja kaotusega, kuna J ikkagi vahel aitas ema, ostes toitu ja tehes remonti. 9 Rahalise hüvituse nõude esitamist ja selle rahuldamist isiku surma põhjustamise korral reguleerib Võlaõigusseaduse § 134 lg 3. Nimetatud säte näeb ette, et isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral võivad mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude esitada ka selle isiku lähedased. Selline nõudeõigus on lähedastel aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohtu lahendi kohaselt tsiviilasjas nr. 3-2-1-19-08 ei saa VÕS § 134 lg 3 mõttes erandlikuks asjaoluks olla surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainult lein ja kaotusevalu kui selline, mis paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ka elukvaliteedi langus, sest see asjaolu kaasneb tihti lähedase inimese kaotusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Vjatšeslav T nõue moraalse kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mida kohus võiks pidada erandlikuks, et tsiviilhagi rahuldada. Karistuse mõistmine Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eripreventiivset prognoosi ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Elu on kõrgeim õigushüve, suurim väärtus, mida tuleb kaitsta kõige karmimal viisil. Oleg Kozlov võttis elu kolmelt inimeselt. Seega on tema süü väga suur. Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 166 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli Oleg Kozlov kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis ja on võimeline süüdimõistmisel kandma karistust. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole end üheski kuriteos süüdi tunnistanud, ei ole toimepandud kuritegude suhtes ilmutanud vähimatki kahetsust, on andnud vastuolulisi ütlusi ja tema ütlused ei ole haakunud teiste tõenditega, seega on ta püüdnud end kohtus kogu aeg näidata süütuna, kuigi tõendid kinnitavad vastupidist. Ta on varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, viimati vabastati ta 2002.a. tingimisi karistuse kandmisest, kuid katseajal pani toime kuriteo AR suhtes. Toimepandud kuriteod näitavad Oleg Kozlovi üldist suhtumist õiguskorda ja kergekäelist suhtumist inimeludesse, elu mitteväärtustamist. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades Oleg Kozlovi isikut ja tema poolt toimepandud kolme inimese tapmist, on põhjendatud ja õiglane karistus eluaegne vangistus. Siinjuures tuleb arvestada ka positiivse üldpreventsiooniga - õiglane karistus kinnistab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kui kolme inimese tapmisele ei järgne karistusena eluaegset vangistust, siis tekib küsimus, mitu inimest peab kurjategija tapma, et võiks mõista eluaegse vangistuse.
Kuigi Vladimir Roots ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tuleb karistusliigi valikul arvestada, et tal puudub töökoht ning invaliidsuspensionä on tema sissetulek väike, aga tasuma peab ka küllaltki suures summas kriminaalmenetluskulud, ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega. Vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus, et ta pani toime tapmise varjamise kahel korral, mis tingib kergendavale asjaolule, puhtsüdamlikule kahetsusele, vaatamata kohtu arvates karistamise sanktsiooni keskmise määra piires. Kuna Vladimri Rootsi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta on kriminaalmenetluse käigus kaasa aidanud kuritegude lahendamisele ning et tema ei olnud kuritegude varjamise initsiaator, tal paluti aidata laipu peita, siis kohus nõustub prokuröriga, et tema suhtes täidab karistuse mõistmise eesmärke ka vangistusest tingimisi vabastamine pikaajalise katseajaga. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311, § 313. Kohtunik 10 Rahvakohtunikud 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.