lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav JANEL RAAP Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: 38403204220 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Perekonnaseis: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: väärteokorras karistatud 11-l korral kriminaalkorras karistatud 2-l korral 1. Pärnu Maakohtu 18.04.2001.a otsusega KrK § 139 lg 1 alusel 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 2. Pärnu Maakohtu 26.01.2009.a otsusega
p 1 alusel rahalise karistusega 300 päevamäära summas 15000 krooni; Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05.09.2009.a – 07.09.2009.a,vahistamine kohaldatud 09.09.2009.a – 18.12.2009.a, mil vabanes kautsjoni vastu vahi alt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 - § 313 järgi, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janel Raap
lg 2 järgi ja karistuseks mõista viis aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 05.09.2009 kuni 1 1-10-350 07.09.2009 ja seejärel alates 09.09.2009 kuni 18.12.1009, s.o. kolm kuud ja 13 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub neli aastat, kaheksa kuud ja 17 päeva vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates karistuse kandmisele asumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.
lg 1 alusel määrata, et lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Tõkend kautsjon tühistada alates karistuse kandmisele asumisest ja seejärel kautsjonisumma 396 000 krooni tagastada sissemakse teinud isikule. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend - 0,5 l plastmassist pudel hävitada. Välja mõista Janel Raapilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, ekspertiisitasud 29174 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 217,80 krooni ja tunnistajatele menetluses osalemise eest hüvitatud 591 krooni. Välja mõista temalt KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel OÜ SI (asukoht Lennuki 48, 80028 Pärnu, a/a XXX) kasuks asitõendi hoiukulu 11180 krooni. Välja mõista Janel Raapilt KrMS § 310 lg 1 alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju eest PU kasuks 11000 krooni ja RH kasuks 11350 krooni, moraalse kahju eest PU kasuks 200 000 krooni ja RH kasuks 200 000 krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav Janel Raap kohtus selgitusi anda ei soovinud, kinnitades vaid, et tunnistab oma süüd osaliselt. Kohtueelses menetluses antud seletuses ( I kd tl 48-51, 52-54, 71-72) tunnistas ta oma süüd ettevaatamatuse tõttu liiklusnõuete eiramises, mille tulemusena hukkus kaks jalgratturit. Seejuures eitas süüdistatav alkoholi, kui ka narkootikumide tarbimist ja joobe olemasolu. Kaitsja hinnangul süüdistataval joobeseisundi esinemine õnnetuse toimumise hetkel ei ole piisavalt tõendatud. Eesti Vabariigis kehtib alates 01.07.2009.a spetsiaalne sotsiaalministri määrus narkootilise või psühhotroopse joobe tuvastamiseks. Nimetatud määruse kohaselt kirjeldab narkootilise või psühhotroopse aine põhjustatud terviseseisundist arst (§ 2 lg 1), tuvastamine toimub tervishoiuasutuses (lg 2), arst annab sõltumatu hinnangu ja kirjeldab terviseseisundit (lg 3), terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostab arst viivitamatult pärast läbivaatust (lg 5). Käesoleval juhul on kohtutoksikoloogia ekspertiis määratud 26.septembril 2009.a ja ekspertiis koostatud 29.10.2009.a. Sündmus ise ehk väidetav joove pidanuks selle kohaselt aset leidma juba 05.09.2009.a. Kliinilist pilti vahetult joobe tuvastamise korra järgi joobe tuvastaja ega ekspert ei olegi läbi viinud. Janel Raapi kliinilist pilti võimaliku psühhotroopse joobe kohta on ekspert hinnanud seega Janel Raapi ennast nägemata, mis on lubamatu. Ekspertiisiks vajalikke andmeid saavad ikkagi hinnata üksnes asjatundjad mitte tunnistajad Antud kriminaalasjas Janel Raapilt õigeaegselt proove ei võetudki ning arsti poolt seaduslikku narkootilise või psühhotroopse joobe tuvastamist läbi ei viidudki, milles arst oleks oma kliinilise hinnangu andnud. Seega on antud juhul ekspertiisi tegemisega nii otsustavalt hilinetud, et ei saa välistada võimalust, et Janel Raap ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel 5.septembril kell 17.51 joobeseisundis. Janel Raapi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud osaliselt ning kaitsja palus süüdistus ümber kvalifitseerida
Kannatanu RH andis ütlusi selles, et liiklusõnnetuses hukkusid vend ja tema naine. See juhtus süüdistatava kuriteo läbi. Venna tervis oli suurepärane, kui jätta välja kuulmispuue ning ta elas täisväärtuslikku elu. Kannatanu esindaja sõnul on RH esitanud tsiviilhagi. Tegemist on moraalse ja varalise kahjuga. Moraalne kahju on 1 miljon krooni lähedase isiku kaotuse eest. Varalise kahju moodustavad hukkunu hävinud esemed summas 11350 krooni ja matusekulud summas 21136,25 krooni. Kuna matusekulud hüvitas kindlustus, siis kuulub sissenõudmisele varaline kahju summas 11350 krooni. Kokku palus esindaja välja mõista RH kasuks 1 011 350 krooni. Kannatanu PU kinnitas kohtule, et EH oli tema tütar, kes oli abielus RHga. 05.09.2009 kella 22 ajal helistati politseist ja teatati, et tütar on raskes seisundis viidud haiglasse. Kui vaatama läks, oli ta juba surnud. Varaline kahju, mis tekkis moodustavad matusekulud summas 21136,25 krooni, samuti tütre riided, ratas, kiiver jms. summas 11000 krooni, mille kohta on tõendid esitatud toimikusse. Lisaks on talle tütre kaotuse läbi tekkinud korvamatu moraalne kaotus, mille eest nõuab 1 miljon krooni. 3 1-10-350 Tunnistaja EA andis ütlusi selles, et sel päeval, sõites Pärnus Papiniidu ristmiku poole, nägi, et seisab hõbedane Toyota peaaegu foori taga. Fooris oli roheline tuli, kuid auto ei liikunud. Oli näha, et juhil oli pea roolile vajunud. Parkisin tema ette, et uurida asja. Kuna auto aken oli pooleldi avatud, puudutas ta juhti õlast. Juht vastas, et kõik on korras. Sõites ise edasi nägi ta tahavaate peeglist, et Toyota ei hakanud liikuma. Teised juhid andsid signaali. Seepeale helistas ta 112, et äkki inimene tõesti vajab abi. Sealt öeldi, et pole nende asi, et helistage politseisse. Helistanud politseisse ja rääkis loo ära, et isik ei sõida, pea on roolile vajunud ja võimalik, et on joobes. Seda arvas tunnistaja, kuna käitumine oli selline teistmoodi. Selle peale sain aru, et patrulli välja ei saadetud, kuna politsei suhtumine ei olnud tõsiselt võetav. Mingi aeg ärkas süüdistatav üles signaali peale ja sõitis temast mööda ja mitte kõige otsemini, looklevalt sirge tee peal. Tunnistaja AKL kinnitas, et on ametilt politseiametnik, kuid 05.09.2009 kella 18 paiku teenistusvälisel ajal sõitsid koos abikaasaga Iklast Pärnusse. Roolis oli abikaasa ja taga oli sõbranna. Enne linnaservas asuvat Piiri kohvikut pani ta tähele, et sõidavad jalgratturid. Sel kohal oli 4 sõidurida ja vastassuunast tuli halli värvi väiksem auto ja mis äkki keeras vastassuuna vööndisse. Abikaasa pidurdas ja käänas rooliga auto vastassuuna vööndisse, et vältida kokkupõrget. Jäänud kohviku juures seisma, nägi kuidas auto sõitis jalgratturitele otsa. Minnes sündmuskohale, tuli sinna tänane süüdistatav, kes küsimusele, kes roolis oli, ei vastanud. Kuna mees ei vastanud, arvas ta, et on välismaalane ja küsis uuesti inglise keeles. Siis ta vastas, et tema oli roolis. Tunnistaja sõnul pani ta tähele, et juht tegi oma auto juhi poolse tagumise ukse lahti ja võttis sealt juhiistme alt sinise veepudeli. Tunnistaja ei pööranud esialgu sellele tähelepanu, kuid süüdistatav viskas selle ära teepeenrale. Siis märkas tunnistaja, et juht käis ringiga pudelist mööda ja toksis midagi jalaga. See tundus kahtlane ja juhtis selles osas kohalesaabunud patrullide tähelepanu. Juht oli imelikult punnis ilmadega, pupillid suurenenud ning tundus, et ta ei saanud päris hästi aru, mis juhtunud oli. Juhi käitumine ja käeliigutused oli närvilised, seetõttu oli mulje, et tegemist võib olla narkootikume tarbinud isikuga. Tunnistaja kinnitas, et seoses tööülesannetega on olnud kokkupuuteid narkojoobes isikutega, seetõttu teab, kuidas narkojoove väliselt ilmneb. Tunnistaja AL andis ütlusi selles, et Ikla poolt liikus Pärnu poole. Enne Piiri kohvikut sõitsid tee ääres jalgratturid. Tema ees liikus Audi TT, mis järsult keeras paremale ja siis nägin, et otse nende suunas liigub Toyota Yaris ja keeras tee keskele, et vältida kokkupõrget. Olles peatunud, nägi peeglist, kuidas see Yaris sõitis ratturitele otsa. Kutsusime abi ja läksime ka sinna poole. Piiri kohviku juures tuli mulle vastu see noormees, kes juhtis Yarist. Vaadates silmadesse, siis nägi, et silma pupillid on suured, silmad olid mustad, valget polnud näha ja arvasin, et on narkojoobes. Tol hetkel ei teadnud, et tema roolis oli. Sündmuskohal naiskannatanu oli rohkem metsa poole mees tee servas ja oigas. Meeskannatanu oli akontaktne, kuid ta hingas ja liigutas kätt. Juht võttis istme tagant mingisuguse sinise pudeli ja viskas selle maha. Ei osanud sellele algselt tähelepanu pöörata. Oli närviline ja pidevalt tiireldes, lükkas jalaga seda pudelit metsa poole. Palusime tal maha istuda, mitte liikuda, kuna tahtis teele minna. Siis istus korraks aga peagi jätkas oma tegevust. Pudeli osas andsime info edasi ja politsei võttis selle kaasa. Meesjalgrattur liikus ees ja naine taga, paremas teeservas perve pool. Tunnistaja ML sõnul sõitis ta Riia mnt-l Papiniidu ristmikule ja tema ees juba seisid 2 autot. Tema ees seisis hõbedane auto-Toyota. Keegi blond naisterahvas oli autost välja tulnud ja seisis Toyota juures ja ärritunult rääkis selle juhiga. Samas oli näha, et isik kes istus Toyota rooli taga, nõjatus pea käele. Tuli läks roheliseks ja naine lahkus. Auto tema ees aga ei liikunud. Signaali andmise peale tõstis roolis olev isik pea ja ta tundus imelik, kas nuttis või midagi. Siis startis nii, et kummid vilisesid ja tema sõit oli agressiivne. Tekkis kahtlus, et isik võib olla purjus. Ta sõitis kaubamaja juures ristmikule ja seal olid punane tuli. Kui süttisid rohelised tuled, siis startisime koos. Toyota sõitis lubatust tunduvalt kiiremini. Toyota sõidustiil oli agressiivne, ta 4 1-10-350 sõelus autode vahel. Järgmine mida nägi, oli see, et keegi sõitis vastassuunda ja keegi pidurdas järsku. Kõik käis nii kähku ja ei tea mis täpselt ja mis järjekorras juhtus. Tekkis tolmupilv, miskit lendas. Sõitnud sealt mööda, oli 2 ratturit olid maas. Õnnetuskohal seisis sama auto. Emotsioonid olid ärevad, kuna on ka ise ka rattur. Tunnistaja teadis, et ratturid olid vaegkuuljate klubist ja nemad sõidavad väga, väga ettevaatlikult ja organiseeritult. Tunnistaja TT selgitas, et oli sel päeval politseiametnikuna patrullis koos VTga. Said väljakutse, et Papiniidu ristmikul Riia mnt liigub kahtlane sõiduk ja juht võib olla joobes. Siis aga said uue teate, et on toimunud liiklusõnnetus Raeküla lõpus Piiri putka juures. Kohapeal oli Toyota Yaris, mis seisis vastassuuna vööndis vasakul servas. Kraavis olid jalgratta tükid. Sõiduki juht oli kohal ja oli terve, käis ümber auto ja oli närvis või šokis. Tema poole pöördus üks pealtnägija AKL ja viitas, et juht oli autost välja visanud ühe pudeli. Jälgides juhti, oli näha, et üritab seda pudelit metsa poole tonksata. Seejärel võtsid pudeli kaasa. Juhi käitumine oli kahtlane ja silmad kilasid, koordinatsioon oli ära. Tekkis kahtlus joobe osas. Alkomeeter joovet ei näidanud ning palus teisel patrullil toimetada juht narkoekspertiisi. Sündmuskohal kontrollis joovet tema paarimees VT. Küsimusele, kas ta on tarbinud mingeid ained, vastas juht, et ei ole. Tunnistaja RK politseinikuna andis ütlusi selles, et liiklusõnnetuse juurde kutsus välijuht TT. Kohapeal T ütles, et tuleb võtta proovid, kas juht on tarvitanud narkootilisi aineid. Viisime ta Pärnu Haiglasse Ristiku tänavale. Arstid aga ütlesid, et seoses toimunud raske liiklusõnnetusega ei ole võimalik kohe neid proove võtta, et umbes 3 tundi läheb aega. Toimetasid siis kahtlusaluse isiku politseisse. Alkomeetriga ei tuvastatud joovet. Võtsid uriiniproovi ja tegime narkokiirtesti ja see oli samuti negatiivne. Vormistasime ta kinnipeetavana politseimajja. A K kes on avariikorraldaja, võttis ta üle, et tegeleda avariiga ise edasi. Juht oli rahutu ja käitus närviliselt. Eelpool nimetatud toimingute kohta koostasid nad kinnipidamisprotokollid ja vastavad protokollid joobe tuvastamise kohta. Uriiniproovi võeti kainestusmajas, tunnistaja ise olin juures. Proov võeti plasttopsi, peale kiirtesti tegemist pandi plasttopsi kinni ja külmkappi. Pärast saadeti see täiendavale uurimisele teise politseiametniku poolt. Tegeleb ka igapäevaselt kiirtestide tegemisega, see on tema töö osa. Kõiki ained kiirtest ei näita. GHB puhul see nii ka on, et ei näita tarvitamist. Tunnistaja EP andis ütlusi selle kohta, et tunneb kannatanuid ammust aega kurtide ühingu kaudu, kuna kurtide maailm on nii väike. Sellel päeval toimus Spordiselts Eero jalgrattamatk. Selliseid on ka varem korraldatud, see on juba traditsioon. Turvavarustusest kandsid osad kiivreid ja osadel olid mütsid. Esimesel ja viimasel ratturil olid seljas kollased helkurvestid. Liiguti üldiselt koos, kui keegi maha jäi, siis oodati nad järgi. Enamus aja liiguti kooskuid siis sõideti erinevalt, enamus valis metsatee, H aga jäid maanteele. Leppisime kokku, et kohtume Piiri kohviku juures. Tunnistaja sõnul kuuleb ta natuke vasaku kõrvaga ja seetõttu kuulis pauku. Läinud kohale, tuli autojuht talle vastu. Küsinud, mis ta tegi, juht lihtsalt kehitas õlgu, võimalik, et ta oli ise ka šokis. Autojuht oli see, kes on praegu süüdistatava pingis. R suri kohapeal, E veel hingas. Tunnistaja AL andis ütlusi selle, et Pärnus, Saugas kolmnurgas oli mootorrataste sõit. Oli tuuline ja jahe ilm. Ühel hetkel märkas ta suure valjuhääldi all magavat meesterahvast, jalas lühikesed püksid. See oli suhteliselt eriskummaline kuna, seal oli lisaks suur müra. Mõtlesime, et äkki vajab abi. Mees magas üle tunni. Seejärel nägi tunnistaja, et magajat loobiti väikeste kividega, mille peale ta tõusis püsti. Püstitõusmine oli vaevaline ja kõikuv. Oli ise seal enne kella 13 ja lahkus umbes 17.15. Viimati nägi tunnistaja tänast süüdistatavat vahetult enne lahkumist. Tunnistaja UR selgitas, et eelmise aasta septembris, enne kella 18 sõitis oma autoga Uulu poolt Pärnusse. Maanteel oli hästi palju autosid, kui märkas halli Toyotat. See Toyota tuli Pärnu poolt parempoolsest reast ja siis sõitis kõigepealt vaskpoolsesse ritta ja siis otse diagonaalis otse tema auto tagant läbi. See oli pikk üle 4 rea sõit. Tunnistaja jäi seisma, vaatas taha peeglisse ja nägin, 5 1-10-350 et üks ratturitest lendas õhku. Ei saanud kohe aru mis õhku lendas või, mis toimus. Tunnistaja ES käis oma pere ja tuttavatega Sauga ringrajal sõitu vaatamas. Kuupäeva ei oska öelda, oli nii ammu. Oli septembris. Nägin seal ühte inimest pikali maas, nägu ei näinud. Kõndisin lihtsalt mööda ja ei pööranud tähelepanu. Hiljem kuulsin, mis oli juhtunud. Tunnistaja PT kohtuistungil avaldatud ütlused (Ikd tl 100-102) kinnitavad, et temale, kui autojuhile kaldus ootamatult vastassuunavööndist ette üle mitme sõidurea, Toyota Yaris. Tunnistaja suutis siiski endale otsasõitu vältida, küll aga lömastas Toyota juhiks olnud mees autoga kaks jalgratturit. Süüdlase sõidustiil tundus olevat narko- või alkoholijoobes isikule omane. Kohtulikult uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll 05.09.2009.a (ID tl 19 – 36), millega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht; Politsei poolt registreeritud Teade nr 2500,09,0,0029346 (I kd tl 37) kinnitab, et tunnistaja E A on 05.09.2009 kell 17.45 informeerinud politseid Toyota Yaris’est, mille juht jäi ristmikul magama ja võib olla joobes; Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd tl 42) kohaselt on kiirtesti tulemus joobe suhtes negatiivne; Toksikoloogia ekspertiisiaktis nr 1951 antud eksperdi arvamuse (I kd tl 124-125) kohaselt süüdistatava verest GNB-d ei leitud, küll aga uriinist, mis tähendab, et isik on tarvitanud GHB-d; Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr AN – 906 -09/3583 antud eksperdi arvamus (I kd tl 131-132) kinnitab, et plastpudel, milline võeti ära sündmuskohalt sisaldab GHB’d, milline kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja; Surnu ekspertiisiaktis nr 150 antud eksperdi arvamus ( Ikd tl 139-162) ja Surnu ekspertiisiaktis nr 149 antud eksperdi arvamus (I kd tl 165-179) kinnitavad, et RH ja EH vigastused on eluohtlikud, on saadud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et 05.09.2009 toimunud liiklusõnnetuse käigus; DNA ekspertiisiaktis nr GE – 1076-09/3582 antud eksperdiarvamus (I kd tl 181-1859 jõuab seisukohale, et sündmuskohalt äravõetud plastpudeli suul ja korgilt saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiild, millised on kokkulangevad Janel Raapi DNA profiiliga; Liiklusekspertiisiaktis (autotehniline) nr LA-222-09/3704 antud eksperdiarvamus (I kd tl 198204) jõuab järeldusele, et Toyota Yaris’el ei tuvastatud tehnilise rikke tunnuseid, mis oleksid võinud mõjutada sõiduki juhitavust; Liiklusekspertiisiaktis (liiklustehniline) nr LL-262-09/4301 antud eksperdi arvamus (I kd tl 206222) kinnitab, et sõiduki kiirus LÕ hetkel võis olla 62….72 km/h; Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 84 on antud eksperdi arvamus /tl 134-137/ selles, et Janel Raapil esines suure tõenäosusega gammahüdroksübutüraadist tingitud joove. Mailis Tõnisson, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi teinud ekspert selgitas kohtus, et GHB lahkub verest väga ruttu, juba mõne tunniga. Seejuures uriinis püsib ta 2-3 päeva. Seega saab öelda, et ainet on ca 3 tunni vältel. Ekspertiisiakti tegemiseks vestles ta proovi võtnud arstiga, kelle sõnul Raapil proovi võtmise ajal joobe tunnused puudusid. Tutvunud ka tunnistajate ütlustega ja saanud kokku kliinilise pildi, jõudis ekspert enda sõnul järeldusele, et isikul esines suure tõenäosusega GHB joove. Prokurör leidis, et nende tõenditega on Janel Raapi süü täielikult tõendamist leidnud ja palus isik süüdi tunnistada
Karistuseks tuleks prokuröri hinnangul mõista kuus aastat vangistust. Lisakaristusena tuleb ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. Rahuldada tuleks tsiviilhagi ja sisse nõuda menetluskulud. Maakohtu seisukoht 6 1-10-350 Janel Raapile etteheidetav ja
lg 2 sätestatud süütegu seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Oma olemuselt on
lg 2 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole
–i jäävate õigusaktidega. Isikule
lg 2 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud: 1) liiklus- või käitusnõuete rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; seejuures peab olema vähemalt ühe liikluseeskirja nõude rikkumine toime pandud tahtlikult (vähemalt kaudne tahtlus) 2) kahe või enama inimese surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus- või käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s .o. kannatanute EH ja RH surmaga. Janel Raap on võtnud omaks, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis tema mootorsõidukit – sõiduautot Toyota Yaris reg märk XXX. Ta oli üks selle auto ametlikest kasutajatest /tl 231/ ja autos viibis ta üksi. Tunnistajad EA ja ML nägid mõned minutid enne kokkupõrget süüdistatavat sama auto roolis, AKL nägi teda sündmuskohal siis, kui ta oli autost väljunud, kuid sõiduauto Toyotat juhtinud isikus meil antud asjas vaidlust ei ole. Olles tuvastanud, et mootorsõidukit juhtis avarii momendil Janel Raap, tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Janel Raap toime pani, mis tõid kaasa EH ja RH surma. Süüdistuse kohaselt rikkus Janel Raap LS § 20 lg 3 ja LE § 76 p 1, LE § 64, § 107, § 108, § 109 ja § 110 nõudeid. Liiklusõnnetuse sündmuskoht asub Pärnumaal Tahkuranna vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
Samas kohus tõdeb, et Janel Raap on süüteo toime pannud ettevaatamatusest. Ta on rikkunud hoolsuskohustust, e. teisisõnu kohustust järgida liiklusseaduse ja liikluseeskirja sätteid. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o. tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist. See tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu mingile õigushüvele ja seda ära tunda. See on ka igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult. Kohtu hinnangul pani ta kuriteo toime kergemeelsusest, s.o. asudes rikkuma süüdistuses toodud liiklusnõudeid, lootis Janel Raap isiklikule elukogemusele tuginedes, et tagajärg jääb saabumata. Kohus luges eelnevalt juba tuvastatuks, et süüdistatav mootorsõiduki juhina rikkus liiklus- või käitusnõudeid. Kohtumeditsiinieksperdi arvamustele ja tunnistajate ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks ka asjaolu, et kannatanute R ja E H surma põhjustas Janel Raapi õigusvastane käitumine, seega on olemas põhjuslik seos toimepandud teo ja saabunud tagajärje vahel. 9 1-10-350 Selle tõttu tuleb Janel Raapi poolt toimepandud kuritegu ümber kvalifitseerida
Seega Janel Raap, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud kahe inimese surm, pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Janel Raap on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Etteheidetava teo eest on võimalik talle mõista ühe kuni viie aastane vangistus. Janel Raapi on varem kriminaalkorras karistatud. Isik kohtumenetluses avaldas verbaalselt kahetsust juhtunu üle, ent ei suutnud ta kohut veenda selles, et kahetsus oli puhtsüdamlik. Seega karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtulikul uurimisel ilmnes, et Janel Raap suhtus äärmiselt üleolevalt kaasliiklejatesse, tema sõidustiil oli teisi liiklejaid häiriv, mis väljendus roolis magamises reguleeritud ristmikul, kaasliiklejate märkustele mittereageerimises, asjatus sõiduradade vahel sõelumises. Täiesti ilmne 10 1-10-350 on, et mootorsõiduki juhina vajanuks ta enne liiklemise alustamist vähemalt puhkust, kui mitte arsti poole pöördumist oma terviseseisundi hindamiseks. See väljendab veelkord tema ignorantsust kehtivatesse liiklusnõuetesse, mille tagajärjel hukkus kaks inimest. Arvestades eeltoodut tuleb karistuseks mõista vangistus sanktsiooni ülemmääras, s.o viis aastat. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena tuleb võtta temalt
lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.
lg 1 alusel kohus määrab, et lisakaristus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Tsiviilhagi ja menetluskulud Kohus on seisukohal, et kannatanute poolt esitatud hagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele täielikult, ka süüdistatav ei vaidle vastu nimetatud kahju hüvitamise kohustusele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles üle, et kannatanutele on tekkinud varaline kahju matusekulude ja hukkunute isiklike esemete (riided, rattad, kiivrid jms) hävimise näol. Kohtulikul uurimisel ilmnes, et matusekulud on hüvitatud kindlustuse poolt. Hüvitamata PU 11000 krooni tema tütre EH esemete hävimise eest ja RH 11350 krooni RH esemete hävimise eest. Kannatanud PU ja RH on esitanud kumbki nõude 1 miljoni krooni ulatuses mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et moraalse kahju suurus ei ole piisavalt põhjendatud, samuti ei vasta nõutu suurusjärk üldisele kohtupraktikale Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Isiku süüküsimuse lahendamise käigus on olulise tähtsusega Surnu ekspertiisiaktis nr 150 antud eksperdi arvamus (I kd tl 139-162) ja Surnu ekspertiisiaktis nr 149 antud eksperdi arvamus (I kd tl 165-179), mis kinnitavad, et RH ja EH vigastused on eluohtlikud, on saadud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et 05.09.2009 toimunud liiklusõnnetuse käigus, mis teadaolevalt oligi isikute surma põhjuseks, nagu ka asjaolu, et süüdlaseks on Janel Raap. Kohus peab vajalikuks osundada EV Riigikohtu 09.04.2008.a. tsiviilkolleegiumi lahendile nr 31-2-19-08, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et „lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised“. Kohus leiab, et antud juhul esinevad erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Nii PU kui ka RH olid hukkunutega väga lähedastes, ruumilistes sidemetes, kuna tegu oli noorte inimestega, kes alles äsja olid lapsepõlvekodust lahkunud. Seetõttu nende kaotus oli äärmiselt raske ja vigastuste nägemine tekitab tänini üleelamisi. Seega on hüvitis mõistlikus ulatuses kohane. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema veendunud, et väljamõistetava 11 1-10-350 hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Janel Raap ei oma püsivat sissetulekut, tema elatis tuleb juhuslikest tööotstest, kohtu andmetel puudub tal ka muu kinnisvara. Olukorras, kus riigi keskmine palk jääb kaheteist tuhande krooni piirile, ei ole reaalne nõutud summa väljamõistmine nagu ka kannatanutel hüvitise kättesaamine. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et kohane mittevaraline hüvitis lähedase isiku kaotuse eest on kummalegi kannatanule 200 000 krooni. Juhindudes eeltoodust, tuleb rahuldada kannatanute tsiviilhagid varalise kahju osas PU summas 11000 krooni ja RH summas 11350 krooni, mittevaralise kahju osas rahuldada tsiviilhagi osaliselt ja välja mõista Janel Raapilt PU kasuks 200000 krooni ja RH kasuks 200000 krooni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista Janel Raapilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 alusel ekspertiisitasud 29174 krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 217,80 krooni ja KrMS § 178 lg 1 p 1, 3 alusel tunnistajatele menetluses osalemise eest hüvitatud 591 krooni. Välja mõista temalt KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel OÜ SI (asukoht Lennuki 48, 80028 Pärnu, a/a XXX) kasuks asitõendi hoiukulu 11180 krooni. Kuna asitõendiks olev 0,5 l plastmassist pudel on väärtusetu, tuleb see KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada. Rubo Kikerpill kohtunik Agava Kaldma rahvakohtunik Ilme Prenge rahvakohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.