Obsah (5)

§ 29§ 73§ 9§ 10§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-3310 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtu

§ 29

lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 18.09.2010.a. (17.09.2010.a.) üldmenetluse otsus väärteoasjas 10026425 ning lõpetada väärteomenetlus AB suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 18.09.2010.a. (17.09.2010.a.) väärteoasjas 10026425 üldmenetluses tehtud otsusega tuvastati, et AB 15.05.2010.a. kell 01:17, Tallinnas, Dunkri tn. 7, autojuhina rikkus taksoveo üldeekirja nõudeid sellega, et kasutas tema juhitud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust. Rikkumine seisnes selles, et AB kasutas mootorsõidukit Mercedes-Benz E220 registreerimisnumbriga XXX, mille katusel oli kontrollimise ajal taksotunnust matkiv tunnus s.o. kollane plafoon kirjaga TAKSO, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga, millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, kuigi nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Menetlusalune isik AB rikkus seega majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 § 15 lg 7 ja 71 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1,

§ 73

lg 1 p 1 määras kohtuväline menetleja ABühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12000,00 krooni. KAEBUSE SISU AB esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 18.09.2010.a. (17.09.2010.a.) otsus väärteoasjas 10026425 tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud väärteoasjas on kohtuväline menetleja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud väärteomenetluse õigust ja see on kaasa toonud põhjendamatu otsuse, kuna kohtuväline menetleja kohaldas sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Kaebuse esitaja märgib, et kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse 26.05.2004.a.nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg 71 on jõustunud 18.07.2010.a, ei saa seda kasutada süüdistuses õiguserikkumise kohta, mis on toimunud 15.05.2010.a. Kaebuse esitaja avaldab, et teda karistati ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 alusel kui taksojuhti, tema aga ei ole taksojuht, ta on füüsilisest isikust ettevõtja ja osutab autorenditeenust. ÜTLUSED KOHTUISTUNGIL Toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja Leo G täielikult kaebuse juurde. Kaitsja avaldas, et jääb kaebaja positsiooni juurde, et tegelikult formaalselt oli rikkumine toime pandud, aga asja menetlemisel on valesti rakendatud materiaalõigust ja hulgaliselt pandud toime menetlusõiguse rikkumisi, mis tõi kaasa põhjendamatu otsuse.

1. mail oli kaebaja oma autoga Mercedes-Benz, Dunkri 7 juures, selle üle nad ei vaidle. Plafoon oli ka katusel. See oli kaebaja ema auto, mida kaebaja kasutas. Tema oma ütlustes on öelnud, et ta ise ei tea miks plafoon katusel oli. Rohkem ta seda kommenteerida ei saa. Kaebaja väidab, et ta oli Dunkri 7 maja juures koos kahe tuttavaga, kes olid ka autodega ja nad suhtlesid omavahel. On ka juttu olnud sellest, et ta autos olid mingid välismaalased, keda kaebaja kuskile ei viinud, kuna MUPO ametnik palus neil sealt lahkuda. Kaebaja väidab ka, et ta ei teadnud, et katusele ei tohi plafooni pealkirjaga takso paigaldada. Kaebaja oli teadlik, et see plafoon seal oli. Raske öelda, miks need välismaalased olid autos. Kaebaja on öelnud, et ta ei jõudnud küsida välismaalastelt, kuhu nad tahtsid sõita. Ametnik, kes kaebaja üle kuulas pole seda välja selgitanud. Ei oska kommenteerida, kas need olid ta tuttavad. Plafoon ilmselt oli sisevalgustusega. Sellel oli takso kiri. Kaebajale ei ole väljastatud luba taksoteenust osutada. Kaebaja räägib ka seda, et ta osutab rendiauto teenust. Kui on kliendid, siis ta lepib nendega suuliselt kokku summas ja selle eest ta viib nad soovitud kohta. See, kas rendiautol peab olema luba on seaduses lahtine. Kaebaja arvab, et rendiauto juhina on tal õigus teenust osutada sõiduauto rentimisega koos juhiga. Tasu arvestamine käib ilmselt suulise kokkuleppega. See on 2 nagu kirjalik leping. Ei tea kuidas ta kliendid leiab. Peab tunnistama, et plafoon sarnanes takso plafooniga. Kaebuse esitaja esindaja avaldas kohtuvaidluste käigus, et nimetatud väärteoasjas on kohtuväline menetleja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud väärteomenetluse õigust ja see on kaasa toonud põhjendamata otsuse. Kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg 71 on jõustunud 18.07.2010.a, ei saa seda kasutada süüdistuses õiguserikkumise kohta, mis on toimunud 15.05.2010.a. Seega väärteoprotokolli ja karistusotsuse väärteokirjeldus ei vasta kehtivale seadusele. Väärteoasjas on vormistatud sündmuskoha vaatluse protokoll, tegelikult peaks olema objekti – sõiduauto vaatluse protokoll. Vaatluse juures viibis ka menetlusalune isik aga teda protokollis juures viibivate isikute nimekirjas ei märgitud ja seega ei antud talle kasutada oma kaitseks kaitseõigust. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on koostatud kahes keeles ning ülekuulamise juures ei viibinud tõlki. Väärteoprotokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 01.09.2010.a. Tegelikult oli kohtuvälise menetleja otsus tehtud alles 17.09.2010.a. ja 18.09.2010.a. ja see on väärteo menetlusõiguse oluline rikkumine, kuna sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Kohtuväline menetleja on nimetatud väärteoasja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõigust menetlustoimingute läbiviimiseks ja rikkunud seega menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Tarmo T avaldas, et kaebajat ta ei tunne isiklikult, kuid ta on temaga kohtunud. Kohtusid 15.05.2010.a. kell 1:00 öösel, kui helistas peainspektor Afanasjev ja ütles, et Dunkri tn 7 pargivad kolm sõiduautot taksotunnuseid matkivate tunnustega. Kuna olid lähedal, siis jõudsid sinna kell 1.
2. Paari minutilise vahega jõudis sinna ka teine ekipaaž ja politseiekipaaž, kuna neil oli ühisoperatsioon nn „piraattaksod“. Dunkri tn 7 oli kolm autot, sealhulgas hõbedane Mercedes Benz, numbriga XXX. Selle katusel oli sisevalgustusega plafoon, millel olid kirjed nii ees kui taga kirjega „takso“. Võttis telefoni ja helistas korrapidajale, et teha väljavõte taksoregistrist, mis antud juhul andis 0 kirje selle sõiduki kohta. Siis alustas P väärteomenetlust, s.t. ta alustas siis sõiduki pildistamist ja alustas esimese menetlustoiminguga. Samal ajal, umbes kell 1.20 tulid autode juurde kaks meest ja naist ja kaebajaga läks läbirääkimiseks sõidu hinna osas. Oli vist 10 eurost juttu, siis astus auto juurde, avas ukse, ütles „tere hommikust” ja lisas, et see ei ole ametlik takso. Kuna soomlased on väga kohusetundlikud, siis nad väljusid kiiresti. Tekkis küsimus, et kust nad takso saavad, juhatas nad Dunkri tänava lõppu taksopeatusesse. Selle peale ütles kaebaja, et kas tahab temalt leiva ära võtta. Juht ei selgitanud, mis ta leib on. P luges ette kaebajale õigused ja kohustused enne, kui alustas vaatlusprotokolliga. Kuna matkivate tunnustega autosid oli kolm ja ametnikke oli neli, siis kirjutas tema välja kutse kaebajale, mida kaebaja ei olnud nõus allkirjastama, kuid võttis vastu koopia ja lubas tulla isiklikult kohale. Tema ülekuulamine toimus hiljem, 28 mail. Kas kutse kirjutamine on menetlustoiming. Tema oli protsessuaalses mõttes tunnistaja, kui teda oli märgitud sündmuskohavaatluse juures viibivaks isikuks. Ta tahab väita, et oli siiski tunnistaja, mitte menetleja. Tunnistajana andis ütlusi 28 mail, see oli üldmenetlus ja ta ei pidanud kohe ütlusi andma. Ei tea, kas sõidukil oli ka taksomeeter ja printer, auto valdaja ei lubanud neid autosse, neil pole õigust siseneda autosse. Hinnakiri oli valgel põhjal, mustalt kirjutatud. See oli kõrvalistuja poolsel tagumisel uksel. Kohtuvälise menetleja esindaja Reeli L juhtis toimunud kohtuistungil tähelepanu väärteotoimiku leheküljele 7 – tegemist on nullkirjega, mis tähendab, et kaebajale pole väljastatud taksoveoluba. Kaebaja suhtes on ilmselt veel üks menetlus pooleli. Täpseid andmeid selle kohta ei ole. Lisab veel, et väärteotoimikus viimasel lehel olev kohustus, et ta ei tohi andmeid avaldada, on ebaseaduslik. Sellist kohustust kaebajal ei ole. Kahe erineva otsuse olemasolu selles asjas ei oska kommenteerida. Kõik muud andmed on samad, välja arvatud kuupäev. Sisu poolest on mõlemad õiged. Tegemist pole kahe karistamisega, viitenumbrid on samad, samuti pole võimalik trahvi kaks korda maksta. Menetleja on trükkinud need välja erinevatel kuupäevadel. Tema teada see on esmakordne juhus, kui on kaks otsust. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja lisas kohtulike vaidluste käigus, et ta ei nõustu esitatud kaebusega. Väide, et karistus on määratud mittekehtiva määruse alusel pole õige. Trahv on määratud Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 141 § 15 lg 7 alusel ja Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-81-10 leidnud, et just see paragrahv kehtib isikute kohta, kes ei oma taksoveolubasid. Kaebaja esindaja on täna öelnud, et kaebaja auto katusel oli plafoon, mis sarnanes taksoplafooniga. Rikkumine on tõendatud, palub jätta kaebus rahuldamata. Kuna on samad viitenumbrid, siis ei ole võimalik mõlemat otsust täita ja on koostatud siiski üks otsus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle juurde lisatud materjalidega ning väärteoasja toimikuga, kuulanud ära menetlusosalised ning tunnistaja, asub seisukohale, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 18.09.2010.a. (17.09.2010.a.) otsus väärteoasjas 10026425 tuleb tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Väärteomenetluse seadustiku (

) § 2 kohaselt juhul kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 9

lg 2 kohaselt võib olla kohtuväliseks menetlejaks linna- või vallavalitsus, kes vastavalt

§ 10lg 1 osaleb menetluses ametniku kaudu. Kr

MS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Väärteoasjas on 28.05.2010.a. tunnistajana üle kuulatud kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – ametnik vaneminspektor Tarmo T. Samas on Tarmo T, olles väärteoasjas tunnistaja, kogunud väärteoasjas tõendeid, olemata väärteoasja menetleja. Tarmo T on teinud päringud Taksoregistrisse, väärteoasjade registrisse, autoregistrisse. Nimetatud päringute väljavõtted on kinnitatud Tarmo Ti poolt. Samuti on Tarmo T väljastanud menetlusalusele isikule AB kutse ilmumiseks 18.05.2010.a. kell 10:00 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse. Tarmo T on kohtuistungil kinnitanud, et tema oli väärteoasjas tunnistaja mitte menetleja, samuti tunnistas Tarmo T menetlustoimingu – kutse väljastamine – tegemist. Seega jääb arusaamatuks Tarmo T’i menetlusseisund antud väärteoasjas. Väärteoasjas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor Sirje P poolt 15.05.2010.a. koostatud 01:15 – 01:30 sündmuskoha vaatluse protokoll. Vaatluse protokollis on märgitud, et vaatluse juures viibisid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötajad Pavel P ja Tarmo T. Väärteoasja kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et vaatluse juures viibis ka menetlusalune isik AB. Menetlusaluse isiku vaatluse juures viibimist ei ole protokollis kajastatud ja sellega on rikutud tema õigusi väärteomenetluses. 18.08.2010.a. on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K poolt AB suhtes koostatud väärteoprotokoll. Väärteoprotokollis on märgitud, et AB rikkus 15.05.2010.a. muuhulgas majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a. määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg 71 p 1 nõudeid. Kohus märgib, et eelnimetatud õigusakti § 15 lg 71 jõustus 18.07.2010.a. Seega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda võrreldes väidetava väärteo toimepanemise hetkega. KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

§ 70

lg 1 ja 2 kohaselt väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse 4 väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.

§ 70

lg 4 kohaselt juhul, kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt § 70 paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Kohtule esitatud väärteoprotokollis puudub allkiri ja kuupäev selle kohta, et AB või tema kaitsja oleksid väärteoprotokolli kätte saanud. Samuti pole märgitud asjaolu, kas AB on väärteoprotokolli vastuvõtmisest keeldunud. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 01.09.2010.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis aadressil Pärnu mnt. 139c/1. Tallinnas. Kaebuse lisana kohtule esitatud dokumendi kohaselt on otsus väärteoasjas 10026425 tehtud 18.09.2010.a. Kohtule esitatud väärteoasja toimiku materjalide kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas tehtud 17.09.2010.a. Materjalide hulgas puudub aga kohtulahend, mis aga oleks tehtud 01.09.2010.a. nagu on märgitud väärteoprotokollis, samuti ei sisaldu väärteoasja materjalides ühtegi dokumenti, millega oleks pikendatud väärteoasjas otsuse tegemise tähtaega. Kohtule jääb arusaamatuks, millisel kuupäeval on antud väärteo asjas otsus tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud kohtuistungil tekkinud olukorda selgitada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses karistuse määramisel arvestanud seda, et kuna ABvarem töötas autojuhina, pidi ta teadma, et sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu arvestamine ei ühti ühegi KarS § 56 lg 1 märgitud asjaoluga, mida tuleks karistuse määramisel arvestada. Kohtule jääb ka arusaamatuks menetleja Natalja K poolt ABlt võetud allkiri kohustuse kohta kasutada väärteotoimikus nr 10026425 olevat informatsiooni ainult kohtumenetluse vajadusteks. Kohtu hinnangul puudub kirjeldatud toiminguks seaduslik alus. Imestamist väärib veel fakt, et allkirjaleht kannab kuupäeva 13.10.2009, kui menetlus nimetatud väärteoasjas toimus aastal 2010.a. Kui tegemist on trükiveaga aastaarvu kirjutamisel, siis kuidas sai menetleja võtta allkirja 13.oktoobril, so ajal, kui asi oli juba kohtu menetluses, kuivõrd kaebus väärteoasjas 10026425 tehtud otsusele esitati kohtule 27.09.2010.a. ja kohus võttis asja oma menetlusse 01.10.2010.a. tehtud määrusega. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et antud väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise, mistõttu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 18.09.2010.a. (17.09.2010.a.) otsus väärteoasjas 10026425 tuleb tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Aulike Salo Kohtunik 5