4-10-3071/15

4-10-3071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.märts

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-3071 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Dmitri Tumilovitši väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.01.
2. a otsus Kaebuse esitaja Dmitri Tumilovitš (ik: 37807040245, elukoht XXX XX XXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 24.01.
4. a otsus Dmitri Tumilovitši väärteoasjas nr 4-10-3071 jätta muutmata.
5. Dmitri Tumilovitši apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
6. märtsist
7. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna 17.08.
9. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1156452 kohaselt viibis D. Tumilovitš 17.08.
10. a kell 15.25 Tallinnas Pae 80 asuval Lasnamäe Turul, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus D. Tumilovitš sellise teoga NPAS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna 01.09.
11. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1218126 kohaselt viibis D. Tumilovitš 01.09.
12. a kell 12.20 Tallinnas XXX XX juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus D. Tumilovitš sellise teoga NPAS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPAS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13. 24.01.
14. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-3071 tunnistas Harju Maakohus D. Tumilovitši süüdi NPAS § 151 järgi ja karistas teda 12 päevase arestiga, mille kandmisele kohustas D. Tumilovitši asuma hiljemalt 01.03.
15. a ja karistuse kandmata jätmisel kohaldada D. Tumilovitši suhtes sundtoomist arestimajja. Ühtlasi mõistis kohus D. Tumilovitšilt menetluskuludena välja ekspertiisitasu 70 eurot ja 81 senti riigieelarve tuludesse. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil, milles ta tunnistas narkootiliste ainete tarvitamist, selleks arsti ettekirjutuse puudumist, teadlikkust tarvitatud aine olemusest ja toimest, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktidega 1182-T ja 1326T, mille kohaselt tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 17.08.
16. a kell 15.35 võetud D. Tumilovitši uriinist fentanüüli ja metadooni ning 01.09.
17. a kell 13.00 võetud uriinist fentanüüli, metadooni ja 7amiinoklonasepaami. Kohtu hinnangul oli tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd menetlusalune isik on kinnitanud narkootilise aine teadlikku tarvitamist. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Arvestades varasemate trahvide mittetasumist ja varasemat karistatust samalaadsete väärtegude eest arestidega ei pidanud kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning leidis, et teda tuleb karistada arestiga kohtuvälise menetleja taotletud määras, s.o 12 päeva. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusesse võimaldada tal kanda aresti ositi 2 päeva kaupa nädalavahetustel, asus kohus seisukohale, et selline taotlus ei ole põhjendatud ei menetlusaluse isiku perekondliku, tööalase ega tervisliku seisundi alusel. Kohus märkis, et menetlusalune isik ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidetava ravivajaduse kohta, samuti on ta andnud ütlusi, et teeb mitteametlikult ja juhuslikult töid ehitusel ja puhastab katuseid. Kohus asus seisukohale, et selliste tööde tegemiseks võimelisena ei saa menetlusalusel isikul olla tervisehäireid, mis ei võimalda tal viibida järjestikkuses 12-päevases arestis ning mis tingiksid aresti ositi kandmise määramist tulenevalt tema terviseseisundist. Ka võimalik töökoha kaotamine ja perekonna elatusvahendite kaotamine 12-päevase järjestikkuse arestis viibimise tõttu ei ole käesolevas asjas 2 aluseks aresti ositi kandmiseks määramisele. D. Tumilovitš on ise kohtuistungil kinnitanud, et väärtegude toimepanemise ajal ta oma terviseseisundit ja elatusvahendite teenimise viisi ei arvestanud, samuti ei ole need asjaolud hoidnud teda õigusrikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest nii rahatrahvide kui ka arestidega (sh 24-päevane arest), ei karistuse võimalikkus ja vältimatus, samuti selle erinevad liigid ega määrad, ei ole menetlusalusele isikule teadmata ega seni kogemata. Ka oma juhuslikku laadi mitteametliku töö olemasolu ja selle kaotamise võimalus ei tulnud menetlusalusele isikule pärast järjekordsete väärtegude toimepanemist üllatuslikult. Kohus leidis, et isik, kelle elatusvahendite hankimise võimalus sõltub töö tegemise võimalikkusest, peab ise oma igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise ja oma kohustuste täitmise võimalikkuse ning õigusvastase käitumisviisi valikul ei saa isikul olla eeldust, et tema karistamisel määratakse talle mõistetav karistus kandmiseks talle sobival ja soovitud viisil ning võimalik sissetuleku hankimise võimaluse kaotus ei ole aresti ositi kandmisele määramise aluseks. Apellatsioon
18. Harju Maakohtu 24.01.
19. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik D. Tumilovitš, kes ei nõustu kohtuotsusega temale karistuseks mõistetud aresti korraga ärakandmise osas. Apellant palub võimaldada tal kanda aresti ositi, põhjendades seda sellega, et ta ei soovi kaotada oma tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
21. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Apelleeritud Harju Maakohtu 24.01.
22. a otsusega on D. Tumilovitši karistatud NPAS § 151 järgi 12-päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Karistuste mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas D. Tumilovitši tööalast olukorda. Puuduvad tõendid D. Tumilovitši tööalase olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Maakohus ei ole D. Tumilovitšile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ja on oma niisugust seisukohta ka ammendavalt põhjendanud, millega ringkonnakohus täielikult nõustub ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. D. Tumilovitš ei esita oma apellatsioonis ühtegi asjaolu, mis need maakohtu põhjendused ümber lükkaks. Apellatsioonis esitatu ei anna ringkonnakohtule seega alust ümber hinnata Harju Maakohtu otsustust D. Tumilovitšile karistuseks mõistetud aresti korraga ärakandmise kohta.
23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER 3