lg 1 järgi LS §
KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Jaanus Krigolson, IK: 36802222722, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Jaanus Krigolsoni kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema politseileitnant Kairi P 30.12.2010 otsusele nr 2315,10,012130 Jaanus Krigolsoni karistamises LS §
lg 1 järgi LS §
KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanema politseileitnant Kairi P 30.12.2010 otsus nr 2315,10,012130 Jaanus Krigolsoni karistamises LS §
lg 1 järgi LS §
KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, muutmata.
lg 1 järgi LS §
KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 08.12.2010 kell 10:32 Randvere tee ja Kibuvitsa tee ristmiku juures Randvere külas Viimsi vallas Harjumaal asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 96 +/-3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h (lubatud sõidukiirus 50 km/h) ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, millega menetlusalune isik rikkus LS § 47 lg 2 ja LE § 68 p 5 nõudeid, pannes toime LS §
Otsusele esitas Jaanus Krigolson kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse osaliselt tühistamist ja temale määratud lisakaristuse, so 2 kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebuses on leitud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, millele lisaks tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse esitaja arvates ei ole menetleja põhjendanud sellises ulatuses trahvi määramist ja veel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Seda enam, kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse koostaja leiab, et karistus ei ole kooskõlas õigusemõistmise üldpõhimõtetega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud teo raskusega ja isikut iseloomustavate asjaoludega. Väärteoasjas viide riigipoolsele üldpreventsioonile, jättes arvestamata teise asjaoludega, ei täida ilmselt karistuse mõistmise eesmärki, kus kõiki isikuid, olenemata sellest, kas on korduvalt varem karistatutega, olenemata teo raskusastme analüüsiga ja arvestamata isiku enda suhtumisega asjasse – selles osas ei ole kohtuväline menetleja arvestanud puhtsüdamliku kahetsusega, mis aga ei nähtu karistuse mõistmisel, karistatakse kõiki küllaltki ühetaolise karistusega. Samuti leiab kaebuse koostaja, et sellises ulatuses karistuse mõistmisega ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ole arvestatud kaebuse esitaja isikuga, mõistes maksimaalsed karistused seaduses sätestatud määrast. Auto on kaebuse esitaja jaoks nii töövahendiks kui ka pere teenindamiseks. Kasvatab üksinda 3 aastast poega. Peab lapse hommikuti lasteaeda viima ja seal ka koju tooma. Samuti vajab iga nädal abi tema pensionärist ema ja 18 aastane tütar. Töö- ja majapidamisasjad nõuavad pidevat autoga ringi liikumist. Juhtimisõigusest ilmajäämine viib olukorrani kus tal saab olema väga raske kõikide kohustuste täitmine eelkõige oma pere suhtes. Kaebuse esitaja kinnitab, et on aru saanud tema poole toimepandud teost ja hoidub edaspidi sellisest käitumisest, kahetseb südamest. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja selgitas, et vaidlustab otsust lisakaristuse osas, rahatrahvi osas ei vaidlusta. Kahetseb väärteo toimepanemist ja soovib, et talle vastu tuldaks. Sisenes asulasse, ei pannud seda tähele. Oli hommikune tund, sõidukeid ei olnud. Autos oli 3 aastane laps. On ka varem seda teed kasutanud, unustas hoolikalt jälgida. Varasemad karistused on tühiste asjade eest. Kahetseb puhtsüdamlikult, tulevikus ei hakka väärtegusid toime panema. Autot on vaja igapäevatoimetustes, see on eluliselt tähtis. Oleks tänulik kui kohus seda arvesse võtaks. Kohtuväline menetleja leidis, et on tehtud õige otsus ja selle tühistamiseks alus puudub. Otsuse tegemisel on arvestatud KarS § 56 nõudeid. Inkrimineeritud tegu on ohtlik, raske liiklusalane rikkumine. On arvestatud kergendava asjaoluga, menetlusalune isik on süüd 2 tunnistanud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusel peab olema eripreventiivne mõju. Kaebuse esitajal on kuus kehtivalt liiklusalast karistust, kaks samalaadsete rikkumiste eest. Rahatrahvid ei ole mõju avaldanud, seega tuleb kohaldada lisakaristust. Kahekuuline lisakaristus peaks olema proportsionaalne süü suurusega kui suurimat lubatud sõidukiirust on ületatud üle 40 kilomeetri tunnis. Lisakaristust on kohaldatud minimaalses määras ja see oleks keskmine määr sama paragrahvi teise lõike rikkumise puhul. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on samuti oluline. Tegemist on ohtliku ja raske rikkumisega. Riik on asunud seisukohale, et sellise rikkumise eest tuleb ka kohaldada raskemaid karistusi. Ohtlik liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitaja on viidanud ettevaatamatusele, kuid kaebuse esitaja on asulasisesel teel sõitnud kiirusega 96 km/h, kusjuures ka asulavälisel teel ei tohi üle 90 km/h sõita. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud väärteotoimiku materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulasisesel teel, kus vastavalt LS § 47 lg 2 sätetele on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, mootorsõidukit juhtides juhtinud sõidukit kiirusega 96 +/-3 km/h ning menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h võrra. Arvestades Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmeid, mille kohaselt on pädev mõõtja teinud mõõtmist taadeldud seadmega, siis puudub kohtul alus kahelda mõõtmistulemuses ning kuivõrd kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust üle 40 km/h, siis on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 47 lg 2 nõuete rikkumisena ja LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteona. Kuivõrd kaebuse esitaja ei olnud ka nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, siis selles osas on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LE § 68 p 5 nõuete rikkumisena, so LS § 7464 lg 1 ettenähtud väärteona. Kuna kaebuse esitanud isik pani ühe teoga toime kaks erinevat väärtegu, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud põhjendatult KarS § 63 lg 1 sätete kohaselt. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, milline trahv ületab mõningal määral ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristusena on sõiduki juhtimise õigus ära võetud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedasena. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut alates 21.01.2008 karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kuuel korral, seejuures lubatud sõidukiiruse ületamise eest kahel korral ning ükski karistustest ei ole jõudnud kustuda, kuivõrd menetlusalune isik on järjest toime pannud uusi väärtegusid. Kõik määratud rahatrahvid on tasutud ning pärast rahatrahvi tasumist on menetlusalune isik toime pannud uue liiklusalase väärteo enne kui eelmine oleks jõudnud kustuda. Sellest saab teha järelduse, et määratud rahatrahvid ei ole kaebuse esitanud isikut oodatud viisil mõjutanud ega ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seega tuleb isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid, et isikut sundida uute väärtegude toimepanemisest loobumisele ning selleks vahendiks on kas põhikaristusena aresti kohaldamine või siis kas põhikaristusena või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, eemaldamaks ohtliku liikleja liiklusest. Kohtuväline menetleja on seda ka teinud ning kaebuse esitajalt juhtimise õiguse ära võtnud. Arvestades kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süütegude iseloomu, millest nähtuvalt on isik juhtinud sõidukit, olles 3 nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata ja sõidutades kaebuse esitaja sõnade kohaselt kolmeaastast last, ületades lubatud sõidukiirust peaaegu kaks korda, siis on kohtu arvates kohtuväline menetleja täiesti põhjendatult kohaldanud lisakaristust ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades kaebuse esitanud isiku süü suurust leiab kohus, et sellisel sõidukiirusel asulasisesel teel sõiduki juhtimine seab ohtu nii kaebuse esitaja enda, temaga kaasas olnud väikelapse elu ja tervise ning kõigi teiste võimalike liiklejate elu ja tervise ning kõrvaliste isikute vara, kes liikluses kaebuse esitaja lähedusse võivad sattuda. Süü suurust arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja on olnud kaebuse esitaja suhtes põhjendamatult leebe ning kohtu arvates tulnuks kaebuse esitaja suhtes kohaldada kas põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist vähemalt pooleks aastaks või lisakaristuse kohaldamist oluliselt pikemaks ajaks, kuivõrd kaebuse esitaja rahaline mõjutamine ei ole mingeid tulemusi andnud. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitanud isiku olukorda raskendada, siis piirdub kohus vaid seisukoha väljendamisega süüle vastava karistuse osas. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud ka seda, et määratud rahatrahv on liialt suur. Kaebuse esitaja on avastanud KarS § 56 sätted ning teinud nendest omad järeldused, millised on märkinud ka kaebusesse ja kohtu arvates on kaebuses tehtud järeldused vastuolus tegelike asjaoludega ning kaebuse esitanud isiku kaebuse koostamisel väljakujunenud seisukoht pidanuks olema vastupidine, so kaebuse esitaja pidanuks jõudma arusaamisele, et kaebus tuleb liialt leeba karistuse peale jätta esitamata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et üldjuhul lähtutakse karistuse määramisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, arvestatakse süü suurust ja karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel 43 km/h võrra viitab sellele, et isiku süü on suur. Väärteoasjas ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kaebuses on viidatud puhtsüdamlikule kahetsusele, mille olemasolu aga väärteoasja materjalidest ei nähtu. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik hoopis märkinud, et ta ei märganud, et on asulasisesel teel ja turvavöö ununes. Sellisest selgitusest ei saa teha järeldusi kahetsuse kohta, veel vähem puhtsüdamliku kahetsuse kohta. Kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulauses on kaebuse esitaja märkinud, et ta vabandab väärteo toimepanemise pärast ja annab selgitusi selle kohta, et majapidamises tekkinud probleemide tõttu oli sunnitud kiirustama ja taas on märkinud ka seda, et ta ei märganud, et oli jõudnud asulasse. Lõpuks loodetakse, et seekord suudetakse määrata talle kergem karistus. Sellistest väidetest ei nähtu kohtu arvates samuti kahetsust, küll aga seda, et isik ei ole võimeline teadustama endale liikluskorraldusvahenditel olevat informatsiooni ja liiklusnõudeid, mis viitab sellele, et isik on liikluses ohtlik. Kahetsusavaldus esitati esimest korda alles kaebuses ja seejärel kohtuistungil, so pärast vaidlustatud otsusega määratud karistusest teadasaamist. Kohus leiab, et selline kahetsusavaldus on hilinenud ja seda kahetsust ei saa siiraks pidada. Kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ei ole võimalik ettevaatamatusest toime panna ning sellises ulatuses sõidukiiruse ületamine saab olla vaid tahtlik ja sihipärane käitumine. Karistuse määramisel tuleks KarS § 56 lg 1 kohaselt lähtuda ka võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja karistusandmetest saab üheselt järeldada, et kuni 1800 kroonini ulatuvad korduvad rahatrahvid ei ole sundinud kaebuse esitajat hoiduma liiklusalaste väärtegude toimepanemisest edaspidi ja isik on järjekindlalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid vaatamata karistuste määramisele ning lõpuks pani toime eelmistest veelgi ohtlikuma. Mis puudutab õiguskorra kaitsmise huvisid, siis senised kaebuse esitanud isikule määratud karistused ei ole õiguskorda suutnud kaitsta ja isik on järjekindlalt õiguskorda rikkunud ning kaebuse esitanud isiku liiklusest eemaldamine on vähemalt võimaluseks kasvõi lühiajaliselt kaitsta liikluskorda ja kõrvaliste liiklejate turvalisust. Sellistest motiividest lähtudes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku isikuandmeid ja süü suurust arvestades on rahatrahvi määramine mõnigal määral üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ilmselgelt ebaproportsionaalne süü suurusega ning kohtu arvates on kaebuse 4 esitanud isikule määratud karistus põhjendamatult leebe. Kohus ei saa aga kaebemenetluses rangemat karistust määrata ja isiku olukorda raskendada. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebuse esitanud isiku karistusandmetest ja inkrimineeritud väärteo asjaoludest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isik on liikluses ohtlik ja selline liikleja tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitaja on märkinud, et tal on juhtimisõigus vajalik, kuivõrd tal on vaja sõidukit nii töövahendina kui ka pere igapäevase teenendamise vahendina. Arvestades aga kaebuse esitanud isiku karistusandmeid liiklusalaste väärtegude toimepanemise kohta, võib järeldada, et kaebuse esitanud isik on väga hästi teadlik sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis halvendab liiklusnõuete rikkuja majanduslikku olukorda ja võib piirata juhtimisõigust, so osalemist liikluses sõiduki juhina. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja enda ning pereliikmete heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Kaebuse esitanud isiku käitumine liikluses seda aga ei näita, vaid viitab pigem sellele, et kaebuse esitanud isik on järjekindlalt käitunud selliselt, et tema ja ta lähedaste olukord halveneks ja juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.