4-10-3241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.märts 2011 , Tallinn Väärteoasja number 4-10-3241 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, lii

§ 7435lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 12.11.2010.

a otsus Kaebuse esitaja Ats Meinbergi (ik: 38709286025, elukoht: XXXXXXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 12.11.
2. a otsus Ats Meinbergi väärteoasjas nr 4-10-3241 jätta muutmata.
3. Ats Meinbergi kaitsja Brigitta Mõttuse esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 08.03.2011 a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo 18.09.
5. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1211023 kohaselt juhtis Ats Meinberg 18.09.
6. a kell 09.02 Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru-Orguse teel kaubikut Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui tema poolt väljahingatavas õhus leidus 0,78 mg alkoholi ühe liitri kohta, kuid mitte vähem, kui 0,73 mg ühe liitri kohta, millega A. Meinberg ületas juhile lubatud alkoholipiirmäära. Samuti eiras A. Meinberg 1 tahtlikult politseiametniku poolt antud peatumismärguannet ja sõitis haljasalale, kus ei ole mootorsõidukite liiklust ette nähtud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A. Meinberg eelpoolkirjeldatud teoga LS § 20 lg 4 ning liikluseeskirja §-de 4, 5 ja 17 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 2, §

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kuivõrd A. Meinbergi on sarnaste tegude eest korduvalt karistatud, kuid talle kohaldatud karistused ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, siis pidas kohtuväline menetleja otstarbekaks karistada A. Meinbergi arestiga ja saatis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Pärnu Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus 2. Pärnu Maakohus mõistis oma 12.11.2010. a otsusega väärteoasjas nr 4-10-3241 A. Meinbergi süüdi LS § 7419 lg 2, §

§ 7435lg 1 järgi ning karistas teda Kar

S § 63 lg 1 alusel 30 päevase arestiga. Aresti kandmise alguseks luges kohus A. Meinbergi arestimajja ilmumise päeva. Kohtuotsusega võeti A. Meinbergilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 1 aasta. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. A. Meinebrg tunnistas end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta tahtis sõita Inglistelt Juuru sõbra juurde ja mõtles, et saab politsei eest ära sõita. Kui ta nägi, et tee peal eest ära ei saa, siis sõitis põllu peale. Ta sõitnud üle paarist põllust ja lõpuks tulistas politseinik tema auto kummi katki ja auto jäi rapsipõllule kinni. Kahel eelnenud päeval ja ühel ööl oli ta tarvitanud kaaslastega alkoholi. Politseiautot oma auto küljega ta rammida ei tahtnud, vaid näidanud käega, et politseiauto kõrvalt ära sõidaks. Kohus leidis, et süüks arvatud väärtegude koosseis on A. Meibergi tegevuses tõendatud, süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Samal päeval kell 09.30 tehtud alkomeetri väljatrükk kinnitab, et A. Meinbergi poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,78 milligrammi alkoholi. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt (tlk 5) oli A. Meinbergi reaktsioon aeglane, kõne segane, käitumine rahutu ja ärritunud, kõiki asju täpselt ei mäletanud. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik A. L. ütlustest nähtub, et tunnistaja oli 18.09.

1. a Ingliste asulas tööülesandeid täitmas ja nägi ühe korrusmaja juurest ära sõitmas punast värvi Ford tüüpi kaubikut. Kuna sõidukil oli sisse lülitatud suunatuli ja manöövrit sõiduk ei teinud, siis otsustati autot kontrollida ja nad andsid märguande peatumiseks, kuid auto sõitis mõisa juurest haljasalale ja sealt edasi spordiväljakule. Kui politseisõiduk jõudis kontrollitava auto kõrvale, siis näitas tunnistaja veel käega peatumismärguannet, kuid kaubik tahtis politseiautot rammida. Seejärel sõitis auto pimesi kõrvalteelt peateele ja edasi Orguse küla suunas ühest tee servast teise; peateele väljasõit oli väga ohtlik, juhuse tõttu ei olnud teel sel ajal teisi liiklejaid. Seejärel sõitis auto teelt põllule ja edasi üle kahe põllu. Kolmandal põllul tulistas tunnistaja auto tagumisse rehvi ja siis jäi auto seisma, kuid püüdis ikka edasi sõita. Autot juhtinud A. Meinberg tunnistas, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kogu jälitamine võis olla kuskil 10 kilomeetrit. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid M. Meinbergi käitumises ei ole. A. Meinberg on sama kvalifikatsiooniga väärtegude eest karistatud kohtu poolt 24.03.
2. a arestiga 15 ööpäevaks ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Ka sel korral lõi A. Meinberg politseiauto eest ära sõites ohtliku olukorra. 12.02.
3. a on kohtuväline menetleja määranud A. Meinbergile rahatrahvi LS § 7435 lg 1 alusel ja 06.11.
4. a LS § 7430 lg 1 alusel. Arutatavad väärteod pani A. Meinberg toime KarS § 16 lg 1 mõttes kavatsetult ja põhjustas oma käitumisega teiste liiklejate jaoks ohtlikke olukordi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ainult juhus, et Inglistel piiratud nähtavusega kohast peateele sõites ja edasi mööda sama teed liikudes ei olnud teel teisi liiklejaid. Neil põhjustel leidis kohus, et varasemad karistused ei ole mõjutanud A. Meinbergi õiguskuulealt ja ohutult liiklema. Edaspidiste süütegude ärahoidmise ja õiguskorra tagamise eesmärgil peab A. Meinbergi põhikaristuseks olema arest ja vajalik on ka lisakaristuse kohaldamine. 2 Arvestades A. Meinbergi poolt loodud tõsist ohtu ja lugupidamatut suhtumist riigivõimu esindajatesse pidas kohus vajalikuks kohaldada aresti ja lisakaristust maksimaalses määras. Kuna kõik kolm süüks pandud väärtegu on toime pandud ühe tegevusega, siis tuleb KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista karistus raskeimat karistust ettenägeva väärteo eest. LS § 7419 lg 2 ja § 7430 lg 1 näevad põhikaristustena ette aresti, rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, sanktsioonid erinevad ainult rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise ülemmäärade poolest. Kohus leidis, et karistused tuleb mõista LS § 7419 lg 2 järgi. Apellatsioon
5. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku A. Meinbergi kaitsja B. Mõttus, kes palub vaidlustatud kohtuotsus tühistada osaliselt, s.o mõistetud karistuse määra osas ning mõista menetlusalusele isikule lühem arest. Samuti palub apellant lühendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Apellatsiooni põhjendustes märgib kaitsja järgmist. A. Meinberg avaldas lisaks enda süü tunnistamisele ka puhtsüdamlikku kahetsust juhtunu kohta ning esitas kohtuvälisele menetlejale ka vaide/seletuse oma teo kohta, kus kahetses ning palus karistuse määramisel seda arvestada. Samuti seletas ta, et töötab traktoristina ning seega oleks majanduslikust seisukohast äärmiselt oluline, et lisakaristusena lubade äravõtmist ei kohaldataks või kohaldataks seda minimaalselt. Vastavat seletust ega kahetsust kohus arvesse ei võtnud ning kohtuotsuses on kirjas, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, kuigi kohus oleks pidanud võtma arvesse puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu, vastavalt KarS § 57 lg-le
6. Kohus on leidnud, et kuna isikul on eelnevalt kolm rikkumist samasuguste väärtegude toimepanemise eest ning ta põhjustas oma käitumisega teiste liiklejate jaoks ohtlikke olukordi ning samuti näitas üles lugupidamatust riigivõimu esindajatesse, tuleks talle määrata maksimumkaristus. Kohus on määranud isikule karistuse, mis on vastavate väärtegude karistusmäära arvestades kõige rangem karistus. Arest on määratud maksimumsuuruses, s.o 30 päeva ning lisakaristusena on apellandil ära võetud juhtimisõigus maksimum määras, s.o1 a. Kaitsja seisukohalt aga ei peaks antud asjaolusid eraldi arvestama, kuna need teod ongi iseenesest kvalifitseeritud eraldi väärtegudena. Lugupidamatuse all mõistab kohus ilmselt peatumismärguande eiramist, mis on kvalifitseeritud LS § 7430 lg 1 järgi ning ohtliku olukorra loomist nii joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise kui ka mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, ehk siis väärteod LS § 7419 lg 2 ja § 7435 lg 1 järgi. Ka eelnevaid karistusi ei ole apellandil nii palju, et nendest võiks järelda seda, et isik on paadunud liiklusnõuete rikkuja. Seega, lähtudes eelnevast leiab apellant, et A. Meinbergile mõistetud karistuse määr on liiga raske ja palub karistust kergendada, s.o aresti pikkust vähendada poole võrra ning samuti lühendada lisakaristuse tähtaega poole võrra. A. Meinberg on aru saanud oma teo õigusvastasusest ning võimalike tagajärgede eest, mis õnneks ei kaasnenud, kuid oleksid võinud selliste tegudega kaasneda. Ta lubab edaspidi kindlasti hoiduda igasuguste süütegude toimepanemisest. Seega, lähtudes eelnevast leiab apellant, et kohus on mõistnud menetlusalusele isikule liiga range karistuse, mis ei vasta väärtegude raskusastmele ja isiku süüle ning karistuse mõistmine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga. 3
8. A. Meinbergi on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, samuti on talle karistusena kohaldatud aresti, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades A. Meinbergi sellelaadsete rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Kuivõrd A. Meinbergi on ka varem karistatud arestiga ning samuti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid varasem arestkaristus ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest, samuti arvestades asjaolu, et oma tegevusega pani ta suurde ohtu teiste inimeste elu ja tervise, on põhjendatud A. Meinbergile aresti ja kohaldamine sanktsiooni kõrgemas määras, s.o 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine tähtajaga 1 aasta.
9. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust apellandi väide, et A. Meinberg kahetses toimepandut. Ehkki puhtsüdamlik kahetsus on vastavalt KarS § 57 lg 1 p-le 3 karistust kergendavaks asjaoluks, puuduvad väärteotoimiku materjalides andmed selle kohta, et A. Meinberg oleks väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust oma toimepandud väärteo kohta. Apellandi niisugust väidet ei kinnita ka Pärnu Maakohtu 12.11.
10. a kohtuistungi protokoll (tlk 21 – 23). Ringkonnakohus nõustub A. Meinbergile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et A. Meinbergile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
11. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava 4