Obsah (7)
§ 73§ 29§ 5§ 2§ 60§ 40§ 132Väärteoasi nr.4-11-210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 28. veebruaril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine
§ 73lg.
1 p. 1 määras kohtuväline menetleja Erika Pääbus `ele Liiklusseaduse § 74-37 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 4 trahviühiku ulatuses, s.o. 240.-krooni. KAEBUSE SISU Erika Pääbus esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna inspektor Kristiina K `i 28.12.2010.a. otsus väärteoasjas 10061896 tühistada täies ulatuses, kuna rikutud on olulisi menetlusnorme ning lõpetada väärteoasjas menetlus
§ 29lg.
1 p. 1 alusel. 03.12.2010.aastal oli koostatud väärteoprotokoll tema suhtes. Väärteomenetluse aluseks on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna inspektor Kristiina K seisukoht, et on rikutud liikluseeskirja § 151 p 12, § 152 p 1 nõudeid. Väärteo alustamise asjaoluks lähtuti sündmuskoha vaatluse protokollist. Kohtuväline menetleja inspektor Kristiina K väärteo menetlemisel helistas novembrikuu lõpus 2010 aastal tema kasutuses olevale telefoninumbrile xxx ning küsis, kas tema on parkinud sõiduki Jeep registreerimismärgiga xxx 16.11.2010.a. kell 22:04 Tallinnas Mustamäe linnaosas, Eduard Vilde tee 117 juurde. Ta vastas jaatavalt. Kristiina K lisas, et tema suhtes on alustatud väärteomenetlus ja kutsus teda väärteomenetluse arutamiseks 03.12.2010 aastal enda juurde. 03.12.2010 aastal tutvustati talle väärteoprotokolli ja kuulati ka teda selles väärteoasjas üle, tutvustades talle ka
§-s 19 toodud õigustega. Väärteomenetluse seadustik § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused sätestab:
(1)Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(2)Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist.
§ 5
. Menetlusosalise õiguste tagamine Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: 1) selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema 2 õigusi ja kohustusi; 2) tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; 3) võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal.
§ 2
. Kriminaalmenetluse sätete kohaldamine Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärteomenetlus ei näe ette väärteomenetleja poolt kutse edastamist telefoni teel. Kutse on väärteomenetluses menetlustoiminguks ning sellele lasuvad seaduses äranimetatud protseduurireeglid.
§ 60
. Kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks Menetlusalune isik ja tunnistaja kutsutakse kohtuvälise menetleja juurde kutsega käesoleva seadustiku §-des 40 ja 41 sätestatud korras.
§ 40. Kutse
(1)Isik kutsutakse menetleja juurde kutsega.
(2)Isikule saadetav kutse sisaldab järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress; 2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress; 3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse; 4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi; (RK s 12.02.2003 jõust. 21.03.2003 – RT I 2003, 26, 156) 5) ilmumise aeg ja koht; 6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19; 7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik; 9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.
’s ei ole kutse suuline edastamine sellises situatsioonis lubatav, seega rikkus Kristiina K väärteo menetlemisel kohtuvälise menetlejana väärteomenetlusõigust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 (Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus) kohaselt ei ole Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu avaliku võimu funktsiooni täitnud ulatuses, mille paneb talle kohustuseks seadusandlik võim. „Õigused korraldusele ja menetlusele väljendavad ideed, et õige 3 menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele“. (Eesti Vabariigi kommenteeritud väljaanne, 2002, Tallinn, Juura Õigusteabe AS, lk 133). põhiseaduse „Õigused menetlusele kohtus ja haldusorganites on olulises osas õigused efektiivsele õiguste kaitsele. Efektiivse õiguste kaitse tingimuseks on see, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õiguspositsioonidele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema aus. See tähendab, et riigiga suheldes ei tohi eraisikut üllatada ootamatult langetatavate ebasoodsate otsustega (RKPJKo 22.02.2001 – RT III 2001, 6, 63). Antud juhtumil on menetleja rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, mis on toonud kaasa süüstava otsuse, kuid õiget kaitsetaktikat kasutades oleks otsus olnud vastupidine. Seega on tegu olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on toonud kaasa menetlusalusele isikule ebasoodsa ja etteaimamatu otsuse. Rikkumise kirjeldus: „16.11.2010 aastal kell 22:04 Tallinnas Mustamäe linnaosas, Eduard Vilde tee 117 juures juhtides mootorsõidukit, rikkus mootorsõiduki Jeep registreerimismärgiga xxx kasutaja liikluseeskirja nõudeid sellega, et parkis eelpool nimetatud mootorsõiduki kohas, kus ei tohi peatuda, s.o. kahe rattaga haljasalal ilma haljasala omaniku loata“. Lähtudes rikkumise kirjeldusest, siis rikkuda ei saa mootorsõiduki Jeep registreerimismärgiga xxx kasutaja liikluseeskirja nõudeid, kuna seadusandja ei ole loonud tema kasutuses olevale sõidukile eraldi eeskirju. Antud asjaolu märkis ta ära ka vastulauses, kuid sellega ei arvestatud otsuse tegemisel. Rikkumise kirjelduses on ära nimetatud, et sõiduk oli pargitud kahe rattaga haljasalale ilma haljasala omaniku loata. Menetleja seisukoht on, et rikuti liikluseeskirja § 151 p 12, § 152 p 1 nõudeid. Liikluseeskiri: §
- Peatuda ei tohi: 12) haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata ja §
- Parkida ei tohi: 1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda Menetleja ei ole viidanud asjaolule, et antud maa on avalikuks kasutuseks ja asub õueala piirkonnas ning kui rikuti haljasalal peatumise nõudeid, siis tuleks blanketsete normide korral viidata ka eraldi olevale normile. Antud juhul oleks menetleja pidanud viitama haljasala mõistet reguleerivatele normidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab 18.10.2001 aasta otsuses nr. 3-1-1-96-01, et kuna HÕS § 58 lg 1 ja § 59 lg 1 on blanketsed normid, siis peab haldusõiguserikkumise protokollis olema näidatud konkreetsed eriseaduste sätted, milliseid haldusvastutusele võetud isik on rikkunud. Samuti peab protokollis olema näidatud haldusvastutusele võetud isiku tegevus, milles väljendub iga eriseaduse sätte rikkumine. Nimetatud asjas on HÕS § 59 lg 1 osas haldusõiguserikkumise protokollis viidatud tervele reale Jäätmeseaduse sätetele ilma, et oleks näidatud, milles seisnes X tegevus iga sätte rikkumise osas. Seega on kohtud õigesti asunud seisukohale, et X tegevuses ei ole haldusõiguserikkumise koosseis HÕS § 59 lg 1 järgi tuvastatud. 4 Sündmuskoha vaatlusega ei ole fikseeritud tegelikke asjaolusid, mis kahjustab menetlusaluse isiku kaitsevõimet. Kuna sündmuskoha vaatlus toimus sellisel ajal, mil ei olnud maa kaetud lumega ning tänasel päeval ja vastulause esitamise ajal oli ilm sootuks muutunud paksult sadanud lumekihi tõttu, siis kaebaja ei saa esitada täpseid omapoolseid mõõtetulemusi ja muid vajalikke andmeid õiglase hinnangu kujundamiseks. Sündmuskohal ei ole fikseeritud tee laiust, teeäärist ega ka teeäärel oleva pinnakatte olukorda. Tallinna linna haljastuste klassifikatsioonist ja hooldusnõuetest (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 99, 05.09.2001 aastast) lähtuvalt kuuluvad haljastusse aiad, pargid, puiesteed, haljakud, elurajoonide ja magistraalide haljasalad, kalmistud. Määruse p 2.1 Haljastute hooldamise reguleerimisel lähtutakse haljastute kasutamise eesmärgist ning haljastute kategooriatest. p 2.2 Haljastute kategooriad on: 2.2.1 haljasalad; 2.2.2 parkmetsad; 2.2.3 kalmistud; 2.2.4 reservmaad. 2.3 Haljasalad klassifitseeritakse nende hooldamise intensiivsuse järgi nelja astmesse: 2.3.1 I astme hooldusintensiivsusega haljasalad; 2.3.2 II astme hooldusintensiivsusega haljasalad; 2.3.3 III astme hooldusintensiivsusega haljasalad; 2.3.4 IV astme hooldusintensiivsusega haljasalad; Tutvudes antud määrusega, ei nähtu asjaolu, et antud maaala, kuhu sõiduk oli pargitud, kuulub haljasala mõistega maa hulka. Haljasalaks saab määruse mõistes nimetada Vilde tee ja kõnnitee vahelist maaala aga ka Vilde tee 117 ja 121 vahelist maaala. Liiklusseaduse alusel:
(48)Tee all mõistetakse vastavalt <<Teeseaduse>> §-le 2 maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnaseteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
(46)Sõidutee all mõistetakse vastavalt <<Liiklusseaduse>> § 4 lõikele 3 sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil ristuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede ristumisala. Sõiduteeäärt näitab vastav teekattemärgis; kui seda ei ole, siis teepeenra, eraldusriba, haljasala või muu riba äär või rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on rööbasteta sõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas. Liiklusseaduse: § 49. Liiklus õuealal 5
(4)Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
(5)Õuealal võib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria sõidukit. Parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Liikluseeskiri:
(56)Õueala all mõistetakse vastavalt <<Liiklusseaduse>> § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. § 141. Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral. Lähtuda tuleb asjaoludest, et antud õuealal asuv sõidutee on kahesuunaline tee, kuid niivõrd kitsas, et sõidukite üksteisest möödumiseks peavad kasutama teeäärt, mida Munitsipaalpolitsei ekslikult käsitleb haljasalana. Sõidukite liikumise tulemusena on antud sõidutee äär, millel kasvab rohi, sellena just sellisena kasutatav. Teest tema sõiduki parkimiskoha vastaspoole ääres oleval maaalal on samuti näha sõidukite ja ka jalakäijate liikumistulemina musta maapinnast, millel rohi ei kasvanud või oli seda kohati. Parkimiskoht, kuhu pargiti sõiduk Jeep on sõidutee ja jalakäijate tee vaheline ala, mis võib olla umbes 2,5 – 3 meetri laiune ning umbes 3 meetri pikkune, seega sellise parkimisega ei saanud segada teiste liiklejate õuealal liikumist. Antud tee pikkus Vilde tee 117 kuni Vilde tee 121 maja juurde on umbes 50 meetrit ja teeb Vilde tee 121 maja ette järsu pöörde, kust sõidukitega väljasõitjad pööravad maja eest seal parkivate autode vahelt üsna ootamatult ja seega kokkusaamine Vilde tee 117 maja poolt liikuva sõiduki ja Vilde tee 121 maja juurest liikuva sõidukiga on vältimatu ja möödumine üksteisest toimub osaliselt nende teeäärte kaudu. Keskmise B-kategooria sõiduki laius on 1,7 meetrit. See, mida Munitsipaalpolitsei nimetas haljasalaks on eelnimetatud tee ja Vilde tee poole jääv jalakäijate teega piirnev kõvakatteta ala, mis oma laiemast osast on umbes 2,5 – 3 meetrit lai ning kujult siilus, mis lõppeb enne Vilde tee 121 maja. Arvestama peab ka asjaolu, et alates novembrist kuni lume tulekuni detsembri alguses alustati parkimisalade loomist Ehitajate tee 51 maja ees, mille tulemusel ei olnud võimalusi parkimiseks maja ees piisavalt ning piirkonnas puuduvad tasulised parklad või muud parkimiskohad. Samuti ka seda, et Mustamäe antud piirkond on välja kujunenud ’60-ndatel aastatel, seega selleaja arhitektuurne lahendus on jalgu jäänud liiklusintensiivsusele ja sellest tulenevatele kaasaegsetele mõjutustele. Seega on menetleja otsuses käsitlenud teepeenra mõistet menetlusaluse isiku kahjuks. Kohus juhindub
§ 132punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.
Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 6