Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.03.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-8062 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Proku

§75

-1 lg.3 määrata Valeri OBUHHOVILE elektroonilise valve pikkuseks 9 (üheksa) kuud.

§76lg.4 määrata Valeri OBUHHOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Valeri OBUHHOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuma ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Valeri OBUHHOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukaasas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Valeri OBUHHOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Valeri OBUHHOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus osaliselt, määrata tema poolt Valeri OBUHHOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 19 (üheksateist) eurot 17 senti. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 19 (üheksateist) eurot 17 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 16.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Obuhhovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Obuhhov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.07.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p. 1 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat alates 27.02.

1. Viru Maakohtu 24.11.2010 määrusega jäeti Valeri Obuhhov vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalvega vabastamata. talle mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 24.11.2010 määrus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Kinnipeetava tegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud ning kinnipeetava käitumine pooldab kuritegelikke hoiakuid. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud keevitaja kursustel Murru vanglas, sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, psühholoogilises programmis Küsimused endale, 2010 omandas Viru Vanglas 8-nda klassi hariduse, alustas õpinguid 9-ndas klassis. Vabanemisel asub kinnipeetav elama oma elukaaslase ja tütre juurde xxx. Korter kuulub kinnipeetava emale ning ema on andnud kirjaliku nõusoleku. Tehniliselt vastab korter elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele, kuid elukoht on seotud kuriteo toimepanemisega. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel töökoht xxx, töökoha olemasolu kohta on tööandja garantiikiri. Varasemalt ei ole kinnipeetav ametlikult töötanud ning ei oma ka erialaseid oskuseid. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat tema elukaaslane, tütar, ema ja tuttavad. Kinnipeetav peab oluliseks ülalpidamiskohustuste täitmist tütre ees. Suhtlusringkonda kuulub aga ka kuritegeliku mõtteviisiga inimesi, kes võivad kinnipeetavat mõjutada. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emotsionaalselt rahulik ja viisakas, tema enesehinnang on adekvaatne, teadvustab enda iseloomus negatiivseid külgi. Sotsiaalsed oskused vajaksid täiendamist, talub halvasti pingeolukordi, võib olla verbaalselt vägivaldne. Kinnipeetava suhtumine vanglaametnikesse on salliv, kuid ennekõike näeb ta enda vajadusi, mitte kohustusi, toetab vanglas subkultuurilisi põhimõtteid (tööst keeldumine). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks vabastada kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 alusel ja põhjendab oma seisukohta eelkõige asjaoluga, et kinnipeetaval on vangistusest vabanemisel olemas garanteeritud elukoht ja samuti võimalus asuda koheselt tööle xxxs sadamatöölisena. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle kohtu poolt määratud tähtajaks, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametnik märgib, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo iseloomu ja tema korduva kriminaalkorras karistatuse tõttu on uue kuriteo ja ohtlikkuse riskid kõrged. Kinnipeetaval on olemas kehtiv elamisluba ja ID-kaart kuni 29.11.
2. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Valeri Obuhhov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et elamisluba on tal pikendatud kuni novembrini 2011, rahalised kohustused puuduvad, varem ta kriminaalhooldusel olnud ei ole. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Prokuröri abi tegi ettepaneku määrata katseajaks 1 aasta ja elektroonilise järelevalve tähtajaks 9 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkokuriteo eest. kinnipeetavale mõistetud karistusest 5 aastat vangistust on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 4 aastat 1 kuu. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kehtivad. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud sadamatöölise töökoht xxx xxxOÜ-s. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ka elukaaslane on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on säilinud head suhted elukaaslase, tütre ja emaga. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged, on kriminaalhooldusametnik toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Vangla ennetähtaegset vabastamist ei toeta ning viitab siinjuures elukohaga seotud riskile, korduvatele distsiplinaarkaristustele vangistuse jooksul, põhihariduse ja motivatsiooni puudumisele õppimiseks, samuti kriminaalse taustaga tuttavatele ja subkultuurilistele põhimõtetele. Maakohus nõustub Viru Vangla seisukohaga, et korduvad distsiplinaarkaristused ja kriminaalse taustaga tutvusringkond võivad olla sellised asjaolud, mis välistavad 4 kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid samas leiab, et järelejäänud vangistuse pikkusele 11 kuud tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb vähem kui aasta pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Maakohus leiab, et Viru vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise riske on antud kinnipeetava puhul võimalik vähendada kriminaalhoolduse käigus. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb kinnipeetavale panna lisakohustused. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et viimane kriminaalkaristus on määratud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise/levitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses viimase kriminaalkaristuse sisuga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna nende sisu peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohtu istungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes esitas taotluse õigusabikuludele summas 38,35 eurot. Maakohus peab põhjendatuks kaitsja kasuks riigituludest välja mõista 19,17 eurot (s.o. osalemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 3,19 eurot). Kaitsjatasu jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 01.04.2011 Nooremreferent Liivi Õun 6