4-11-111/12

4-11-111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011, Tallinn Väärteoasja number 4-11-111 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Vitali Sõssojevi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.01.
2. a otsus Kaebuse esitaja Vitali Sõssojev (ik: 37311270302, elukoht: XXX XX-XX XXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 11.01.
4. a otsus Vitali Sõssojevi väärteoasjas nr 4-11-111 jätta muutmata.
5. Vitali Sõssojevi esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
6. veebruarist 2011a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 11.01.
8. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1204028 kohaselt juhtis V. Sõssojev 11.01.
9. a kella 05.50 ajal Harjumaal Nissi vallas, XXXXX XXX XX juures mootorsõidukit MB reg. nr XXXXXX seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47+/- 0,05 mg/l. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus V. Sõssojev eelpoolkirjeldatud teoga LS § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuivõrd V. Sõssojevit on varem väärteokorras karistatud rahatrahvidega ning varasemad karistused ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma, siis pidas kohtuväline menetleja otstarbekaks karistada V. Sõssojevit arestiga ja saatis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
10. Harju Maakohus mõistis 11.01.
11. a otsusega väärteoasjas nr 4-11-111 V. Sõssojevi süüdi LS § 7419 lg 2 järgi ning karistas teda 5 päevase arestiga. Aresti kandmise alguseks luges kohus V. Sõssojevi kinnipidamise aja, s.o 11.01.
12. a kell 05.
13. Kohtuotsusega võeti LS § 7419 lg 3 p 2 alusel V. Sõssojevilt ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine V. Sõssojevi poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 2 järgi. Kohus luges V. Sõssojevi poolt väärteo toimepanemise tõendatuks tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. L. ütlustega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus V. Sõssojevi puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse, et V. Sõssojev on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks V. Sõssojevi karistamist rahatrahviga ning leidis, et karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teda karistada lühiajalise arestiga. Apellatsioon
14. Harju Maakohtu 11.01.
15. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik V. Sõssojev, kes vaidlustab kohtuotsuse temale lisakaristuse kohaldamise osas ja palub kohtuotsus nimetatud osas tühistada. Juhul, kui täielik tühistamine on kohtu seisukohalt võimatu, palub apellant lühendada lisakaristuse kehtivuse perioodi. Apellatsiooni põhjendustes märgib V. Sõssojev järgmist. Riigikohtu
16. aprilli
17. a otsuses nr 3-1-1-26-10 on viidatud sellele, et lisakaristuse kohaldamine võimaldab vajadusel ka individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja selle toimepannud isikule. 2 apellant lühendada lisakaristuse kehtivuse perioodi. Apellatsiooni põhjendustes märgib V. Sõssojev järgmist. Riigikohtu
18. aprilli
19. a otsuses nr 3-1-1-26-10 on viidatud sellele, et lisakaristuse kohaldamine võimaldab vajadusel ka individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja selle toimepannud isikule. Kaebaja töö on tugevalt seotud mootorsõiduki juhtimisega, ta töötab FIE-na, osutades vedamisteenuseid. Kaebaja perekonnas on kolm alaealist last: T. S. (sündinud XXXX. a), A. S. (sündinud XXXX. a) ja K. S. (sündinud XXXX. a). Abikaasa T. S. on praegusel ajal töötu ning on ametlikult töötuna registreeritud. V. Sõssojev tõepoolest kahetseb toimepandud väärtegu, kuid palub kohtul võtta arvesse perekonna kehva majandusliku seisundi asjaolu ja mitte võtta ära perekonna sissetulekut nii pikaks ajaks. Riigikohus on oma
20. oktoobri
21. a otsuses nr 3-1-154-07 leidnud, et Isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKKKo nr 3-11-10-03, p 7, RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 50, RKKKo nr 3-1-1-20-06, p 9). Kuna väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid ja põhimõtteid, kui see ei ole vastuolus väärteomenetluse sätetega ja olemusega, siis järelikult on eeltoodud Riigikohtu seisukoht analoogia korras kohaldatav ka antud küsimuses. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist erandlike asjaoludega, mille tõttu tuleb jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebaja mõistis täielikult oma süüd aresti täideviimise ajal. Ta on seisukohal, et põhikaristus on täitnud oma eesmärgi ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tuleb eelmainitud asjaolusid arvestades tühistada või juhul, kui kohus otsustab jätta lisakaristuse kehtima, siis vähendada selle kehtivuse perioodi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
23. V. Sõssojev on varem korduvalt väärteo korras karistatud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades V. Sõssojevi rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvestades asjaoluga, et oma õigusvastase käitumisega on V. Sõssojev korduvalt pannud suurde ohtu teiste inimeste elu ja tervise, on põhjendatud ka tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine. Seejuures leiab ringkonnakohus, et apellandi selgitus, et lisakaristuse kohaldamise tõttu satub tema perekond raskesse majanduslikku olukorda, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd asjaolu, et tal on pere ja sealhulgas alaealised ülalpeetavad, ei takistanud V. Sõssojevit korduvalt toime panemast väärtegusid, mille eest näeb seadus ette ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, siis ei ole eelnimetatud asjaolu käsitletav erandliku asjaoluna, mille tõttu tuleks jätta lisakaristus kohaldamata. LS § 7419 lg 3 kehtestab liskaristuse minimaalseks tähtajaks kolm kuud. Seega on käesoleval juhul maakohus V. Sõssojevile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldanud 3 seadusega ettenähtud tähtaja minimaalses määras, mistõttu ringkonnakohus peab alusetuks apellandi taotlust talle kohaldatud lisakaristuse kehtivuse perioodi lühendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et V. Sõssojevile mõistetud karistuse liik, määr ja lisakaristuse mõistmine on seaduslik ja põhjendatud. V. Sõssojevile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla Meelika Aava Julia Katškovskaja 4