KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2010 Rapla Väärteoasja number 4-10-3241 Väärteoas
§ 74-19 lg 2 järgi.
Tunnistada süüdi Ats
§ 74-30 lg.
1 järgi. Tunnistada süüdi Ats
§ 74-35 lg. 1 järgi. Kar
S § 63 lg 1 kohaselt mõista liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks arest kolmkümmend ööpäeva. Arest kuulub kandmisele kohtu poolt teatatud ajal ja karistuse algust arvestada arestimajja saabumise päevast. Võtta Ats Meinbergilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga üks
(1)aasta. Karistuse tähtaega arvestada otsusele edasikaebe tähtaja möödumise päevast. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata ja lisakaristuse tähtaeg algab
- novembrist 2010.a. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on
- päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Väärteoprotokolli kohaselt ületas Ats Meinberg 18.septembril 2010.a. kell 09.00 paiku Rapla maakonnas Juuru vallas Juuru-Orguse teel kaubikut Ford Transit registreerimismärgiga xxx xxx juhtides lubatud alkoholipiirmäära- tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0,78 milligrammi alkoholi ja mootorsõiduki juhtimine oli Liiklusseaduse § 20 lg. 4 kohaselt keelatud. Samuti ei täitnud A.Meinberg tahtlikult politseiametniku poolt antud peatumismärguannet ja sõitis haljasalale s.o. kohta, kus ei ole mootorsõidukite liiklust ette nähtud. Ats Meinbergi tegevus on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §§ 74-19 lg. 2, 74-30 lg. 1 ja 74-35 ette nähtud väärtegudena. Ats Meinebrg tunnistas end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et ta tahtis sõita Inglistelt Juuru sõbra juurde ja mõtles, et saab politsei eest ära sõita; kui nägi, et tee peal eest ära ei saa, siis sõitis põllui peale, ta sõitnud üle paarist põllust ja lõpuks tulistas politseinik tema auto kummi katki ja auto jäi rapsipõllule kinni. Kahel eelnenud päeval oli ja ühel ööl oli ta tarvitanud kaaslastega alkoholi. Politseiautot oma auto küljega ta rammida ei tahtnud, vaid näidanud käega, et politseiauto kõrvalt ära sõidaks. Kohus leiab, et süüks arvatud väärtegude koosseis on Ats Meibergi tegevuses tõendatud, süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Samal päeval kell 09.30 tehtud alkomeetri väljatrükk kinnitab, et A.Meinbergi poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,78 milligrammi alkoholi. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt (t.l. 5) oli A.Meinbergi reaktsioon aeglane, kõne segane, käitumine rahutu ja ärritunud, kõiki asju täpselt ei mäletanud. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Ave Lehe ütlustest nähtub, et tunnistaja oli
- septembril 2010.a. Ingliste asualas tööülesandeid täitmas ja nägi ühe korrusmaja juurest ära sõitmas punast värvi Ford tüüpi kaubikut. Kuna sõidukil oli sisse lülitatud suunatuli ja manöövrit sõiduk ei teinud, siis otsustati autot kontrollida ja nad andsid märguande peatumiseks, kuid auto sõitis mõisa juurest haljasalale ja sealt edasi spordiväljakule; kui politseisõiduk jõudis kontrollitava auto kõrvale, siis näitas tunnistaja veel käega peatumismärguannet, kuid kaubik tahtis politseiautot rammida. Seejärel sõitis auto pimesi kõrvalteelt peateele ja edasi Orguse küla suunas ühest tee servast teise; peateele väljasõit oli väga ohtlik, juhuse tõtu ei olnud teel sel ajal teisi liiklejaid. Seejärel sõitis auto teelt põllule ja edasi üle kahe põllu. Kolmandal põllul tulistas tunnistaja auto tagumisse rehvi ja siis jäi auto seisma, kuid püüdis ikka edasi sõita. Autot juhtinud A.Meinberg tunnistas, et ta oli tarvitanud alkoholi. Kogu jälitamine võis olla kuskil 10 kilomeetrit. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid M.Meinbergi käitumises ei ole. A.Meinberg on sama kvalifikatsiooniga väärtegude eest karistatud kohtu poolt
- märtsil 2008.a. arestiga 15 ööpäeva ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuus. Ka sel korral lõi A.Meinberg politseiauto eest ära sõites ohtliku olukorra.
- veebruaril 2009.a. on kohtuväline menetleja määranud A.Meinbergile rahatrahvi Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 alusel ja
- novembril 2009.a. Liiklusseaduse § 74-30 lg. 1 alusel. Arutatavad väärteod pani A.Meinberg toime KarS § 16 lg. 1 mõttes kavatsetult ja põhjustas oma käitumisega teiste liiklejate jaoks ohtlikke olukordi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ainult juhus, et Inglistel piiratud nähtavusega kohast peateele sõites ja edasi mööda sama teed liikudes ei olnud teel teisi liiklejaid. Neil põhjustel kohus leiab, et varasemad karistused ei ole mõjutanud A.Meinbergi õiguskuulealt ja ohutult liiklema. Edaspidiste süütegude ärahoidmise ja õiguskorra tagamise eesmärgil peab A.Meinbergi põhikaristuseks olema arest ja vajalik on ka lisakaristuse kohaldamine. Arvestades A.Meinbergi poolt loodud tõsist ohtu ja lugupidamatut suhtumist riigivõimu esindajatesse peab kohus vajalikuks kohaldada aresti ja lisakaristust maksimaalses määras. Kuna kõik kolm süüks pandud väärtegu on toime pandud ühe tegevusega, siis tuleb KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista karistus raskeimat karistust ettenägeva väärteo eest. Liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 ja 74-30 lg. 1 näevad ühe põhikaristustena ette aresti, rahatrahvi ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, sanktsioonid erinevad ainult rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise ülemmäärade poolest. Kohus leiab, et karistused tuleb mõista Liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 järgi. Indrek Saar Kohtunik