järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav MERLE LEIS elukoht: Tartumaa, XXXXX; isikukood: 47401156515; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Merle Leis
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Merle Leis ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Merle Leisilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. 1 Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Merle Leisile karistuseks 2 kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Merle Leis ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Merle Leis on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Merle Leis süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.35 eurot, joobe tuvastamise kulu 14.44 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.