← Eesti

4-10-4624/7

Obsah (10)§ 159§ 28§ 91§ 2§ 64§ 236§ 92§ 154§ 235§ 123

4-10-4624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märtsil 2011. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-10-4624 (2602,10,006383) kirjalikus menetluses Koht

nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju K. R. Honda parempoolse tagaotsa defekti näol. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt

iab, et autojuht rikkus

§ 159nõudeid, s.o.

reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kohtuväline menetleja tutvunud liiklusõnnetuse toimiku, tehiolude ja esitatud vastulausega jätab vastulause arvestamata, sest

§ 159

kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Menetlusalune isik aga liikus kõnniteel ning liiklusmärk „Anna teed“ kehtib ainult teel liiklejale. Ka

§ 28

järgi reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit. Väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Jelena Ruban rikkus

§ 91

ja § 236 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 743 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetel on Jelena Ruban üle kuulatud 02.11.

  1. a. Ta on andnud ütlusi, et 01.11.
  2. a sõitis ta jalgrattaga mööda kõnniteed, sõitis teepeenral. Kuna Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikul on halb nähtavus, siis sõitis väga väikese kiirusega. Ta vaatas läbi aialippide, et kas Tasuja tänaval sõidab mõni auto Puusepa tänava suunas. Kuna autot ei näinud, jätkas sõitmist. Järsku sõitis üks auto ette. Auto kiirus oli liiga suur. Ei jõudnud peatuda, keeras vasakule, et mitte autole otsa sõita. Kokkupõrge ikka toimus auto tagumise osaga. Ta hindab enda liikumiskiirust 5 km/h. Menetlusalune isik ei kukkunud ja sõitis üle Tasuja tänava jalgrattateele. Kui teda hõigati, peatus ja nägi autost väljuvat juhti. Koos vaatasid üle, mis autoga juhtus. Autojuht nägi auto allosal kriimustust, ca 5 cm pikk ja ütles, et seda kriimustust enne seal ei olnud. Ta arvas, et seda võis põhjustada ratta pedaal. Siis autojuht ütles, et ta ei näinudki jalgratturit ja ei saanud aru mis toimus. Tema kõrval istunud tütar ütles, et jalgrattur sõitis autole otsa. Enne kõnniteed oli auto liikumise suunas märk „Anna teed“. Autojuht vaatas mujale ega veendunud, et kõnniteel pole kedagi. Tunnistaja ülekuulamise protokolli andmetel on K . R. üle kuulatud 06.10.
  3. a. Samal päeval on K. R. esitanud politseile järgmise sisuga avalduse. 01.10.
  4. a liikus K. R. sõiduautoga Honda Civic, registreerimismärgiga xxx mööda Tasuja tänavat Puusepa tänava suunas. Jõudes Tasuja ja Puusepa tänavate ristmikule, pidurdas ning peatus. Peatumine võis kesta mõned sekundid, kuna Puusepa tänaval liikus suunaga Veeriku poole sõiduauto. Ooteaja jooksul läbis Puusepa tänaval liikunud sõiduauto vähemalt 25 – 30 meetrit, enne kui Tasuja tänaval liikunud juht veendus, et tal on võimalik teostada pööre Puusepa tänavale. Ta alustas manöövrit ja tundis mütsu vastu autot. Sõiduautos viibis ka 12-aastane tütar. Mõistmata mis juhtus, väljus juht autost ja nägi auto tagant lahkuvat jalgratturit. Jalgrattur soovis jätkata oma teekonda, kuid juht peatas teda. Jalgrattur oli liikunud Puusepa tänaval mööda kõnniteed suunaga Riia tänava poole, kui sõitis juba peatunud sõiduautole tagant nurgast sisse. Sõiduki juht kutsus kohale politsei, sest jalgrattur süüd ei tunnistanud ja väitis, et temale on otsa sõidetud. Politsei fikseeris kohapeal olukorra ja sõiduautole tekitatud kahjustused. Tunnistajana ülekuulamisel jäi K. R. oma avalduses esitatud ütluste juurde. Tema kiirus oli väga väike, umbes 5 km/h. 2 Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel toimus 01.10.
  5. a kella 16.20 ajal Tartus Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikul Tasuja tänava alguses kokkupõrge sõidukiga küljelt. Jelena Rubani juhitud jalgrattal tuvastati nühkejälg juhtraua parempoolsel osal. R. K. juhitud sõiduautol Honda Civic, registreerimisnumbriga xxx tuvastati parempoolse tagatiiva vigastused tagastange nurgal nühkejäljena. Tasuja tänava laius on 5,
  6. Sõiduauto seisis esiosaga Puusepa tänava poole, esiotsast Puusepa tänavani 0,7 m kõnnitee laius on 1,5 m. Kõnnitee on eraldatud sõiduteest haljasalaga, mille laius 2,9 m. Pidurdamise jälgi ei

itud. Karistusregistri andmetel on Jelena Ruban karistamata isik. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arvestatud tema vastulausega, milles selgitas sündmuse asjaolusid ja juhtis tähelepanu, et menetleja ei ole kajastanud kogu tegelikkust juhtunu kohta. Vastulause kõrvalejätmine on põhjendamatu. Ristmikule lähenenud sõidukijuht eiras mitmeid liikluseeskirja sätteid: ei andnud teed teistele liiklejatele, ei rakendanud piisavalt ettevaatlikkust ristmikule lähenedes ega arvestanud selle iseärasustega, ei veendunud enda ja teiste vähemkaitstud kaasliiklejate ohutuses jne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhtumi puhul on menetleja ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tõendeid, mis on viinud vale otsuseni. Samuti on menetleja avariisündmuse juhtumil kohaldanud valesti materiaalõigust. Menetleja tugineb otsuses

§-

159. Arvestades asjaoluga, et kaebaja liikus kõnniteel, siis liiklusmärk „Anna teed“ kehtib ainult teel liiklejatele,

iab menetleja. Kaebaja osutab

§ 2

-s sätestatud tee mõistele, millest tulenevalt on kaebaja jaoks arusaamatu menetleja käsitlus sellest, et kaebaja ei liikunud teel ning liiklusmärk „Anna teed“ tema jaoks ei kohaldu. Kuna kaebaja ei liikunud peateel siis menetleja arvates ei pea kõnniteel liiklejale teed andma, kuna liiklusmärk „Anna teed“ sel juhul ei kohaldu. Menetleja selline käsitlus looks ohu jalakäijate, vähemkaitstud isikute tervisele ja elule.

§ 64nõuab juhilt tähelepanu vähemkaitstud isikute suhtes.

Väärteomenetluse raames on kaebaja arvates menetleja oluliselt rikkunud menetlusnorme sealhulgas sellega, et jätnud andmata hinnangu teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumisele. Riigikohtu lahendis 3-1-1-94-02 on sellele tähelepanu juhitud. Väärteoprotokoll kui sisuliselt süüdistusakt ja väärteootsus peab kirjeldama juhtumi tehiolusid ning vastama tegelikele asetleidnud asjaoludele, mida on võimalik ette heita kaebajale ja talle omistada. Kaebaja jaoks on arusaamatu viide menetleja otsuse kirjeldavas osas

§-

28. Menetlusotsuses ei vasta teokirjeldus kvalifikatsioonile. Kaebuse esitaja tegu on kvalifitseeritud

§ 236p 1 järgi, mis keelab jalgratturil sõita kõnniteel.

Tehiolude kirjeldus ei saa aga olla erinev etteheidetavast rikkumisest ja selle kvalifitseerimisest. Menetlusalune isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse. See peab tagama tema õiguste ja huvide kaitse eelkõige enese kaitsefunktsiooni kehtestamise läbi. Väljatoodud asjaolu viitab menetlusnormi rikkumisele. Ühest küljest menetleja

iab ja karistab menetlusalust isikut selle eest, et ei tohi sõita jalakäijate teel, teisest küljest viitab menetleja sättele, mis puudutab jalakäijat. Seega menetleja justkui tunnistab ka ise võimalust liigelda jalgrattaga jalakäijate teel. Seda toetab

§ 92

p 2, mis sätestab, et juht peab andma teed sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile, kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral. Menetleja ei ole andnud hinnangut ega tuvastanud, kas mootorsõiduki juht järgis

§ 154, § 123 ja § 64 nõudeid.

. 3 Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas 28.01.2011.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 02.11.

  1. a koostati Jelena Rubanile väärteoprotokoll liiklusõnnetuse põhjustamise eest 01.10.
  2. a kella 16.20 ajal Tartu linnas Puusepa ja Tasujate tänavate ristmikul.

§ 2

lg 42 kohaselt mõistetakse ristmiku all samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Kõnealusel juhul ei ole vaidlust selles, et kokkupõrge toimus olukorras, kus K.R. juhitud auto lähenes Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikule mööda Tasuja tänavat ning Jelena Ruban sõitis tema suhtes paremalt jalgrattaga kõnniteelt sõiduteele. Samuti ei ole ka vaidlust, et Tasuja tänaval enne Puusepa tänavat on paigaldatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. Kohtuväline menetleja

iab, et kaebuses on meelevaldselt osutanud liiklusõnnetuses osalenud autojuhi kõikvõimalikele liikluseeskirja nõuete rikkumisele. Asjakohatu on kaebuses teise liikluses osalenud isiku aadressil tehtud etteheide, justkui viimane pidanuks enne ristmikku paigaldatud liiklusmärgi 221 kohaselt teed andma ka kõnniteelt sõiduteele sõitvale jalgratturile. Ainetu on autojuhi süüdistamine

§ 64nõuete eiramises.

Kohtuvälises menetluses on Jelena Ruban tunnistanud, et Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikul oli halb nähtavus ning liikudes Tasuja tänava poole ta autot tulemas ei näinud. Seega ei saanud ka sõiduki juht märgata õigeaegselt jalgratturit. Tasuja tänaval enne Puusepa tänava ristmikku puudub liiklusmärgi 221 juures lisateatevahend 835 (teeandmise koht jalgrattateel sõitjale). Kuivõrd eelpoolnimetatud kohas puudus jalgrattatee, oli auto juht lisateatevahendi 835 puudumisel õigustatud eeldama, et teed tuleb anda ristuval sõiduteel liikuvatele sõidukitele.

§ 91

kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, ning paragrahvist 236 p 1 johtuvalt ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel. Piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta. Kui isegi eeldada, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oleks olnud ka eraldi jalgrattatee, tulnuks jalgratturil

§ 235järgi anda teed teel liiklejatele.

Jelena Ruban ei ole eitanud, et ta enne sõidukiga kokkupõrget sõitis kõnniteel. Kohtuväline menetleja

iab, et käesolevas väärteoasjas eiras

§ 91ja 236 p 1 nõudeid täielikult.

Enne sõitu kõnniteelt sõiduteele pidanuks jalgrattur tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et seal liiguvad teised sõidukid ning sõidutee ületamisel ennekõike veenduma oma tegevuse ohutuses, andes teed seal liiklevatele sõidukitele. Samasugune kohustus on ka

§ 28

kohaselt pandud kõnniteelt sõiduteele suunduvale jalakäijale, millele oli ühtlasi osutatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Vaidlusalusel juhul tekitati varaline kahju Karin Rõõmule kuuluvale sõiduautole Honda Civic registreerimisnumbriga xxx sõiduki parempoolse tagaosa deformatsiooni näol ja seetõttu järgneb vastutus LS § 7436 lg 2 p 3 järgi. Karistuse määramisel võeti arvesse, et Jelena Ruban on varem karistamata isik. Hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest määrati talle karistuseks rahatrahv süüks arvatud rikkumise eest ligilähedaselt alammäärale. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Jelena Rubani kaebuse kohtuvälise menetleja 30.11.2010.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

§ 2. Liikluseeskirjas kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 4

(1)Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega.

§ 91

. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.

§ 236

. Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi: 1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta; LS § 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt

(1)Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2)Sama teo eest: 1) kui see on toime pandud joobeseisundis; 2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või 3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles, et Tartus Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikul toimus liiklussündmus, milles osalesid Jelena Ruban, kes juhtis jalgratast ja Karin Rõõm, kes juhtis sõiduautot Honda Civic registreerimisnumbriga xxx. Sündmuse toimepanemise aeg, koht ja osalejad on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega ning dokumentaalse tõendiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on samasisulised selles, et jalgrattur Jelena Ruban sõitis Puiestee tänavaga külgneval kõnniteel Tasuja tänava suunas. Samal ajal liikus Tasuja tänaval liikus Puiestee tänava suunas sõiduauto. Mõlemad liikusid kiirusega ca 5 km/h. Kumbki sõiduki juht teine-teist ei näinud. Menetlusaluse isiku Jelena Rubani ütlusi selle kohta, et tema nähtavust Tasuja tänaval toimuvale liiklusele piiras piirdeaed, kinnitavad sündmuskoha vaatlusel tehtud fotod. Puiestee ja Tasuja tänavate ristmikul asuvat krunti piirab mõlema tänava küljest lippidest piirdeaed. Kui ka Jelena Ruban jälgis liiklust Tasuja tänaval läbi aialippide on tõenäoline, et piirdeaed oli tema nähtavust takistavaks oluliseks asjaoluks. Enne Puiestee tänavale suubumist on Tasuja tänaval liiklusmärk „Anna teed“. Autot juhtinud isik tajus kokkupõrget autosse kostuvast vastavast helist. Jalgrattur üritas autost mööduda tagant, pöörates selleks jalgratast järsku vasakule. Menetlusaluse isiku ütlusi selle, et kokkupõrke järel tuvastasid nad nühkejälje auto allosas, kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille andmetel oli nühkejäg tagastange nurgal. Arvestades sõidukite liikumiskiirust ja asjaolu, et kokkupõrge ei peatanud jalgratturi liikumist, on tõenäoline, et nühkejälje sõiduauto tagastange nurgal põhjustas Jelena Rubani juhitud jalgratta pedaal. Fototabeli fotodelt nähtuvalt on sündmuskohal mõõdetud sõiduauto parempoolse tagatiiva vigastuse kõrgust maast ja jalgratta parempoolse juhtraua kõrgust maast. Mõõtelati näitude järgi on sõiduauto parempoolsel tagatiival asuv nühkejälg enam kui 20 cm kõrgemal jalgratta juhtraua kõrgusest. Mõõtmistulemused tekitavad kahtlust, et sõiduauto parempoolsel tagatiival asuv nühkejälg on põhjustatud jalgratta parempoolse juhtrauaga. Menetlusaluse isiku ütlusi kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastustest kinnitab dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatlusprotokoll. Menetlusaluse siku ütlusi kokkpõrkel tekkinud vigastuse kohta ei lükka teised tõendid ümber. Tunnistaja ütlused vigastuste kohta on napisõnalised: politsei tuvastas tekitatud kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud parempoolse tagatiiva vigastust ei kinnita teised tõendid. Ka see asjaolu tekitab kahtlust, kas mõlemad vigastused on tekkinud vaidlusaluse sündmuse ajal. Kaebuse esitaja viitab põhjendatult Riigikohtu lahendite. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.09.2002. a otsuse nr 3-1-1-94-02 punktis 7 on tuginedes seadusele antud järgmine seisukoht. 5 Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest omakorda tuleneb nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses tagajärjega. Kuna menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste järgi kumbki juhtidest ei näinud teine-teist, siis puudus mõlemal liikluses hoolikus ja ettevaatlikkus. Sõiduauto ja jalgrattur liikusid teel

§ 2p 48, LS § 4 lg 1 ja Tee

S § 4 lg 1 tähenduses.

§ 236p 1 järgi jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel.

Jelena Ruban sõitis jalgrattaga kõnniteel ja rikkus seega

§ 236p 1 nõudeid.

Sündmuskoha teel ei olnud omaette jalgrattateed.

§ 235nõuab ka sel juhul jalgratturilt tee andmist.

Kaebuses viidatakse

§ 123nõuetele.

Nimetatud eeskirja nõuete rikkumist ei ole kaebuse esitajale ette heidetud ja pole põhjust ette heita ka sõiduki juhile. Tõendid kinnitavad, et kokkupõrge toimus sõiduauto tagaosa ja jalgratta esiosa vahel. Sellest järeldub, et jalgrattur põhjustas teel seisnud sõidukile otsasõidu. Menetlusaluse isiku ütluste järgi ta tegi manöövri sõidukist mööda põikamiseks, kuid see ei õnnestunud. Küllaldase hoolsuse ja ettevaatuse puudumisel ei suutnud ta manöövrit teha ohutult teisele liiklejaile. Seega rikkus

§ 91nõudeid.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures asuva fototabeliga on tõendatud, et Tasuja tänaval oli liiklusmärk 221 „Anna teed“. Lisateatevahendeid märgil ei olnud. Sellest järeldub, et Tasuja tänaval liikunud sõiduauto juhile oli nõue, et ta ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust Puusepa tänaval. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Vastavalt käitudes sõiduk peatus enne Puusepa tänava sõiduteele jõudmist. Tunnistaja ütluste järgi sõitis Puiestee tänaval sõiduk, millele tee andmise kohustus tal oli. Tuvastatud asjaolusid ning kaebuse esitaja poolt

§ 236

p 1 nõuete rikkumist arvestades ei ole põhjust sõiduauto juhile ette heita

§ 64ja § 154 nõuete rikkumist.

Kuna menetlusaluse isiku kahju tekitamine on tõendatud järgneb vastutus LS § 7436 lg 2 p 3 järgi. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja menetlemisel. Ka kohus ei tuvastanud temal KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Jelena Ruban on karistusregistri andmetel karistamata isik. Eeltoodut arvestades on miinimummäära lähedane karistus vastavuses KarS § 56 nõuetega. Arvestades kogumis kõiki asjaolusid: mõlema liiklussündmuses osalenu ebapiisavat hoolsust ja ettevaatlikkust, tekkinud kahju ebaolulisust ja menetlusalusel isikul varasema karistatuse puudumist,

iab kohus, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kohus teeb lahendi VTMS § 132 p 3 alusel. Ene Muts Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.