nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju K. R. Honda parempoolse tagaotsa defekti näol. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt
iab, et autojuht rikkus
reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Kohtuväline menetleja tutvunud liiklusõnnetuse toimiku, tehiolude ja esitatud vastulausega jätab vastulause arvestamata, sest
kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast. Menetlusalune isik aga liikus kõnniteel ning liiklusmärk „Anna teed“ kehtib ainult teel liiklejale. Ka
järgi reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit. Väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Jelena Ruban rikkus
ja § 236 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 743 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andmetel on Jelena Ruban üle kuulatud 02.11.
itud. Karistusregistri andmetel on Jelena Ruban karistamata isik. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arvestatud tema vastulausega, milles selgitas sündmuse asjaolusid ja juhtis tähelepanu, et menetleja ei ole kajastanud kogu tegelikkust juhtunu kohta. Vastulause kõrvalejätmine on põhjendamatu. Ristmikule lähenenud sõidukijuht eiras mitmeid liikluseeskirja sätteid: ei andnud teed teistele liiklejatele, ei rakendanud piisavalt ettevaatlikkust ristmikule lähenedes ega arvestanud selle iseärasustega, ei veendunud enda ja teiste vähemkaitstud kaasliiklejate ohutuses jne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhtumi puhul on menetleja ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tõendeid, mis on viinud vale otsuseni. Samuti on menetleja avariisündmuse juhtumil kohaldanud valesti materiaalõigust. Menetleja tugineb otsuses
§-
159. Arvestades asjaoluga, et kaebaja liikus kõnniteel, siis liiklusmärk „Anna teed“ kehtib ainult teel liiklejatele,
iab menetleja. Kaebaja osutab
-s sätestatud tee mõistele, millest tulenevalt on kaebaja jaoks arusaamatu menetleja käsitlus sellest, et kaebaja ei liikunud teel ning liiklusmärk „Anna teed“ tema jaoks ei kohaldu. Kuna kaebaja ei liikunud peateel siis menetleja arvates ei pea kõnniteel liiklejale teed andma, kuna liiklusmärk „Anna teed“ sel juhul ei kohaldu. Menetleja selline käsitlus looks ohu jalakäijate, vähemkaitstud isikute tervisele ja elule.
Väärteomenetluse raames on kaebaja arvates menetleja oluliselt rikkunud menetlusnorme sealhulgas sellega, et jätnud andmata hinnangu teise liiklusõnnetuses osalenud juhi käitumisele. Riigikohtu lahendis 3-1-1-94-02 on sellele tähelepanu juhitud. Väärteoprotokoll kui sisuliselt süüdistusakt ja väärteootsus peab kirjeldama juhtumi tehiolusid ning vastama tegelikele asetleidnud asjaoludele, mida on võimalik ette heita kaebajale ja talle omistada. Kaebaja jaoks on arusaamatu viide menetleja otsuse kirjeldavas osas
§-
28. Menetlusotsuses ei vasta teokirjeldus kvalifikatsioonile. Kaebuse esitaja tegu on kvalifitseeritud
Tehiolude kirjeldus ei saa aga olla erinev etteheidetavast rikkumisest ja selle kvalifitseerimisest. Menetlusalune isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse. See peab tagama tema õiguste ja huvide kaitse eelkõige enese kaitsefunktsiooni kehtestamise läbi. Väljatoodud asjaolu viitab menetlusnormi rikkumisele. Ühest küljest menetleja
iab ja karistab menetlusalust isikut selle eest, et ei tohi sõita jalakäijate teel, teisest küljest viitab menetleja sättele, mis puudutab jalakäijat. Seega menetleja justkui tunnistab ka ise võimalust liigelda jalgrattaga jalakäijate teel. Seda toetab
p 2, mis sätestab, et juht peab andma teed sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile, kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile jalgrattateel või teepeenral. Menetleja ei ole andnud hinnangut ega tuvastanud, kas mootorsõiduki juht järgis
. 3 Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas 28.01.2011.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 02.11.
lg 42 kohaselt mõistetakse ristmiku all samal tasandil ristuvatest teedest moodustuvat ala. Kõnealusel juhul ei ole vaidlust selles, et kokkupõrge toimus olukorras, kus K.R. juhitud auto lähenes Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikule mööda Tasuja tänavat ning Jelena Ruban sõitis tema suhtes paremalt jalgrattaga kõnniteelt sõiduteele. Samuti ei ole ka vaidlust, et Tasuja tänaval enne Puusepa tänavat on paigaldatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. Kohtuväline menetleja
iab, et kaebuses on meelevaldselt osutanud liiklusõnnetuses osalenud autojuhi kõikvõimalikele liikluseeskirja nõuete rikkumisele. Asjakohatu on kaebuses teise liikluses osalenud isiku aadressil tehtud etteheide, justkui viimane pidanuks enne ristmikku paigaldatud liiklusmärgi 221 kohaselt teed andma ka kõnniteelt sõiduteele sõitvale jalgratturile. Ainetu on autojuhi süüdistamine
Kohtuvälises menetluses on Jelena Ruban tunnistanud, et Puusepa ja Tasuja tänavate ristmikul oli halb nähtavus ning liikudes Tasuja tänava poole ta autot tulemas ei näinud. Seega ei saanud ka sõiduki juht märgata õigeaegselt jalgratturit. Tasuja tänaval enne Puusepa tänava ristmikku puudub liiklusmärgi 221 juures lisateatevahend 835 (teeandmise koht jalgrattateel sõitjale). Kuivõrd eelpoolnimetatud kohas puudus jalgrattatee, oli auto juht lisateatevahendi 835 puudumisel õigustatud eeldama, et teed tuleb anda ristuval sõiduteel liikuvatele sõidukitele.
kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid, ning paragrahvist 236 p 1 johtuvalt ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel. Piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta. Kui isegi eeldada, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oleks olnud ka eraldi jalgrattatee, tulnuks jalgratturil
Jelena Ruban ei ole eitanud, et ta enne sõidukiga kokkupõrget sõitis kõnniteel. Kohtuväline menetleja
iab, et käesolevas väärteoasjas eiras
Enne sõitu kõnniteelt sõiduteele pidanuks jalgrattur tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et seal liiguvad teised sõidukid ning sõidutee ületamisel ennekõike veenduma oma tegevuse ohutuses, andes teed seal liiklevatele sõidukitele. Samasugune kohustus on ka
kohaselt pandud kõnniteelt sõiduteele suunduvale jalakäijale, millele oli ühtlasi osutatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Vaidlusalusel juhul tekitati varaline kahju Karin Rõõmule kuuluvale sõiduautole Honda Civic registreerimisnumbriga xxx sõiduki parempoolse tagaosa deformatsiooni näol ja seetõttu järgneb vastutus LS § 7436 lg 2 p 3 järgi. Karistuse määramisel võeti arvesse, et Jelena Ruban on varem karistamata isik. Hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest määrati talle karistuseks rahatrahv süüks arvatud rikkumise eest ligilähedaselt alammäärale. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Jelena Rubani kaebuse kohtuvälise menetleja 30.11.2010.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.
. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. D-kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse käesoleva määruse § 81 kohaselt teed.
. Jalgrattur ja mopeedijuht ei tohi: 1) sõita kõnniteel; piirang ei kehti alla 10-aastase jalgratturi kohta; LS § 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt
S § 4 lg 1 tähenduses.
Jelena Ruban sõitis jalgrattaga kõnniteel ja rikkus seega
Sündmuskoha teel ei olnud omaette jalgrattateed.
Kaebuses viidatakse
Nimetatud eeskirja nõuete rikkumist ei ole kaebuse esitajale ette heidetud ja pole põhjust ette heita ka sõiduki juhile. Tõendid kinnitavad, et kokkupõrge toimus sõiduauto tagaosa ja jalgratta esiosa vahel. Sellest järeldub, et jalgrattur põhjustas teel seisnud sõidukile otsasõidu. Menetlusaluse isiku ütluste järgi ta tegi manöövri sõidukist mööda põikamiseks, kuid see ei õnnestunud. Küllaldase hoolsuse ja ettevaatuse puudumisel ei suutnud ta manöövrit teha ohutult teisele liiklejaile. Seega rikkus
Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures asuva fototabeliga on tõendatud, et Tasuja tänaval oli liiklusmärk 221 „Anna teed“. Lisateatevahendeid märgil ei olnud. Sellest järeldub, et Tasuja tänaval liikunud sõiduauto juhile oli nõue, et ta ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või –kiirust Puusepa tänaval. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Vastavalt käitudes sõiduk peatus enne Puusepa tänava sõiduteele jõudmist. Tunnistaja ütluste järgi sõitis Puiestee tänaval sõiduk, millele tee andmise kohustus tal oli. Tuvastatud asjaolusid ning kaebuse esitaja poolt
p 1 nõuete rikkumist arvestades ei ole põhjust sõiduauto juhile ette heita
Kuna menetlusaluse isiku kahju tekitamine on tõendatud järgneb vastutus LS § 7436 lg 2 p 3 järgi. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja menetlemisel. Ka kohus ei tuvastanud temal KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Jelena Ruban on karistusregistri andmetel karistamata isik. Eeltoodut arvestades on miinimummäära lähedane karistus vastavuses KarS § 56 nõuetega. Arvestades kogumis kõiki asjaolusid: mõlema liiklussündmuses osalenu ebapiisavat hoolsust ja ettevaatlikkust, tekkinud kahju ebaolulisust ja menetlusalusel isikul varasema karistatuse puudumist,
iab kohus, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Kohus teeb lahendi VTMS § 132 p 3 alusel. Ene Muts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.