← Eesti

4-11-391/4

4-11-391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-391 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi JK´i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2011.a kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm 019500 Kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg 1 JK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, 11317 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 301, VTMS § 2, § 29 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-134 kohus otsustas:
  2. Kaebus rahuldada.
  3. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 12.01.2011.a kiirmenetluse otsus nr ÜTkm 019500 ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses JK´i teos väärteo tunnuste puudumisega. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 27.01.2011.a laekus Harju Maakohtule JK´i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 12.01.2011.a kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm 019500, millega teda karistati ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o 28 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt puudus JK´il 12.01.2011.a kell 11:40 Tallinnas Energia peatuse juures bussis nr 23 kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. 2 Kaebuse esitaja taotles kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamist, kuna 12.01.2011.a, olles jõudnud bussipeatusse „Tuisu“, peatus seal buss nr 23, millesse kaebaja sisenes ja tellis mobiiltelefoniga 1 tunni pileti. Järgmises peatuses sisenesid bussi Taalinna Munitsipaalpolitsei kontrollid, pilet oli kontrollimise ajal aktiveeritud. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kuna kohtuvälise menetleja ametnik on kohaldanud kiirmenetlust olukorras, kus rikkumise asjaolud ei olnud selged, on rikutud menetlusõigust. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja ei ole avaldanud soovi kaebuse arutamiseks kohtuistungil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud JK´i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele. VTMS § 2 kohaselt, kui samas seadustiku ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 sätestatule, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt „väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.“ Ehkki väärteomenetluse seadustikus puudub regulatsioon ka juhuks kui kohtuväline menetleja on väärteoasja kaebemenetluses nõus kaebuse rahuldamisega ja väärteoasjas menetluse lõpetamisega, on kohus seisukohal, et tulenevalt kohtuvälise menetleja süüdistusfunktsioonist väärteomenetluses tuleb ka kirjalikus menetluses kaebusega nõustumisel kohaldada analoogiat süüdistusest loobumisega kriminaalmenetluses, kaebus rahuldada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohtuväline menetleja on esitatud kaebusega nõustudes loobunud kaebajale ette heitmast 12.01.2011.a kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu, on kohus seisukohal, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2011.a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja menetlus nimetatud väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses JK’i teos väärteo tunnuste puudumisega. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 2, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134 - 135 ja KrMS §
  4. Marie Tammsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.