4-11-309/5

Väärteoasi nr. 4 – 11 - 309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: IK kohtuvälise menetleja: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 10.märtsil 2011 a. IK kaebust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega üldmenetluses nr. 10058617 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et väärteokirjelduse kohaselt ta juhtis sõidukit ja rikkus LE nõudeid sellega, et parkis sõiduki ajutise parkimist keelavate liikluskorraldusvahendite mõjupiirkonnas ilma vastava loata. Ta ei ole sellega absoluutselt nõus, sest selle maja igale korterile oli ette nähtud parkimiskoht ja seda ta ka majaelanikuna kasutas. Süüks pandi, et hoidis autot maja ees, kui seal taheti teha remonttöid. Parkimist keelavad märgid olid seal väljas juba mitmeid kuid aga parkimist keelavast märgist ei pidanud keegi kinni, sest remonttöid maja ees ei toimunud juba pikemat aega. Firma, kes seal remonttöid tegi, jättis töö pooleli aga märgid olid ikka väljas. Asja uurides, selgus, et see firma läks pankrotti. Ta ei saa aru, mille vastu ta eksis, et teda trahviti. Tema auto teisaldati tema maja eest. Puudusid tööde teostaja poolt igasugused teated algavatest töödest. Samuti on korteriühistul teada kõigi korterite elanike kontaktandmed ja oleks saanud sellest teavitada, et algavad poolelijäänud remonttööd. Samuti on fototabelitest näha, et parkimist kasutasid ka teised selle maja elanikud täpselt samal ajal. Arusaamatu on olukord, miks temaga kontakti ei otsitud, et auto saaks teise kohta parkida. Maja juurde pääseb kahelt poolt aga parkimist keelav märk oli ainult ühel pool ja teiselt poolt sõites mingit parkimist keelavat märki ei olnud. Väärteootsuse sai kohtutäiturilt ja palus trahvi sissenõudmise peatada kuni kohtulahendini. Ta ise suurema osa ajast elab ja töötab Soomes. 27.10.2010 a. teisaldati tema sõiduk ja saabunud Soomest, tasus teisaldamisega seonduvad kulud, ning arvas, et sellega asi piirdub. 16.
2. ta saabus järjekordselt Soomest koju, leidis postkastist kohtutäituri teatise. Kohtuistungil lisab, et igal korteril on maja ees parkimiskoht. Ta läks välismaale tööle ja ei teadnud, et remonttöid teostanud firma läks pankrotti ja ta ei teadnud, et juba firmad on vahetunud ja peab ostma firmalt parkimiskoha. Parkimistrahvi ta pole nõus maksma. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebusega. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud ja tõendatud, et süüks arvatud tegu on kaebaja poolt toime pandud. Rikkumine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega. Menetlusalune isik on keeldunud ütlustest rikkumise kohta. Määratud karistus LS § 74 – 37 lg. 2 alusel. Teo toimepanemise kohas reguleerisid liiklust ajutised liikluskorralduse vahendid, need täitmiseks kõigile, vaatamata sellele, kus isikud elavad. Leiab, et mõistetud rahatrahv proportsionaalne toimepandud süüga. Kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt 27.10.2010 a. vormistati sündmuskoha vaatlusprotokoll mille kirjelduse kohaselt Astangu 66 hoone juures mõjub ajutine parkimist keelav liikluskorraldusvahend ja lisatahvel. Antud ajutise parkimise mõjupiirkonnas on pargitud sõiduk MB reg. nr. xxxja sõidukil puudub vajalik ehitaja luba. Lisatud fototabelist nähtub, et võrreldes nimetatud sõidukiga on maja ees sellel teelõigul pargitud veel vähemalt kaks sõidukit. Kaebaja poolt kaebuses antud kirjelduse kohaselt parkimist keelav märk oli juba ammu aga mingit tee remonti ei teostatud. Majaelanike autod olid pidevalt pargitud maja ette. Ta ise viibib suurema osa ajast Soomes ja tulnud koju, avastas, et teede remonti teostanud firma pankrotis ja uus firma palgatud. Korteriühistu juhatusel iga elaniku kontaktandmed ja miks ei informeeritud õigeaegselt tee remondist. Kohus ülaltoodu alusel on seisukohal, et kaebuses kirjeldatu ja kohtuvälise menetleja poolt vormistatud materjalide kohaselt leidis kinnitust, et kaebajale kuuluv sõiduk on teisaldatud. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, mis ajast hakkas kehtima parkimist keelava märgi mõjuala s.o. tööde algus ja lõpp. Kaebaja kaebusest on tuvastatud, et tema äraoleku ajal on eelmine firma läinud pankrotti ja leitud uus firma tee töödeks. Seega kohus on seisukohal, et vajalik tähelepanu pöörata kaebaja sellekohasele ütlusele. Samuti on tuvastatud, et kaebaja sõiduk oli pargitud maja ette mitte samal päeval, mil teostati teisaldamine. Ka teiste majaelanike sõidukid on pidevalt pargitud maja ette. Parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise aktis märgitu kohaselt sõiduk on pargitud Astangu 66 ja takistab teetöid ja seega on parkimisega rikkunud LE § 151 p. 5 nõuet, kuid materjalidest ei nähtu, et kaebajale kuulunud sõiduki parkimine oleks teinud võimatuks teiste sõidukite liiklemise. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus kaebaja suhtes kvalifitseeritud tegu LS § 74 – 37 lg. 2 järgi tuleb kvalifitseerida LS §74 – 37 lg. 1 järgi seetõttu, et tema poolt pargitud sõiduk ei olnud ohtlik teistele liiklejatele ega häirinud oluliselt liiklust, selle kinnitus on tuvastamist leidnud ka kohtule esitatud fotodelt. Kohus peab nentima, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku õigusi selles, et väärteoprotokolli ega muude materjalide sisu tutvustamisel ei tagatud tõlgi osavõttu. KrMS § 10 lg. 2 kohaselt menetlusosalisele isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Sellele menetlusnormi rikkumisele ta pööras tähelepanu ka kohtule esitatud avalduses. Samuti ei ole tuvastatud, kas korteriühistu juhatusega on fikseeritud teeremondi alguse kokkulepe, et õigeaegselt oleks saanud maja elanikke informeerida sõidukite mitte parkimisest maja ette s.o. et teeremont ei olnud kiireloomuline. Kohus leiab, et Astangu 66 maja juurde paigutatud ajutise parkimist keelava märgi nõuet peavad täitma kõik sõidukijuhid aga kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, kaebaja tegevuses puudub avalik huvi ja otstarbekuse kaalutlusel on võimalik ja asjakohane lõpetada menetlus. Kohus lähtub menetluse lõpetamisest seetõttu, et tuvastamata tööde algus ja lõpp, samuti ei ole tuvastatud, et tööde teostamiseks oli vajalik koheselt teisaldada kaebajale kuuluv sõiduk, samuti materjalidest ei nähtu, et remonti teostav firma oleks remonditööde algusest kokku leppinud korteriühistu juhatusega, samuti ei ole tuvastatud, kelle poolt ja millal oli paigaldatud parkimist keelav märk. Märgil peab olema fikseeritud ka töid teostava juriidilise isiku andmed, kuid seda pole täidetud. Samuti menetluse käigus on rikutud tema suhtes õigusi KrMS § 10 lg. 2 sätete kohaselt ja tema poolt toimepandud tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud. Seega eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2, § 30 p. 1, § 133 p. 4, 6 kohus otsustas: IKpoolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus üldmenetluses nr. 10058617 IK karistamise kohta LS § 74 – 37 lg. 2 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 600 krooni tühistada ja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsuse jõustumisel kohtuvälisel menetlejal s.o. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil tasuda kohtutäiturile viimase poolt moodustatud kulud. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik