KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1746 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi AS M (reg.kood XXX, asukoht XXX) väärteoasi välisõhukaitse seaduse § 139 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni 17.05.2010.a. üldmenetluse otsus nr 01002510 Asja läbivaatamise kuupäev 25.jaanuar 2011.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja seaduslik esindaja AT kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni esindajad Milena Naar ja Väino Vaidla RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Rahuldada AS M kaebus. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 17.05.2010.a. üldmenetluse otsus nr 01002510 ning lõpetada väärteomenetlus AS M suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Milena Naari poolt AS M suhtes 17.05.2010.a. koosatud üldmenetluse otsuse nr. 01002510 kohaselt pani AS M toime välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo. Otsuse kohaselt müüs 12.06.2009.a. AS-le M kuuluv tankla Sauel, Sooja 2A erimärgistatud diislikütust, mille väävlisisaldus oli suurem kui 10 mg/kg. AS M juhatuse liige AT ei taganud 12.06.2009.a. AS-le M kuuluvas Sauel Sooja 2 A asuvas tanklas erimärgistatud diislikütuse vastavust välisõhu kaitse seaduse § 58 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 19.05.2005.a. määruse nr 38 „Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded“ lisa 2 nõuetele. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 12 000 krooni. AS M esitas kohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni 17.05.2010.a. üldmenetluse otsusele nr. 01002510, taotledes selle tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt puuduvad igasugused tõendid selle koha, et AT tegeles erimärgistatud diiselkütuse käitlemisega Saue bensiinijaamas. Ei ole ka tuvastatud müügi toimumist. Kuna asjas on koostatud kaks sama numbriga, kuid erineva sisuga väärteoprotokolli, ei ole võimalik otsusest aru saada, kumma väärteoprotokolli alusel on otsus tehtud. Samuti ei ole võimalik aru saada, milles seisneb AS M poolne seaduserikkumine. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja täielikult kaebuse juurde, selgitades ühtlasi, et väärteomenetlus ei ole lahendatud professionaalselt, kuna pole välja toodud, kes on kütuse solkija, küll aga on professionaalselt lahendatud küsimus: juriidiliselt on kõik korrektne. Et seda küsimust lahendada professionaalselt, siis oleks pidanud võtma proovid ka laost, kuna see kütus allub vedelkütuse erimärgistamise seadusele. Sisuliselt, kui on täidetud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 4 nõuded, siis ei saa kvaliteetset kütust käidelda, käidelda saab vaid siis, kui ladu edastab dokumendid, mis ei vasta nõuetele. See tähendab, et KKI oleks pidanud minema kohale, võtma proove ja analüüsima raamatupidamisdokumente. See koht on analüüsimata KKI poolt. Samuti ei ole kõiki käitlejaid võrdselt koheldud, pole vaadeldud vedajaid. Antud menetluse juures pole arutatud küsimust vedajaga, vedaja on välja jäetud. Antud juhul kvaliteedi eest vastutab vähemalt kolm käitlejat, so vedaja, müüja ja terminal. On võetud küll lao sertifikaadid, mis kaebaja arvates ei vasta tegelikkusele. Kui oleks võetud proovid, siis oleks ka seal näidanud ebakvaliteetset kütust nagu kaebaja tanklas. Kui igal käitlejal peaks olema ressursid analüüside tegemiseks, siis sel juhul saaks seda teha. Iga selline kontroll ja mõõtmine tarbija jaoks tõstab hinda 1,5-2 krooni liitri eest. Lihtsam ja kergem ja seaduse järgi oleks kõigile kasulikum, kui KKI töötaks professionaalselt, avastaks kütuse solkijad ja karistaks neid. Kaebaja soov oleks, et karistataks tegelikku solkijat. Kui tankla avatakse, siis määratakse ära mahuti, kus hakatakse hoidma erimärgistatud kütust. Mahuteid puhastatakse kord aastas. Kütust võetakse mitte põhjast vaid kõrgemalt. Alati jääb eelmise partii lõpp mahutisse. Kõigil käitlejatel, kaasaarvatud laopidajal ja vedajal on kohustus kontrollida iga partiid, sest kohustus on käidelda kvaliteetkütust. Kütuse laopidaja väljastas neile ebakvaliteetset kütust. Tankla kuulub Mile, mahutid välja renditud ei ole. AS-l M on 2 juhatuse liiget, kes teevad sama tööd, põhikirjas on vastutus reglementeeritud, ülesanded ei ole jagatud, vastutavad ühtemoodi. Firmal ei ole huvi müüa kütust, mille väävlisisaldus ületas normi. Kohtule esitatud kaebusele on lisatud kaks otsust, kuna esimesel oli number vale ja siis tuli teine otsus. Otsused sai kätte samal päeval. Vaidlus puudub selle üle, et 12.06.2009, kui proov võeti, siis tankla müüs erimärgistatud diiselkütust, mille väävlisisaldus oli lubatust suurem. Kohtuvälise menetleja ametnik Milena Naar selgitas kohtus, et õige otsus on numbriga
- Leidis, et vastutab AT, mitte AT, kuna helistades M, sai vastuse, et vastutab AT. Kontrollis ATi sõnad üle B-kaardilt. Helistades Mja küsis kumma isiku ta välja kutsub. Kuna juhatuse liige nagunii vastutab, polnud vahet kumb isik esindab. Põhjendust pole. AT oli nõus ja tuli esindama M AS-i. Kui oleks ATtulnud, siis oleks tema vastutanud. AT ei esitanud dokumente, et tema vastutab konkreetselt selle valdkonna eest. Müüja peab müüma kütust, mis vastab nõuetele ja kuidas ta selle tagab, on tema probleem. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et nemad ei ole nõus kaebusega ja et süü on tõendatud. Isikut süüdistatakse välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi. Kuna tegemist on blanketse normiga, siis nõuded on kehtestatud sama seaduse § 58 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega, mis näeb ette jaemüügis sõidukitel kasutava kütuse keskkonnakaitselised nõuded. Vedelkütuse müümine AS Mi poolt on tõendatud muuhulgas AS-i enda poolt MTA Tallinna Tolliinspektuurile esitatud kütuse käitlemise aruandega, mille kohaselt 12.06.2009 müüs AS M eriotstarbelist kütust 10 isikule. Teo on toime pannud juriidilise isiku huvides juhatuse liige AT, kes vastutab juhatuse liikmena majandustegevuse eest. AS-i M tegevus on kütuse jaemüük, seega juhatuse liikmena lasus tal kohustus tagada, et tanklas oleks müügil nõuetele vastav kütus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitaja seletused ning kohtuvälise menetleja ametniku ja esindaja arvamuse, on seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni 17.05.2010.a. üldmenetluse otsus nr 01002510 tuleb tühistada ning väärteomenetlus AS M suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures tuleb kohtul selgitada välja VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Tulenevalt eeltoodust peab kohus asuma lahendama selliseid VTMS §-s 133 loetletud küsimusi, nagu, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud menetlusalune isik, kas see tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale (RKKKo otsus nr 3-1-1-148-03, nr 3-1-1-99-04). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kirjeldatud nõuded kehtivad ka juriidilise isiku süüteoasja puhul, kusjuures arvestada tuleb asjaoluga, et juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo otsus nr 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo otsus nr 3-1-1-137-04). Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul (RKKKo otsus nr 3-1-1-8204, nr 3-1-1-145-05). 3 Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 otsuse p.-s 8 märkinud, et „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.“ 26.09.2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p.-s 9.2 kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on täiendavalt märgitud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. /…/ Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates
- juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Käesoleval juhul on Keskkonnainspektsiooni 17.05.2010.a. üldmenetluse otsuse nr 01002510 kohaselt menetlusaluseks isikuks juriidiline isik AS M. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et AS M juhatuse liikmeteks olid/on AT ja AT. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt on õigusvastaselt käitunud füüsiliseks isikuks peetud AT . Vaidlustatud otsusest ega ka väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, kas juhatuse liikmete vahel valitses 12.06.2009.a. tööjaotus või mitte. Väärteomenetluse käigus on jäänud välja selgitamata juhatuse liikmete kohustused, mistõttu on kohtul võimatu kontrollida, kas välisõhu kaitse seadustest tulenevate kohustuste täitmise korraldus oli AT ülesanne või mitte. Väärteoasja materjalides ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtus, et menetlusaluse isiku esindaja valik sai tehtud eelkõige sellest lähtuvalt, et äriühingu AS M juhatuse liige AT ise ütles, et tema tuleb ettevõtet esindama menetleja juurde ja seetõttu polnud menetlejal vaja teise juhatuse liikme poole pöörduda. Kui AT oleks menetleja juurde tulnud, siis oleks tema vastutanud. Kohtu hinnangul ei ole juhatuse liikme vastutus sõltuvuses juhatuse liikme nõusolekust osaleda väärteomenetluses ning ainuüksi ühe juhatuse liikme väide, et tema vastutab millegi eest, ei seo teda veel väärteo toimepanemisega. ATi poolt kohtus antud selgituse järgi vastutasid mõlemad juhatuse liikmed ühtemoodi. Otsuses puuduvad põhjendused ATi tegutsemiskohustuse aluse ning selle sisu kohta, samuti juriidilise isiku huvides tegutsemise eesmärgi kohta. Täiesti asjakohatuks peab aga kohus menetleja väidet, et tema hinnangul vastutab AT juriidilise isiku poolt tegemata jätmise eest, kuna juhatuse liige nagunii vastutab, polnud vahet kumb isik esindab. Äriühingu AS M juhatuse liikmeks olnud AT väärteomenetluses üle kuulatud ei ole. Lähtudes üksnes ATi ütlustest on kohtuväline menetleja jätnud tema tööülesannete tegeliku ringi 4 faktiliselt välja selgitamata ja seda üksnes eeldanud. Juriidilisele isikule süüks arvatavat tegu ei või automaatselt omistada selle isiku seadusliku esindajana väärteomenetluses osalenud füüsilisele isikule, vastav väide peab olema põhjendatud ning tuginema asjas uuritud tõenditele, mida aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Väärteoasja materjalides ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused võivad olla liikmete vahel jagamata, kuid sellisel juhul peab tööülesannete mittejagamine olema asjas uuritud ja tõendatud ning otsuses peab sisalduma ka vastav sõnaselge märge. Samuti ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest, milline oli nõutav tegu, mida juhatuse liige jättis tegemata, on vaid märgitud, et juhatuse liige AT ei taganud erimärgistatud diislikütuse vastavust kehtivatele nõuetele. Väärteoasja materjalidest võib järeldada, et menetlusalust isikut karistati tegevusetuse eest. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Käesolevas asjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuses juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud. Kohtuvälise menetleja vigu, mis seisnevad vaidlustatud üldmenetluse otsuses juriidilise isiku huvides teo toime pannud juhtorgani liikme isiku valiku motiveerimata jätmises, tema ülesannete ringi tuvastamata jätmises, temalt eeldatud õiguspärase käitumise määratlemata jätmises, samuti väärteo suhtes juriidilise isiku huvi tuvastamata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Kuivõrd kõnealune protokoll sisaldab nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid kogutud tõendite alusel tuvastada. Ülalkirjeldatud põhjustel ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3, rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so väärteotunnuste puudumise motiivil. Kohus ei võta seisukohta kogutud tõendite osas, kuna arutades asja täies ulatuses kaebuse piiridest sõltumata, on kohus tuvastanud väärteoprotokollis (süüdistuses) puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtuliku menetluse käigus. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud koos kaebusega kaks üldmenetluse otsust, mis kannavad sama kuupäeva – 17.05.2010.a., mis on ka oma sisult identsed, kuid otsuse numbrid on erinevad – vastavalt 01002510 ja
- Kaebaja sõnade kohaselt kuna otsuse numbris esines viga, siis anti talle ka veel teine otsus. Mõlemad otsused anti talle ühel päeval kätte. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab menetleja muuta oma suva järgi otsuse numbrit, tehes ühes asjas 2 otsust, andes menetlusalusele isikule 2 otsust kätte, kuid väärteotoimikusse ei ole jäänud ühtegi märget otsuse tegija eelpool kirjeldatud käitumise kohta. Aulike Salo Kohtunik 5