4-10-4778/3

4-10-4778 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4778 (2317,10,008148) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Rudolf Raila, ik: 38611210239, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Rudolf Raila süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Rudolf Raila määratud aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.04.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt aresti ära kandma asunud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Rudolf Railalt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja 18 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Rudolf Raila, 4-10-4778, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.12.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1196453 selles, et 24.10.2010 kella 10.00 ajal tarvitas Läänemere tee 17 maja juures kinni Rudolf Raila, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel amfetamiini sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tegi suure vea, kuid on teinud järeldused, küll natuke hilja. Edaspidi püüab end parandada. Praegusel hetkel ei tööta, on registreeritud töötuna. Kui vaadata seda, mis oli varem, siis oleks objektiivne nõudmine kohtuvälise menetleja poolt. Samas on pere, naine, laps, et oleks vaja ka nendega olla. Seetõttu paluks mitte määrata aresti, vaid määrataks siiski rahatrahv. Püüab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusane isik on varem karistatud samalaadsete süütegude eest, rahatrahv tasumata, hetkel ei tööta. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 4 päeva, välja mõista ekspertiistasu 38,18 €. Kuna isik ilmus kohtuistungile, siis anda võimalus minna karistust kandma ning karistuse peaks olema ära kantud hiljemalt 01.04.
9. Neli päeva aresti ei ole nii pikk aeg, et pere jääb hooletusse. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on osaliselt tasutud, kuid viimased rahatrahvid on jäetud tasumata. Samuti on süüdistatavat karistatud kohtu poolt erinevaliigiliste kuritegude toimepanemise eest nii rahalise karistusega kui ka vangistusega, mis on tingimisi jäetud kohaldamata, kuid mis on hilisema kuriteo toimepanemise tõttu liitkaristusena täitmisele pööratud. Viimase karistuse kandmiselt enetähtaegse vabanemise järgselt aga pani menetlusalune isik toime uue NPALS § 151 ettenähtud väärteo ja sellele järgnevalt veel teiseliigilisi väärtegusid, mille eest karistati teda taas rahatrahvidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on osaliselt jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalusel isikul on suured tasumata rahalised kohustused, mis tulenevad tema suhtes kohaldatud rahalistest mõjutusvahenditest ja menetluskuludest. Peale selle on menetlusaluse isiku väidete kohaselt tal ülalpidamisel pere, so laps ja abikaasa. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et uue rahatrahvi määramine lisaks eelmistele tasumata trahvidele suurendaks veelgi rahaliste kohustuste suurust ja seaks menetlusaluse isiku ja temast sõltuvad lähedased veelgi suuremasse majanduslikku kitsikusse. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest ja uue rahalise kohustuse panemine halvendaks veelgi menetluslause isiku majanduslikku olukorda. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti lühiajalisena. Märt Toming kohtunik