lg.1 p.1 alusel lõpetada menetlus väärteoasjas.
alusel jätta Kirill Sazonovile õigus hüvitada riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult 7 päeva jooksul. Maakohus tuvastas: 10.03.2010.a. saabus Viru Maakohtusse Kirill Sazonovi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanempiirivalvur Andranik Danieljan 04.03.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,09,010436. 04.03.2010.a. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanempiirivalvur Andranik Danieljan tegi otsuse nr. 2590,09,010436 Kirill Sazonovi karistamise kohta Relvaseaduse § 89-1 lg. 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1 200 krooni, selle eest, et Kirill Sazonov 19.07.2009.a. kell 05.30 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula valla Iila külas, viibides jahimaa piires, kandis avalikus kohas avalikult optilise sihikuga varustatud vintpüssi, millega rikkus Relvaseaduse § 89-1 lg. 1 nõudeid. Oma kaebuses Kirill Sazonov palub nimetatud otsus täielikult tühistada, väärteomenetlus lõpetada. Kirill Sazonov oma kaebuses märkis, et protokollis märgitud ajal ja kohas ta tõepoolest viibis optilise sihikuga varustatud õhupüssiga. Tema juurde tuli tundmatu alkoholijoobe seisundis meesterahvas vormiriietuses, end esitlemata, esitas pretensioone ja nõudis relva kohta dokumente. Kohtuistungi käigus kaebuse esitaja ja kaebuse esitaja esindaja toetasid kaebust ja palusid tühistada vaidlustatav otsus järgmistel alustel: - Kirill Sazonov, viibides Viru-Nigula valla Iila külas optilise sihikuga varustatud õhupüssiga, ei ole toime pannud seadusevastaseid tegusid; - tunnistaja, kes nägi teda õhupüssiga, viibis ebakaines seisundis; - õigusrikkumise protokoll oli koostatud 5 kuu möödudes; - koht, kus viibis Kirill Sazonov, ei ole avalik koht. Kohtuvälise menetleja asutuse esindaja vaidlustas kaebuse alused, ning palus jätta otsus muutmata, kuna karistus on määratud vastavalt seadusega. Tunnistaja N Š andis kohtuistungil ütlusi, et ta koos Kirill Sazonoviga reisis mööda Eestit. 19.07.2009.a. varahommikul peatusid nad ühes Viru-Nigula paigas, et loodust vaadata. Kirill Sazonov tuli autost välja, tal oli õhupüss. Nende juurde sõitis auto, sealt väljus taaruv meesterahvas, nõudis Kirillilt dokumente. Tunnistaja A P andis kohtuistungil ütlusi, et 2010.a. suvel sõitsid nad Sazonovi ja Š mere poole. Tallinna maanteelt keerasid pinnasteele, peatusid põllu peal. Sazonov ja Š väljusid autost. Siis sõitis nende juurde üks auto. Autost väljus tuikudes üks inimene, kellel oli binokkel kaelas ja kahekaudne käes. Tunnistaja autost välja ei tulnud ja jutuajamist ei kuulnud. Jutuajamine kestis 5-7 minutit. Sazonov tuli autost välja koos püssiga. 3 Kohtu seisukoht: Kaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 133, ning vastavalt
2 kohus vaatab läbi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku § 2 lg. 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 09.02.2010.a. Kirill Sazonovi suhtes oli koostatud väärteoprotokoll. Kirill Sazonovit süüdistatakse selles, et ta 19.07.2009.a. kella 05.30 paiku Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kutsala külast rapsipõllu juurest Iila suunas kulgeval pinnasteel kandis avalikult optilise sihikuga püssi, millega rikkus Relvaseaduse § 50 lg. 2. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanempiirivalvur Andranik Danieljani 04.03.2010 otsusega oli Kirill Sazonov karistatud Relvaseaduse § 89-1 lg. 1 järgi trahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200 krooni. Relvaseaduse § 50 lg. 2 kohaselt relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Relvaseaduse § 89-1 lg. 1 kohaselt relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Avalik koht on koht, kuhu on juurdepääs kolmandatele isikutele, kes ei ole seotud õigusrikkuja isikuga.
p. 1 kohaselt kaebuse lahendamisel selgitab kohus välja kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
1 p. 1 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes
MS § 15 lg. 1 kohtuotsuses tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2006 lahend väärteoasjas nr. 3-1-1-16-06). Kogutud toimiku materjalidega ei ole Sazonovi poolt Relvaseaduse § 50 lg. 2 rikkumise fakti tuvastatud. Oma kaebuses Kirill Sazonov märkis, et ta ei eita, et viibis protokollis märgitud ajal ja kohas koos optilise sihikuga varustatud õhupüssiga. Oma 09.02.2010.a. antud ütlustes Sazonov avaldas, et 19.07.2010.a. umbes kella 05.30 paiku viibis põllul Kunda piirkonnas. Oli koos sõbra N Š . Nad peatusid, et käia tualetis. Neil oli kaasas prantsuse buldogi tõugu koer, kes hüppas autost välja ja jooksis minema. Kaasas oli optilise sihikuga varustatud vintpüss, kaliiber 4,5 mm. Võttis vintpüssi, et vaadata, kuhu koer jooksis. Seejärel sõitis nende juurde auto, millest väljas meesterahvas, ja astus kaebuse esitaja juurde. Meesterahvas oli purjus, tema kõne oli ebaselge. Meesterahvas oli kaitsevärvi vormis, püssiga ja binokkel kaelas. Meesterahvas palus näidata dokumente. Kuna tema auto ei olnud varustatud kui eriauto, ta ei esitlenud end, ning ta ei näidanud enda dokumente, siis kaebuse esitaja palus näidata tema dokumente. Meesterahvas 4 midagi ei selgitanud. Kohtuistungil kaebuse esitaja kinnitas oma ütlusi. Ta avaldas, et tal oli õhupüss. Ta ei tulistanud, lihtsalt vaatas optilisse sihikusse. Kohtuistungi käigus ülekuulatud tunnistaja A P andis ütlusi, et 2010.a. suvel sõitsid nad Sazonovi ja Š mere poole. Tallinna maanteelt keerasid nad pinnasteele, peatusid põllul. Sazonov ja Š tulid autost välja. Siis sõitis nende juurde üks auto. Autost väljus taarudes üks inimene, binokkel kaelas ja kaheraudne püss käes. Tunnistaja autost ei väljunud ja jutuajamist pealt ei kuulnud. Jutuajamine kestis 5-7 minutit. Sazonov tuli autost välja püssiga. Tunnistaja N Š kohtuistungi käigus andis ütlusi, et käis koos Sazonoviga põllul, käisid tualetis. Sazonovil oli kaasas õhupüss. Ta ei jälginud, mida Sazonov tegi, ja ei näinud, kas ta vaatas sihikusse või mitte. Ülekuulatud tunnistajate ütluste järgi oli V K alkoholijoobe seisundis. Kaebuse esitaja ei eita temal 19.07.2010 optilise sihikuga varustatud õhupüssi olemasolu. Tunnistajad Š ja P samuti andsid ütlusi selle kohta, et Sazonovil oli õhupüss. Vastavalt politsei teatele oli Kirill Sazonovi nimele registreeritud kolm tulirelva: В Walther 22LR G030786, B Walther 22LR WL37460, B,C CZ-511-Lux 22LR A164233. Kohus arvestab tunnistajate Š ja P ütluseid. Kohtul ei ole alust kahelda nende usutavuses, kuna nad vastavad väärteoasja materjalidele, on nii omavahel kui ka Sazonovi ütlustega kooskõlas. Küsimus selle kohta, kas Sazonov kandis püssi avalikult või varjatult, jäi lahendamata. Juhul, kui mingit asjaolu ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see
§-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Selleks, et kontrollida tunnistajate K ja A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes sisaldavat informatsiooni õigsust, oleks pidanud nad kohtuistungil üle kuulama. Tunnistajate V K ja S A kohtusse väljakutsumist ja nende ülekuulamist kohtuvälise menetleja asutus ei taotlenud. Nende ütluste avaldamiseks kohtuistungil alust ei ole.
8 kohaselt kohus võib avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused vaid olukorras, mil tunnistaja oli küll kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-74-07). Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et teo toimepanemise hetkest kuni väärteoprotokolli koostamiseni möödus juba enam kui seitse kuud. Kohus, uurinud toimiku materjale, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, leiab, et Kirill Sazonovi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanempiirivalvur Andranik Danieljan 04.03.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2590,09,010436 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sazonovi süü Relvaseaduse § 89-1 lg. 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ei ole tõendatud. Kirill Sazonovi poolt Relvaseaduse § 50 lg. 2 rikkumise fakt ei ole leinud kinnitust kohtuistungil. Ülaltoodu alusel kohus rahuldab Kirill Sazonovi kaebuse ja tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanempiirivalvur Andranik Danieljan 04.03.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,09,010436.
alusel, kui kohus tühistab otsuse väärteo eest mõistetud karistuse kohta, ning lõpetab väärteoasjas menetluse, ja väärteomenetluses osales menetlusaluse isiku kaitsja, siis kohus võib isiku taotlusel teha otsuse tema poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 5 Kohtuotsuse tegemisel kohus juhindub
S § 318 ja § 321 järgi /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.