lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises järgi Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja patrullpolitseinik Asja Malahhova Menetlusalune isik Vadim Massalov, isikukood 38801022252, elukoht xxx, töökoht puudub. kodakondsuseta Kinni peetud alates: 08.02.2011 kell 13.40 RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 1, 107 lg 2 kohus OTSUSTAS: Väärteomenetlus Vladimir Massalovi süüdistuses
lg 1 järgi lvalifitseeritava väärteo toimepanemises lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel – väärteokoosseisu puudumise tõttu. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. 1 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.02.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 17.03.2011 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED V.Massalovile on väärteoprotokollis esitatud süüdistus sõnastatud järgmiselt: 02.12.2010 kell 17.45 xxx, xxx asuvas kaupluses xxx purustas ukseklaasi, millega tekitas kahju 5000 krooni. Tegu on kvalifitseeritud
08.02.2011 peeti V.Massalov kinni väärteokorras VTMS § 44 lg 1 sätestatud alusel. 10.02.2011 pöördus kohtuväline memetleja kohtu poole taotlusega arutada väärteoasi ja kohaldada isiku suhtes aresti ( lk 1,2). Kohtuistungil (lk 19) esitas kohtuväline menetja taotluse lõpetada väärteomenetluse väärteotunnuste, kuna telitatud kahju ületab 1000 krooni, tegemist ei ole väheväärtusliku asjaga. Kohus rahuldaski kohtuvälise menetleja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks ja tegi vastavasisulise kohtuotsuse. 14.02.2011 esitas kohtuväline menetleja kohtule kassatsiooniteate VTMS § 156 lg 1 alusel. Kuna VTMS § 107 korras tehtud kohtulahend on edasikaevatav apellatsiooni mitte kassatsiooni korras, võtab kohus siiski esitatud teate VTMS § 137 lg 1 ettenähtud apellatsiooniteatena. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktikas (vt lahend 3-1-1-52-08) on korduvalt rõhutatud, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokollis peavad olema märgitud kõik isiku vastutusele võtmise aluseks olevad faktiliseld asjaolud. Ei ole lubatud omistada isikule tegu ja faktilisi asjaolusid, mis ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Kuna väärteoprotokolli parandamine või uue või muudetud väärteoprotokolli esitamine ei ole kohtumenetluses lubatud ning esitatud süüdistuse pinnal ei ole süütegu tuvastatav, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. V. Massalovi süüksarvatud tegu formuleeritud kui ukseklaasi purustamine, mille tagajärjel tekkis kahju 5000 krooni. Tegu on kvalifitseeritud
Kohus korduvalt juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et
lg 1 ei sätesta ühtegi konkreetset väärteokoosseisu, vaid näeb ette vastutuse kas varguse, asja hävitamise või rikkumise või muu varavastase süüteo toimepanemise eest juhul, kui see on suunatud väheväärtusliku asja vastu. Riigikohtu praktikas on korduvalt osundatud, et varavastase süüteo kvalifitseerimisel, mis on suunatud väheväärtusliku 2 3 asja vastu (või teatud koosseisude puhul ei ole tekitatud oluline kahju), tuleb märkida kvalifitseerimisel, millisele varavastasele koosseisule isiku tegu vastab. Sellele on Riigikohus osundanud lahendis 3-1-1-20-09 p 8.1: „Riigikohus on korduvalt märkinud, et
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine jt
lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
-u
või 205 alusel, kas tahtlik asja rikkumine või sama tegu toimepanduna ettevaatamatusest. Kuna väärteoprotokollis ei ole märgitud, kas V. Massalovile heidetakse ette kas tahtlikult (
) või ettevaatamatusest (
) toimepandud asja rikkumist, ei ole välistatud, et isikule on süüksarvatud just ettevaatamatusest toimepandud tegu. Asja rikkumist on tõesti võimalik sooritada nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Juba nimetatud lahendis 3-1-1-20-09 p 8.2 ja 8.3 selgitab Riigikohus, et „Võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline kahju, on kuriteona karistatav
järgi, mis subjektiivsest küljest eeldab vähemalt kaudset tahtlust.
lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra asja rikkumist või hävitamist, seda aga vaid juhul, kui selle kahjustamisega tekitatud kahju ei ole oluline. Kui jätta arvestamata asja rikkumise või hävitamisega tekitatud kahju suurus, on
Seetõttu on ka asja rikkumine või hävitamine, millega tekitatakse kahju alla olulise kahju määra,
lg 1 järgi väärteona karistatav üksnes tingimusel, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest
Siinkohal märgib kolleegium, et
§-s 205 kirjeldatud tegu - asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest -, kui sellega ei põhjustata olulist kahju,
Selline järeldus tuleneb otseselt
lg 2 sõnastusest, milles
§-de 203, 204 ja § 206 kõrval
ei nimetata.
sätestab karistuse
või § 204 objektiivse koosseisuga hõlmatud raskemate rikkumiste eest ka juhuks, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Üks asjaoludest, mis toob
kohaselt kaasa kriminaalvastutuse ka 3 4 ettevaatamatusest toime pandud võõra asja rikkumise või hävitamise eest, on suure kahju tekitamine. Samas ei ole
järgi karistatav võõra asja hävitamine või rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Seega ei saa olla karistatav ka võõra asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest, kui sellega põhjustatakse mitteoluline kahju.“ Riigikohus on korduvalt osutanud puudulikult esitatud süüdistuse täiendsisustamise lubamatusele ( vt lahendid 3-1-1-71-07, 3-1-1-79-07, 3-1-1-52-08, 3-1-1-77-08 ja t). Isegi kui kohtuliku arutamise käigus saab tuvastatud isiku tegu piisava konkreetsusega (kas ta lõi jala või esemega vastu ukseklaasi pinda, kas ta üritas põgeneda ja purustas klaasi oma keha kaaluga, või komistas, libises ja selle tagajärjel sai klaas lõhutud) pole võimalik seda isikule omistada. Lahendis 3-1-1-54-09 on märgitud, et tulenevalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab eelkõige kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega; seega peavad väärteoprotokollis olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud; kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt peaks käesoleva väärteoasja väärteoprotokollis olema obligatoorselt märgitud teo faktilised asjaolud, nimelt teo toimepanemise konkreetne viis, ja seda niivõrd üksikasjalikult, et kohus saaks analüüsida teo objektiivset ja seejärel subjektiivset külge ning otsustada tahtluse või ettevaatamatuise üle. Teokirjeldust „ purustas ukseklaasi“ ilmselt ei piisa õigusliku analüüsi tegemiseks olukorras, kui ettevaatamatusest toimepandud tegu ei ole karistatav (välja arvatud, kui toime pandud üldohtlikul viisil). KOHTU MEETMED Kuna esitatud süüdistus, väärteoprotokoll, on puudulik, ei ole tuvastatav, kas isikule heidetakse ette kas
203-218 lg 1 või § 205-218 lg 1 järgi ettenähtud süüteokoosseis, ja süüdistuse puudulikkust ei ole kohtuliku arutamise käigus võimalik kõrvaldada (väärteomenetluse kohtulikul staadiumil ei ole uue või muudetud süüdistuse esitamine võimalik ja väärteoprotokolli parandamine ja täiendamine on võimalik üksnes kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 68 lg 2 korras kohtuvälise menetluse käigus), tuleb nimetatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse lõpposas sissejuhatavas osas tekkinud viga on parandatud 10.02.2011 kohtumäärusega lk 22. 4 5 Kohtunik Inna Kirsipuu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.