kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu § 424 järgi avalikul kohtuistungil Süüdistatav AIN KÜTT, ik. 36803120041, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Ain Kütt kuriteos
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o 100x3.60 = 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot riigi tuludesse. 2.
sätete alusel määrata mõistetud rahaline karistus Ain Kütt poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 12 (kaksteist) kuud, so. 30 (kolmkümmend) eurot kuus ( 360:12=30) Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
lg 1 p 1 alusel võtta Ain Kütt`ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus Ain Kütt`ile nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 100x3.60=360.-( kolmsada kuuskümmend) eurot riigituludesse.
sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 360:12=30.-(kolmkümmend) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale karistuse vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus (ka lisakaristus) vastab
§-s 56 sätestatule.
lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.
lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni, ehk 3.20 EUR-i. Kuna Ain Küti päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 3.60 EUR-i, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäärana 3.60 EUR-i (tl. 15). Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Ain Kütt suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Ain Kütt’ ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ (1,5) palga alammäära suuruses summas so (1,5x278,02)= 417 eurot 03 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale Kersti Põllule Ain Kütt’ i kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 6 pooltunni eest 6x15.98=95.88 EUR-i, millele lisandub käibemaks 20%, ehk 19.18 eurot, kokku kõik 115.06 EUR-i (poole tunni tasuks on kehtestatud 15.98 EUR-i). Kohus peab tasu arvestatuse põhjendatuks Vastavalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdistatav. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Ain Küti ülalpidamisel on kaks alaealist last, tema töötasu jääb minimaalpalga lähedale. A. Kütt on varem kriminaalkorras karistamata isik. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Ain Kütt’ ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Ain Kütt on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ain Kütt’ i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.