KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märts 2011 Rapla Väärteoasja number 4-10-2019 Väärteoasi Stefans Sramsi kaebus Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Martin Runno
- juuni 2010.aasta kiirmenetluse otsusele Stefans Sramsi süüdistuses liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi. Stefan Sram, sündinud
- juulil 1973, elukoht xxxxxxxxx xx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalitus, asukohaga Ädala 4E Tallinn, kko@politsei.ee Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetluse lahendamise liik Kirjalik Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 1; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Rahuldada Stefans Sramsi kaebus osaliselt. Muuta Politsei ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Martin Runno 17.juuni 2010.aasta kiirmenetluse otsust Stefans Sramsi karistamise kohta Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja vähendada rahatrahvi viiekümne trahviühikuni s.o. kahesaja
(200)euroni. Rahatrahvi kakssada
(200)eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Rahatrahv tuleb tasuda kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is (SWIFT kood – EEUHEE2X, IBAN – EE 89 1010 2200 3479 6011) või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. (SWIFT kood – HABAEE2X, IBAN – EE 93 2200 2210 2377 8606) Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 10220102005469 ja selgituseks kohtuasja number 4-10-
- Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Asjaolud ja kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt juhtis Stefans Srams 17.juunil 2010.a kella 16:48 paiku Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 65 kilomeetril sõiduautot Mazda 3 registreerimismärgiga xx xxxx kiirusega, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h vähemalt 27 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on karistanud Stefans Sramsi liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 3240 krooni. Stefans Srams taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt on liikluspiirangu märk nõuetekohasest märgist väiksem, asetseb tee suhtes terava nurga all ja seetõttu ei ole võimalik märki õhtupoolikul tähele panna. Täiesti nähtamatu on see märk ereda päikesepaistega õhtupoolikul. Euroopa Liidu rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt peavad liiklusmärgid ja kiiruse piirajad olema õigesti paigaldatud, piisava suurusega ja kõigile teekasutajatele nähtavad, kui üldise liikluse ja kiirusepiirangu alased eeskirjad ei määra teisiti. Kohtuväline menetleja ei arvestanud +/- 100 meetrist puhvervööndit, et teel liikleja saaks oma kiirust kohandada liiklusmärgi poolt ette nähtud piiridesse. Politseiauto ei mõõtnud videosalvestuse kohaselt liiklusvahendi kiirust otse selle ees või taga, vaid külgepidi liikudes, asudes mõõdetavast liiklusvahendist pidevalt muutuva nurga all. Seega eirati tõsiasja, et radari poolt mõõdetud kiirus on ametlik asitõend vaid siis, kui radar asub mõõdetavast autost perpendikulaarselt ees või taga. S. Srams leiab, et võrdväärse kohtlemise reegli kohaselt peaks rahatrahv moodustama 50 krooni ühe ületatud kilomeetri kohta tunnis. Seega oleks tema trahvi summmaks kujunenud 1350 krooni. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt on Stefans Sramsi poolt juhitud sõiduki kiirus fikseeritud seadmega Stalker Dual, milline on läbinud kohustusliku kontrolli. Seadet kasutati selle valmistaja ja kontrolli teostaja poolt aktsepteeritud viisil. Kiirust mõõdeti statsionaarselt paigaldatud kiirusemõõteseadmega pädeva liikluspolitseiniku Martin Rummo poolt. S.Srams nõustus kiirmenetlusega ja süüteo asjaolud olid selged. Autojuhil on kohustus valida ilmastikule sobiv sõidukiirus. Kohtuvälisel menetlejal ei ole alust kahelda Maanteeameti poolt paigaldatud liiklusmärkide mõõtudes ja nende paigalduses. S.Sramsi viide kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatavale hoiatustrahvile, kus iga üle olev kilomeeter võrdub 50 krooniga, on kohaldatav ainult siis, kui väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelvalve seadmega (kiiruskaameraga) fikseeritud liiklusnõuete rikkumine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et lubatust 27 km/h suurema sõidukiirusega liikuv sõiduk on väga ohtlik. Arvestades karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke on põhjendatud S.Sramsi karistamine rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra. Sündmuskohal antud ütlustes ei ole S. Srams kahetsenud oma rikkumist, mis oleks andnud alust arvata, et karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest madalama rahatrahviga. Kohtuväline menetleja tunnistab, et kiirmenetluse otsuses on ekslikult viidatud Liikluseeskirja § 126 punktile 1, õige on § 126 punkt 3 3 Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo koosseis on Stefans Sramsi käitumises tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Eksimus otsuses Liikluseeskirja punkti osas ei ole sisuline ja otsuse tekstist on selgelt arusaadav, milles S.Sramsi süüdistati. Kohapeal kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes on S.Srams kiiruse mõõtmise tulemusega nõustunud ja tunnistanud, et ta sõitis teise auto taga, kui ees liikunud auto hakkas kiirust suurendama, siis suurendas ka tema instinktiivselt oma auto kiirust ja ületas lubatud kiirust tahtmatult. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokollist nähtub, et antud seadme üks võimalik töörežiim on liikuvast sõidukist vastutuleva sõiduki kiiruse mõõtmine ja nii seadet ka kasutati. Seade näitas S.Sramsi poolt juhitud auto kiiruseks 105 km/h. Mõõtevahend oli kontrollitud ja seda kasutanud politseiametnik volitatud sellega kiirust mõõtma, mida kinnitavad
- jaanuaril 2010.a. välja antud tunnistus mõõtevahendi kontrollimise kohta ja
- veebruaril 2009.a. välja antud käskkiri. Neil põhjustel puudub kohtul alus mõõtmise tulemuses kahelda. Kaebuses esitatud väited, et mõõteseadme niisugune kasutamine (mõõdetava sõiduki suhtes nurga all) ei anna õiget tulemust, on ilmselgelt otsitud ja põhjendamatu. S.Sramsi poolt juhitud sõiduk peeti kinni kiirust piirava liiklusmärgi 70 km/h mõju piirkonnas ja auto kiirus osutus suuremaks ka üldisest lubatud piirkiirusest 90 km/h. Seega on põhjendamatu kaebuses toodud etteheide, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud n.ö. puhvervööndiga auto kiiruse vähendamiseks ja piiranguga vastavusse viimiseks. Liikluseeskirja p. 123 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama kõiki liiklusolusid ja halva nähtavuse korral kiirust vähendama. Seega peab sõidukiirus olema niisugune, et juht jõuaks õigel ajal näha ka liiklusmärke. Kui antud juhul takistas nähtavust vastu paistnud päike, siis oleks tulnud ohutuse tagamiseks sõidukiirust vähendada. Kohus leiab, et asja lahendamisel tuleb võtta aluseks S.Sramsi poolt kohapeal antud ütlused ja kaebuse väited kiirust piirava liiklusmärgi mõõtude, ebaõige paigutuse ja muude õigeaegset märkamist mittevõimaldavate põhjuste kohta on ilmselgelt põhjendamatud ja esitatud sooviga vastutusest vabaneda. Arutatava väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni ükssada trahviühikut s.o. 400 eurot ja kohtuvälise menetleja on pidanud vajalikuks määrata karistuse sellest enam kui pooles ulatuses. Kuna S.Sramsi tegevuses puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis peab kohus vajalikuks vähendada karistust poole määrani. Indrek Saar Kohtunik