4-10-2696/4

Väärteoasi nr 4-10-2696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2696 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi Raimo Männiku väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel väärteoprotokoll AB1195318 (väärteoasi 2316,10,008253) ja väärteoprotokoll AB1196581 (väärteoasi 2317,10,005582) Raimo Männik (isikukood 37911150280, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht puudub) Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond, Kesklinna politseijaoskond 01.02.2011.a Liivalaia kohtumaja Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Asja arutamise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Jelena Saveljeva ning Liisi Närep; menetlusaluse isiku Raimo Männiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107-109 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Raimo Männik väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6).
4. Raimo Männik on kohustatud asuma aresti kandma hiljemalt
5. aprillil
6. a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
7. Raimo Männiku poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Raimo Männiku suhtes sundtoomist arestimajja.
8. Välja mõista Raimo Männikult menetluskulu, s.o. joobe tuvastamise tasu 135.88 eurot (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 88 senti) narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamise eest, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is, viitenumber mõlemal juhul 2800049777, märkides maksekorraldusele „menetluskulud väärteoasjas 4-10-2696“. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Raimo Männikule on koostatud 24.07.2010.a väärteoprotokoll nr AB 1195318 selle kohta, et ta viibis 24.07.2010.a kell 00:46 Tallinnas Suur-Karja 18, olles tarvitanud eelnevalt narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus Raimo Männik NPALS § 3, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
9. Samuti on Raimo Männikule koostatud 07.10.2010.a väärteoprotokoll nr AB 1196581 selle kohta, et ta viibis 16.08.2010.a. kell 01:48 Tallinnas Linnu tee 68 5+ tankla territooriumil, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid mefedroon ja kokaiin ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus Raimo Männik NPALS § 3 lg 1, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151 01.02.2011.a määratud kohtuistungile Raimo Männik ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtukutse 01.02.2011.a istungile on 20.12.2010.a üle antud allkirja vastu väärteoprotokollidesse märgitud Raimo Männiku aadressil tema täisealisele perekonnaliikmele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 41 lg 2 kohaselt loetakse kutse kätteantuks kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda ning see antakse temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus pidas võimalikuks ja määras arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid kohtuistungil väärteoprotokollides märgitu juurde ning leidsid, et menetlusaluse isiku väärteod on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud tegude eest karistada. Kuna isik on jätkanud väärtegude toimepanemist vaatamata varasematele karistustele, ei ole ta eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning teda tuleb karistada arestiga 10 päeva, samuti tuleb mõista välja menetluskulud. Menetlusalusel isikul tuleb aresti kandma asuda hiljemalt 01.04.2011.a. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindajad ning uurinud väärteoasjade kirjalikke materjale, leiab, et Raimo Männiku käitumises esinevad NPALS § 151 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. NPALS § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokollide kohaselt seisnes Raimo Männiku’le etteheidetav tegevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti eelneva ettekirjutuseta. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 9-12 kohaselt kohtuasjas nr 3-1-1-49-09 tuleb narkootilise aine tarvitamise mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Vaatamata tuvastatud narkojoobele ei realiseeri aga menetlusalune isik NPALS § 151 kirjeldatud objektiivset koosseisu kui narkootiline aine on isikusse manustatud tema teadmata ja subjektiivset koosseisu kui isik ei tea, et ta on manustanud endale narkootilist ainet. NPALS § 151 järgi väärteoasja lahendav kohus peab tuvastama esmalt objektiivse koosseisu ehk narkootilise aine tarvitamise ja seejärel tegema kindlaks, kas isik teadis, et ta narkootikumi tarvitab või kas ta vähemalt oleks sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama. Kui sel moel on koosseisupärane tegu tuvastatud ja õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud - mille esinemist eeldatakse - puuduvad, vastutab isik NPALS § 151 järgi. Joobeseisund ei ole NPALS § 151 koosseisuline element, kuid võib olla üks oluline tõend, mis viitab sellele, et isik on realiseerinud NPALS § 151 koosseisu - eelkõige olukorras, kus eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks nii NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemise R. Männik’u käitumises nii väärteoprotokolli AB 1195318 kui AB 119681 järgi. Väärteo objektiivse koosseisu realiseerimise loeb kohus tõendatuks joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktidega 927T ja 1128T, mille kohaselt tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 24.07.2010.a võetud Raimo Männiku uriinist GHB (suuremas koguses kui 200 µg/ml) ning 16.08.2010.a võetud Raimo Männiku uriinist 4-metüülmethatinooni (mefedroon) ja kokaiini, samuti 24.07.2010.a õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta. Nii gammahüdroksübutüraat (GHB), mefedroon kui kokaiin on narkootilised-psühhotroopsed ained vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusele „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“. Ehkki asjas puuduvad otsesed tõendid R. Männik’u organismist tuvastatud ainete tarvitamise kohta tema poolt, on kohus seisukohal, et ainete leid tema organismis on ka ainete manustamist ehk tarvitamist kui ainete organismi sattumise viisi kinnitav kaudne tõend, mida ümber lükkavaid usaldusväärseid tõendeid ega sellist ainete organismi jõudmise viisi eluliselt ebausutavaks muutvaid tõendeid asjas ei ole. Vastupidiselt kinnitavad kohtu hinnangul karistusregistri teatisest nähtuvad varasemad R. Männik’u suhtes kohaldatud karistused NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest asjaolu, et narkootiliste ainete tarvitamine ei oleks tema jaoks ei erakordne ega mitteusutav. Ehkki 24.07.2010.a väärteoprotokollis AB 1195318 on menetlusalune isik märkinud, et ta tarvitas ravimeid Xanax ja Imovaane, mille arst on välja kirjutanud ning jõi alkoholi, ning menetlusaluse isiku 16.08.2010.a ütluste kohaselt jõi ta 15.08.2010.a õhtul tuttava juures siidrit ja enda teada mingeid keelatud aineid ei tarbinud, ei ole R. Männik esitanud käesoleva väärteoasja menetluses mistahes selgeid väiteid selle kohta, et tema organismis leiduv narkootiline või psühhotroopne aine võiks olla tema organismi sattunud muul moel kui seda ise tarvitades. 07.10.2010.a väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt pani ta pidu ja tarbis alkoholi, mis viis selleni, et ei mäletanud edasist kuni oli politseis. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses esitatud väited üksnes ravimite ja alkoholi tarvitamise kohta on paljasõnalised ega loo kohtus kahtlust selles, et menetlusaluse isiku organismist leitud narkootilised ained on sattunud tema organismi nende tarvitamise tagajärjel. 24.07.2010.a sündmusega seoses ei ole R. Männik andnud narkootikumide tarvitamist eitavaid või tarvitamise võimatusele viitavaid ütlusi, 16.08.2010.a sündmuse kohta on R. Männik andnud aga ütlusi, mille kohaselt ei mäleta ta sündmusi alkoholi tarvitamisest politseisse sattumiseni. Ehkki kohus ei olnud teinud R. Männik’ule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks, oli talle siiski tagatud võimalus oma väärteoasjade arutamisele ilmuda ja esitada hiljemalt kohtuistungil narkootiliste ainete tarvitamist ümber lükata võivaid väiteid ja tuua esile asjaolusid oma väidete kinnituseks, sellistest võimalustest ehk võimalusest aktiivseks kaitseks on menetlusalune isik loobunud. Kohtu hinnangul võib seega kohtus uuritud tõendite alusel asuda ühesele seisukohale, et on eluliselt igati usutav ja tõenäoline ning kaudsete tõenditega tõendatud, et R. Männik tarvitas 24.07.2010.a eelnenud ajal ainet GHB ja 16.08.2010.a eelnenud ajal mefedrooni ja kokaiini kas koos alkoholiga või ajal, mida ta ütluste andmise ajaks ei mäletanud. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas tõendatud narkootiliste ainete tarvitamine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku varasematest karistustest NPALS § 15’ järgi nähtub kohtu hinnangul ka asjaolu, et R. Männik oleks vähemalt tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud aru saama, et ta narkootikumi tarvitab, seega on väärtegu korduvalt toime pandud vähemalt hooletusest. Alkoholijoobeseisund ja väidetav mälupildi puudumine narkootikumide tarvitamise kohta ei välista NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivsete tunnuste esinemist isiku käitumises. Kohus ei ole väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning kuivõrd selliste asjaolude puudumine on eeldatav, vastutab R. Männik NPALS § 151 järgi ning teda tuleb toime pandud väärtegude eest karistada Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Menetlusalust isikut on ka varem NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest karistatud, s.h on karistusena kohaldatud nii rahatrahvi kui aresti. Menetlusaluse isiku sellisest käitumisest nähtub üheselt, et senised karistused ei suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Samuti on varasemad rahatrahvid karistusregistri andmetel tasumata, trahvide tasumist kinnitada võivaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et arvestades nii varasemate trahvide mittetasumist kui õigusrikkumiste toimepanemise jätkamist ka vaatamata varem mõistetud arestidele ei ole põhjendatud karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning karistuseks tuleb määrata arest. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud korduva väärteo eest arestiga kohtuvälise menetleja esindajate taotletud määras, s.o 10 päeva. Kuivõrd isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb isikule anda aeg karistuse kandmisele asumiseks, Raimo Männikul tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01.04.2011.a, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada Raimo Männiku suhtes sundtoomist. VTMS § 111 p 8 alusel tuleb Raimo Männikult mõista välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise ja tema organismis narkootiliste või psühhotroopsete ainete sisalduse tuvastamise kulud kokku 135.88 eurot. Marie Tammsaar Kohtunik