Obsah (6)

§ 191§ 78§ 76§ 79§ 114§ 77

4-11-1008 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-1008 Kohtukoosseis Kohtun

§ 191

p-le 12 on käesolev määrus lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 14.03.2011.a. esitas MTÜ Eesti Pakendiringlus esindaja MT Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Keskkonnainspektsiooni 01.03.2011.a. määrusele. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 05.07.2010.a. esitas MTÜ Eesti Pakendiringlus (edaspidi EPR) väärteoteate, millega palus kontrollida pakendijäätmete kogumiskohtade nõuete (täpsemini pakendiseaduse § 171 nõuete) täitmist OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (edaspidi TVO) poolt. 14.02.2011.a. on Keskkonnainspektsioon edastanud EPR-le vastuse nende 11.02.2011.a. kirjale. Vastuse kohaselt ei leidnud kontrolli tulemusel kinnitust, et TVO rikuks PakS §-st

1. Vastuses on viidatud, et Keskkonnainspektsioon on otsustanud menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes lõpetada väärteomenetlus TVO suhtes. 23.02.2011.a. esitas EPR kaebuse Keskkonnainspektsioonile, vaidlustades väärteomenetluse lõpetamist. Keskkonnainspektsiooni 01.03.2011.a. määrusega jäeti MTÜ Eesti Pakendiringlus kaebus rahuldamata. Kohtule Keskkonnainspektsiooni tegevuse peale esitatud kaebuses taotletakse: a. Tühistada Keskkonnainspektsiooni
2. märtsi 2011.a. määrus, millega jäeti MTÜ Eesti Pakendiringlus kaebus täielikult rahuldamata, täies ulatuses; b. Kohustada Keskkonnainspektsiooni jätkama väärteomenetlust; c. Jätta Keskkonnainspektsiooni menetluskulud tema enda kanda ja jätta MTÜ Eesti Pakendiringlus menetluskulud Keskkonnainspektsiooni kanda vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Kaebuses leitakse, et Keskkonnainspektsioonil puudus väärteomenetluse lõpetamiseks alus, sest TVO ei täida pakendiseaduse nõudeid, kuna TVO-l puudub miinimumnõuetele vastav pakendite ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik, mille tagamine on TVO juhatuse ülesanne. Niisamuti viidatakse, et Keskkonnainspektsioon on TVO suhtes väärteomenetluse lõpetamisel lähtunud ekslikult eeldusest, et TVO võib loobuda pakendiseaduses sätestatud kogumiskohtade miinimumnõuete täitmisest kohalike omavalitusega väidetavalt sõlmitud kokkulepete alusel, tuginedes PakS § 171 lg-le
3. Kaebuses leitakse ka seda, et väärteomenetluse lõpetamise alused ei ole tõendatud, kuivõrd Keskkonnainspektsioon on üksnes TVO juhatuse liikme ütlustele tuginedes lugenud tõendatuks, et eksisteerivad kokkulepped kohaliku omavalitsuse ja TVO vahel. Kaebuse kohaselt, lugedes siiski tõendatuks, et sellised kokkulepped on sõlmitud, pole nende sõlmimine võimalik, kuivõrd PakS § 15 ning Tallinna jäätmehoolduseeskiri seda ei võimalda. Seetõttu järeldatakse, et TVO tegevus oleks ka sellise kokkuleppe olemasolul vastuolus PakS § 171 lg-ga
4. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 78

lg 3 näeb ette, et kirjalik kaebus tuleb adresseerida maakohtule ja see esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.

§ 78

lg-st 4 tulenevalt edastab seejärel kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Antud juhul on kaebus esitatud otse maakohtule, mistõttu ei järgi see kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatavatele kaebustele ettenähtud menetluskorda, mis on tinginud käesoleval juhul kohtule esitatavate väärteomaterjalide puudumise. Kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (

§ 76

-80) eesmärk on tagada esitatud kaebuste kiire läbivaatamine (

§ 79

lg 1), mistõttu erineb see oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (

§ 114jj).

Kohus peab vajalikuks viidata, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse korral puudub kohtul võimalus kaebuse käiguta jätmiseks ning seeläbi kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Samuti ei võimalda

regulatsioon taolise kaebuse korral kohtul väärteoasja materjale välja nõuda – materjalide edastamise kohustus lasub sõnaselgelt kohtuvälisel menetlejal, tulenevalt

§ 78lg-st 4.

Kuna aga selline kohustus saab tekkida alles seejärel, kui kaebus on isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud, pole käesoleval juhul kohtuvälisel menetlejal olnud võimalik nimetatud kohustust täita. Ka ei ole kohtul kaebuse läbivaatamiseks ettenähtud lühikesest, vaid 5-päevasest tähtajast, tulenevalt võimalik materjale ise välja nõuda. Eeltoodu põhjal võib asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse puhul, lasub kaebuse nõuetekohase esitamise riisiko ja seeläbi ka kaebuse sisulise lahendamise võimalikkuse tagamine suuresti selle esitajal. Seetõttu saab kohus käesoleval juhul lähtuda üksnes olemasolevast kaebusest ning sellele lisatud materjalidest. Vastavalt

78 lg-le 1 võib isik esitada kaebuse juhul, kui ta ei nõustu

§ 77

lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud küll kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kaebusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt kaebuse esitaja õiguste või vabaduste rikkumine. Vastavalt

§ 79

lg-le 2 vaadatakse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus läbi üksnes kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes kaebus see on esitatud. Kaebuses sisaldub küll põhjalik argumentatsioon, mis peab näitama, kuidas TVO ei täida PakS nõudeid, kuid samas ei nähtu sellest, kuidas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse lõpetamisel rikub kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Esitatud kaebusest ei nähtu kohtuvälise menetleja rikkumisi, mis tingiks kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse tühistamise. Kohtu hinnangul ei nähtu EPR-i õiguste ja vabaduste rikkumine ka olemasolevatest (kaebusele lisatud) väärteoasja materjalidest. Kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni peadirektori PV poolt 01.03.2011.a. koostatud määrus on põhjendatud ning nõustub nimetatud määruses toodud motiividega ega pea neid vajalikuks kohtumääruses enam korrata. Kohus juhindub

§ 79lg 3 p 1, § 79 lg 5; § 191 p 12.

Merle Parts Kohtunik