4-11-765/2

Väärteoasi nr.4-11-765 K O H T U M Ä Ä R US Määruse kuupäev 14.03.2011.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Määruse liik VVkaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2011.a. väärteomenetluse lõpetamise määruse peale väärteoasjas nr. 10060005 ja Tallinna Linnakantselei 08.02.2011.a. määruse peale Kaebuse esitanud isik VV, isikukood XXX, Elukoht XXX menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk LÕPPOSA Tühistada Tallinna Linnakantselei 08.02.2011.a. määrus, millega jäeti muutmata Tallinna Munitsipaalpolitsei 19.01.2011.a. määrus väärteoasjas nr. 10060005 VV suhtes väärteomenetluse lõpetamises VTMS § 30 lg 1 p. 1 alusel. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2011.a määrus VV suhtes väärteomenetluse lõpetamises VTMS § 30 lg 1 p. 1 alusel. Lõpetada VV suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Vastavalt VTMS §-le 191 p. 12 määruse peale ei saa esitada määruskaebust. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse väärteoasjas nr 10060005 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2011.a. koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse ja Tallinna Linnakantselei 08.02.2011 kaebuse läbivaatamise määruse tühistamist ning menetluse lõpetamist väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p1 alusel, s.o. väärteokoosseisu puudumise tõttu. 19.01.2011.a. koostas inspektor Liina Sulg väärteomenetluse lõpetamise määruse. Määruse kohaselt seisnes väärtegu selles, et VV 05.11.2010.a. kell 14.30 Tallinnas Paasiku 4 parkis mootorsõiduki VW reg. märgiga XXX parkimise keelumärgi mõjualas, rikkudes sellega liikluseeskirja nõudeid. Menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik parkis oma sõiduki, kuna oli lahkunud lühikeseks ajaks sõiduki juurest. Süü vähesusele viidates, lõpetas menetleja asjas menetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 25.01.2011.a. esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuna menetleja lahend ei võimaldanud esitada kaebust Maakohtule. Menetlusalune isik ei nõustu menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub väärteokoosseis. Väärteotunnuste puudumise tõttu kuulub menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p1 alusel. 16.02.2011.a. pöördus menetlusaluse isiku kaitsja kohtuvälise menetleja poole, kuna esitatud kaebusele ei olnud vastatud VTMS § 77 lg 1 sätestatud 5 päeva jooksul. 18.02.2011.a. edastati kohtuvälise menetleja poolt 08.02.2011.a. kuupäeva kandev määrus, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et maja ukse ette pargitud autost kortermaja korterisse asjade viimine ning asjade korterist autosse toomine ei ole veose laadimine, kuna see muudaks parkimisjärelvalve võimatuks. Kohtule esitatud kaebuses leitakse, et VVile kuuluv sõiduk VW registreerimismärgiga XXX ei olnud 05.11.2010.a. pargitud Paasiku 4 maja ette. Sõiduk oli peatatud vastavalt LE § 2 lg

1. LE § 2 lg 31 kohaselt mõistetakse peatumise all sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate pealevõi mahamineku või veose laadimise ajaks. VV tegeleb tsirkuseesinemiste ja –treeningutega, millega seoses toimetab ta autoga esinemis – ja treeningkohtadesse ka vajalikku atribuutikat. 05.11.2010.a. oli kell 15.00 planeeritud esinemine Kadriorus ning VV tuli kella 14.30 paiku koju, et tõsta autost maha 2 hantlit (mõlema kaal 12 kg) ning võtta esinemisvarustus, mis oli eelnevalt pakitud kottidesse. Lähim parkla oli ca 200 m kaugusel. Kuna VV käsitles raskete hantlite ja varustuse autosse toimetamist veose laadimisena, siis peatas ta oma sõiduki trepikoja ees, jälgides, et see ei takistaks teisi liiklejaid. VVsõiduk ei olnud pargitud vaid peatatud. Veose laadimisena on käsitletav ka veose korterisse viimine. Mõeldamatu oleks jätta esemed tänavale seisma ning sõita autot teise kohta parkima. Seetõttu puuduvad VVkäitumises väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti tõlgendanud parkimise ja peatumise õiguslikku regulatsiooni. Peatumise legaaldefinitsioon ei näe ette juhi või mõne muu isiku viibimist sõiduki juures. Veose laadimine ongi seotud veose toimetamisega vajalikku kohta. Kuna autot ei saa parkida korteri ukse taha, siis pidi paratamatult lahkuma juht sõiduki juurest. See aga ei muuda peatumist parkimiseks. VTMS § 72 lg 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja lahendama otsuse tegemisel VTMS § 108 loetletud küsimused. VTMS § 108 p 1 kohaselt selgitatakse otsuse tegemiseks, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteotunnustele vastav tegu, ning p 4 kohaselt teo õigusvastasus ja süülisus. Kohtuväline menetleja on lugenud tuvastatuks, et VV jättis oma sõiduki seisma ning lahkus sõiduki juurest, et viia sõidukis olnud veos kortermajja oma korterisse ja tuua majast veos sõidukisse. Ükski õigusnorm ei reguleeri seda, et juht peaks olema auto juures veose laadimise ajal. Seega puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli veose laadimisega – kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et menetlusaluse isiku poolt antud ütlused ei ole tõesed. Ebaõige oli kohtuvälise menetleja määruses esitatud seisukoht, mille kohaselt sõidukist veosega eemaldumist tuleb käsitleda parkimisena, kuna parkimisjärelvalve teostajal on võimatu kontrollida veose laadimise fakti. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole võimalik, kui menetlusaluse isiku käitumises puuduvad väärteotunnused. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et 05.novembril 2010.a., kui VVile kuuluv sõiduk VW reg. märgiga XXX seisis Tallinnas Paasiku 4 maja ees, oli tegemist sõiduki peatamisega vastavalt LE §-le 2 lg
2. Peatamise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kahel tingimusel – sõitjate pealeja mahaminekuks või veose laadimise ajaks. Just viimasega oli kohtu arvates VV sõiduki puhul tegemist. Kohtuväline menetleja leidis, et kui juht on lühikeseks ajaks auto juurest lahkunud, on tegemist juba parkimisega. Ka ei näinud parkimiskontrolör mingit veose laadimist autosse ega autost maha. Ka Tallinna Linnakantselei leidis oma 08.02.2011.a. määruses, millega jäeti VV kaitsja kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.01.2011.a. väärteomenetluse lõpetamise määruse peale rahuldamata, et Liikluseeskirja § 2 lg 31 tähenduses on laadimisega tegemist üksnes siis, kui sõiduki juht on kogu aeg auto juures ja kaup pannakse autost auto kõrvale maha või tõstetakse auto kõrvalt autosse. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt viis ta autoga koju kahte 12-kilost sangpommi ning kuna poole tunni pärast algas uus etendus, võttis ta korterist kaasa ja pani autosse esinemisrekvisiidid, kotid, kostüümid ja muu esinemisvarustuse ning auto peale tuli ka abikaasa. Kuna parkimiskontrolör saabus sõiduki juurde peale seda, kui sangpommid olid juba korterisse viidud, ei saanudki ta nende võtmist autost näha ja veose pealelaadimist ta ka ei näinud, kuna oli selleks ajaks juba auto juurest lahkunud. Asjaolu, et parkimiskontrolöri auto juures viibimise ajal, s.o. viie minuti jooksul (tulenevalt fotodel olevatest kellaaegadest 14:26:12 kuni 14:31:40) autost midagi ei võetud ega autosse ei toodud, ei tõenda veel laadimise mittetoimumist. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui veose laadimise ajal juht sõiduki juurest lahkub, on kohe tegemist parkimisega. Kui veos on vaja kuhugi hoonesse sisse viia ja juht on üksinda, siis tekib küsimus, kuidas seda peab tegema liiklusmärgi 384 mõjupiirkonnas. Kas tõsta veos tänavale auto kõrvale maha ja sõita eemale, otsida kuskil parkimiseks uus koht ja kõndida jalgsi mahalaaditud kauba juurde selle hoonesse viimiseks. Sama lugu ka veose peale laadimisega. Kohtuvälise menetleja loogikat silmas pidades tuleks enne veos õue kohale tassida, olgu ilm milline tahes, ka lausvihmaga näiteks, ja siis alles tuua eemalt auto veose juurde. Kohus leiab, et selliselt ei saa siiski seda probleemi käsitleda. Mitte millegagi ei ole ümber lükatud VV ütlused, et ta teostas esinemisrekvisiitide autost maha- ja autosse laadimist ning võttis auto peale reisija. Peale nende tegevuste ta millegi muuga ei tegelenud. Kuna kohtu seisukohalt hõlmab veose mahalaadimine ka selle toimetamist autost eemale ja pealelaadimine veose toimetamist algpunktist autosse ning ei ole tõendatud, et VV tegeles selle viie minuti jooksul ka muu tegevusega, siis oli tegemist sõiduki peatamisega. Parkimisega oleks olnud tegemist siis, kui sõiduk oleks seisma jäetud kauemaks kui oleks vaja olnud veose laadimiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohtadega ja leiab, et VV teos puudub väärteokoosseis ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Kohus juhindub VTMS §-st 79 Kohtunik