1-10-13420/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2011.a., Liivalaia kohtmaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-13420 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok Kriminaalasi EE’i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav 1) Nimi: või asukoht ja aadress: Xxx 3) Isikukood: 4) Kodakondsus: 5) Haridus: 6) Emakeel: 7) Töökoht või õppeasutus: 8) Karistatus: 9) Tõkend: Menetlustoiming RESOLUTSIOON EE 2) Elu- xxx EV põhi vene keel TM kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud korduvalt elukohast lahkumise keeld alates 21.

1. 2010.a. Kriminaalmenetluse lõpetamine Juhindudes KrMS § 2031 lg 3 kohus määras:
2. Lõpetada menetlus kriminaalasjas EE’i süüdistuses KarS § 121 järgi leppimise tõttu.
3. Kohustada EE’i käituma viisakalt ja lugupidavalt kannatanu AT’i suhtes.
4. Välja mõista riigi tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel summas 57 eurot ja 52 senti , mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13420 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, kannatanule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonnale. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav. SÜÜDISTUS EE on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 07.07.2010.a. kella 20.00 ajal, viibides garaažiühistu 4.korrusel asukohaga aadressil XxxTallinnas, isikliku konflikti käigus lõi AT´i kolm korda rusikaga pea piirkonda, seejärel, väljunud garaažikooperatiivi ruumist ja viibides maja nr 13 juures XxxTallinnas, lõi ATi ligi 10 korda pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule verevalumi parema silma ümber, näoluude murrud, marrastused kehatüvel ja kätel . Seega EE pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil 19.01.2011.a. avaldas kannatanu, et tal mingeid pretensioone süüdistatava vastu pole ja on nõus temaga leppima. Prokurör taotles rakendada lepitusmenetlust. Kaitsja toetas taotlust ja süüdistatav oli lepitusmenetlusega nõus. Kohus saatis kriminaalasja oma 19.01.2011.a. määrusega lepitusmenetlusse lepitaja nimetamiseks ja lepitamise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametisse, juhindudes KrMS §dest 2031 lg 1 ja 2032 lg
5. 28.03.2011.a. edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialisti Evelin M ’i ning kannatanu ja süüdistatava poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti 24.03.2011.a. Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et AT ja EE on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgmises: EE kohustub käituma viisakalt ja lugupidavalt kannatanu AT’i suhtes. Kokkuleppest nähtub, et AT’ile ja EE’ile on tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2031 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui EE ei täida lepituskokkuleppe tingimusi. Samuti nähtub kokkuleppest, et AT’ile ja EE’ile on tutvustatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 lõikes 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. AT andis oma nõusoleku teavitada lepitajat selles, kui EE lepituskokkuleppe tingimusi rikub. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS §-le 2031 lg 1 kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi punktides 1-4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu, kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Anne Ennok Kohtunik