← Eesti

1-10-4995/23

Obsah (5)§ 189§ 175§ 180§ 424§ 390

1-10-4995 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2010. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-4995 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Rei

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub antud apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada ka kokkuleppemenetluses. 4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus M. Askerovilt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M. Askerovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi väide, et M. Askerovilt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna ta ei tööta ja tal on raske majanduslik olukord, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et M. Askerovil kui töövõimelisel isikul ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta neist osa riigi kanda. M. Askerov on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. M. Askerov pidi möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et M. Askerovilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud. 5.

§ 424

näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav M. Askerov leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.

juuni 2010.a kohtuotsuse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Meelika Aava Sten Lind Urmas Reinola 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.