1-10-14228/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Kriminaalasja number 1-10-14228 Kohtukoosseis Sten Lind, Julia Katškovskaja, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.01.
2. a otsus Roman Soukhovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Roman Soukhov (ik 37707310250; XXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXX, XXXX XX-XX, Süüdistatav asub vahi all, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, viimati Harju Maakohtu 29.05.2010.a otsusega, millega mõisteti 2-kuuline vangistus, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga mahus 114 tundi 6 kuu jooksul; ükt tegemata) Resolutsioon Jätta Roman Soukhovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 11.01.
4. a otsusega mõisteti R. Soukhov KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süüdi ja karistati teda 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 9 kuud 25 päeva vangistust. Kohus mõistis R. Soukhovilt kahe kannatanu kasuks välja 961,16 ja 28,42 eurot. Samuti mõistis kohus R. Soukhovilt riigi kasuks välja menetluskulud - sundraha 417,04 eurot ja kaitsjatasu 76,70 eurot.
5. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav apellatsiooni, milles taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja menetluskulude riigi kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kaebuse esemeks on üksnes karistuse asendamine ja menetluskulud. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta kohaldab reaalset vangistust ega asenda seda üldkasuliku tööga. Kohus on selgitanud: "Süüdistatava suhtes kriminaalhoolduse rakendamine ei ole võimalik, kuivõrd Harju Maakohtu 29.05.
7. a otsusega /tl 128 - 129/ temale määratud 114 tunnist üldkasulikust tööst ei teinud ta ära ühtegi tundi /tl 142/. Süüdistatavat on 11 korda varem karistatud varguse toimepanemise eest, ta ei ole allunud kriminaalhoolduse nõuetele ja ei ole täitnud üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul karistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud, kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata KarS § 69 lg. 7 alusel." Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et KarS § 69 lg 7 tähendab seda, et üldkasuliku töö ajal uue kuriteo toimepanemise korral uuesti vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud osundatud säte näeb, ette, et mõistetakse liitkaristus ja tegemata üldkasulik töö asendatakse taas vangistusega. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist kohtu kaalutlusotsustusega, kas asendada vangistus üldkasuliku tööga või mitte, vaid karistusseadustiku järgi ei ole uuesti üldkasuliku töö kohaldamine võimalikki. Lisaks tuleb maakohtuga nõustuda selles, et kuna R. Soukhov ei olnud üldse teinud eelmise otsusega määratud üldkasulikku tööd, näitab see ka üldisemalt seda, et tema suhtes kriminaalhoolduse rakendamine - kas siis vangistuse asendamise või tingimisi täitmisele pööramise kujul - ei ole põhjendatud. Mis puutub menetluskuludesse, siis KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi
8. lõige näeb ette, et kohus jätab osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Käesolevas kriminaalasjas koosnevad menetluskulud üksnes sundrahast ja määratud kaitsjale riigi poolt makstud tasust, tehtud ei ole ekspertiise või muid kulukaid menetlustoiminguid. Ainuüksi asjaolu, et R. Soukhov vabaduses viibides ei töötanud, ei anna alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Kaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks tal ei ole võimalik töötada, ning on piirdutud paljasõnalise väitega püsiva sissetuleku puudumise kohta.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Julia Katškovskaja Paavo Randma