Obsah (4)

§ 2§ 5§ 41§ 39

Väärteoasi nr.4-11-719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 29.03.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vart

§ 2lg 57 kohaselt loetakse ühissõidukiks sõitjaid vedavat taksot.

Antud väärteoasjas on tuvastatud, et takso sõitjaid ei vedanud, vaid ootas klienti. Seega ei ole tegemist ühissõidukiga. Videolt nähtuvalt ei toimunud ka sõitjate sisenemist või väljumist sõidukist, seega tuleb antud sõiduk lugeda pargituks. Menetlusalune isik Alexander Nadevaev rikkus seega

§ 5

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Alexander Nadevaev’ile Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 13 trahviühiku ulatuses, s.o. 49 eurot ja 85 euro senti. KAEBUSE SISU Alexander Nadevaev esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 24.01.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2230,10,063714 tühistada täies ulatuses, kuna puuduvad tõendid menetlusaluse isiku rikkumise kohta, teos puudub süüteokoosseis ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Menetlusalune isik töötab taksojuhina. 20.12.2010.a. kella 17:10 paiku dispetšer pakkus kliendi aadressile Suur-Karja

1. Menetlusalune isik võttis kutse vastu, sõitis nimetatud aadressile. Klient pidi ootama Suur-Karja 18 kiriku poolse nurga juures. Menetlusalune isik jõudnud eelpool nimetatud aadressile esmapilguga ei avastanud kõnnitee ääres seisvat inimest. Menetlusalune isik otsustas seisma jääda, et oodata kliendi ilmumist. Seda ta tegi Suur-Karja 18 Pärnu mnt poolse otsa piirkonnas, peatudes autot paremal pool sõiduteed liiklusmärgi 361 mõjupiirkonnas. Kliendi ootamise ajal tema juurde tuli politseiametnik ning esitas süüdistuse liiklusmärgi 361 „Peatumise keeld“ nõuete rikkumises. Menetlusalune isik seletas, et ta tuli tellimuse peale, ootas klienti. Politseiametnik ei arvestanud tema seletusega, pakkus valida kiirmenetluse ja üldmenetluste vahel. Kuna menetlusalune isik ei olnud nõus esitatud süüdistusega, siis oli koostatud väärteoprotokoll AB
2. 27.12.2010 toimus kohtumine protokolli koostanud politseiametnikuga. Menetlusalusele isikule pakuti anda allkiri protokolli valguskoopial tehtud parandustega tutvumise kohta. Asi oli absurdne, sest protokolli originaalversioonis oli juba kaks parandust. Menetlusalune isik keeldus. Menetlusalune isik pöördus liiklusmenetlustalitusse, et tutvuda toimikuga. Seda ei olnud kohal. Teda paluti oodata, lubati, et temaga võetakse ühendust. 05.01.2011.a sai menetlusalune isik kätte protokolli kolmanda versiooni valguskoopiast, kus oli juba neli parandust. Tutvudes kogutud materjalidega nägi menetlusalune isik, et 03.01.2011.a. konstaabel Anton Pavlenko ettekande kohaselt protokollis on veel üks (juba viies) eksimus. Samas ettekandes oli mainitud muu isik menetlusaluse isiku isikukoodiga. 1) taotlus tühistada väärteoprotokoll AB
3. 20.12.2010.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1206085 kohaselt inkrimineeritud süütegu oli toime pandud 20.12.2010.a. kell 17:19 aadressil Suur-Karja 16, Tallinn. Menetlusalune isik avaldab, et nimetatud ajal nimetatud kohas teda ei olnud. Sellega kogu süüdistus ning sellele järgnev otsus karistada rahatrahviga on tühised. VTMS § 29 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteotunnused. 2 Selgituseks võib menetlusalune isik öelda, et 20.12.2010.a. kell 17:19 oli tema aadressil SuurKarja 18, Tallinn, kus ootas taksoteenust tellinud isikut. On olemas tõendid, et 20.12.2010.a. kell 17:19 menetlusalust isikut ei olnud aadressil Suur-Karja
4. Need on: - menetlusaluse isiku ütlused - fotod - väljavõte dispetšeri töövihikust - video väljavõte (video tehtud politseisõidukist) Rikkumise kirjelduses puuduvad teo tunnused, mis viitaksid valitud õigusnormi rikkumisele. Väärteoprotokolli AB1206085 kohaselt rikkumise kirjeldus on järgmine: „juhtides mootorsõidukit parkis sõiduki märgi 361 (peatumise keeld) mõjupiirkonda…“. Rikutud LE § 151 p 1 nõuded. Liikluseeskiri aga ütleb teisiti. LE §
5. Peatuda ei tohi: 1) kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba; Parkimine ja peatumine on erinevad tegevused. LE § 2 lg 29 ja lg 31 järgi parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks ning peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. Kuna menetlusalune isik peatus sõidukit taksot tellinud isiku pealevõtmiseks, siis ta LE mõistes peatus. See, et rikkumise kirjelduses menetlusalust isikut süüdistatakse parkimises, näitab politseiametniku ebakompetentsust. Märgates keelumärgi all seisvat autot, politseiametnik näitas oma võimu – otsustas sekkuda ja juhti karistada. Samal ajal politseiametnik ei olnud piisavalt kompetentne, et eristada tavaautot ühissõidukist, mis on parkimine ja mis on peatumine. Protokolli koostamisel ilmnesid mitmed vead, puudused. Ka hilisemal ajal kirjutades ettekannet, teise inimese nime vastas on kirjutatud menetlusaluse isiku isikukood. Kokkuvõttes: Väärteoprotokoll AB1206085 on puudulik, tehtud parandused ei kõrvalda puuduseid, rikkumise kirjeldus ei vasta õigusnormile, mille rikkumises menetlusalust isikut süüdistatakse. 2) taotlus tühistada otsus väärteoasja nr. 2230,10,
6. 20.12.2010.a. sõitis menetlusalune isik kella 17:10 paiku dispetšer pakkus kliendi aadressile Suur-Karja
7. Menetlusalune isik võttis kutse vastu, sõitis nimetatud aadressile. Klient pidi ootama Suur-Karja 18 kiriku poolse nurga juures. Jõudes eelpool nimetatud aadressile esmapilguga ei avastanud kõnnitee ääres seisvat inimest. Menetlusalune isik otsustas seisma jääda, et oodata kliendi ilmumist. Seda ta ka tegi Suur-Karja 18 Pärnu mnt poolse otsa piirkonnas, peatudes autot paremal pool sõiduteed liiklusmärgi 361 mõjupiirkonnas. Koha valik oli põhjendatud sellega, et a) oli kokkulepe dispetšeri ja kliendi vahel b) sõidutee oli paksult kaetud lume-soola seguga, mille all oli kiilasjää c) peatumine ühesuunalisel teelõigul vasakul pool teed on kliendile ohtlik d) liiklusmärk 361 ei kehti ühissõiduki kohta A) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kinnitatud Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja § 17 lg 1 p 1 järgi sõitjal on õigus taksot saada ettetellimisega soovitud kohta. Taksoteenuse osutajale see jääb kohustuseks. Juhul, kui klient tellis taksot aadressile Suur-Karja 18, ei ole teist võimalust realiseerida sõitja õigust taksot saada ettetellimisega soovitud kohta, kui ainult sõita nimetatud kohale. B ja C)

§ 41

näeb ette, et sõiduteepoolselt küljelt või tagant tohib sõitja rööbasteta sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat. Ilmselge, et sõitja jaoks ohu vähendamiseks parem peatumisviis on peatumine parempoolse tee ääres. 3 D) Kohtuvälise menetleja otsuses on viide

§ 2lg 57-le, mille kohaselt loetakse ühissõidukiks sõitjaid vedavata taksot.

Siin kohal on mõni vastuolu Ühistranspordiseadusega. Selle seaduse § 2 lg 3 järgi ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend. Sama seaduses § 2 lg 1 kohaselt ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Lg 11 kohaselt taksovedu on sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga. Antud kohas tuleb esile veel üks tunnus – vedu tellija soovitud sihtkohta. Takso tellimuse korral esinebki see tunnus – klient avaldab soovi osta taksoteenust ja kõigepealt soovib, et takso sõidaks tema juurde. See, et hetkel sõiduk on tühi, ei tohiks olla määrav. Liikluseeskiri sätestab, et märk 361 ei kehti ühissõiduki kohta. Kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et määrav ainult sõitja olemasolu, siis tekib vastuolu ja huvide konflikt. Näiteks: klient soovib väljuda Suur-Karja 18 juures, see on tema õigus. Taksojuht peatub nimetatud kohas, selles rikkumist ei ole. Nii, kui sõitja lahkub autost ja paneb ukse kinni, takso kui ühissõiduk koheselt muutub rikkujaks, sest hetkel peatub märgi 361 mõjupiirkonnas ilma reisijata. Lahendus juhi jaoks – mitte peatuma, soovitada sõitjale minna maha liikumise ajal. Ka selline tegevus on keelatud –

§ 39

järgi sõitja tohib sõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab. Sama absurdne situatsioon tekib, kui klient kutsub taksot aadressile Suur-Karja 18 kiriku poolse nurga juurde. Kliendi soov on primaarne. Taksojuht ei tohi (?) peatuda märgi 361 all, kuna autos ei ole sõitjat – puudub politsei silmis olulisem ühissõiduki tunnus. Siis, kui sõitja istub autosse, taksojuht koheselt muutub korralikuks, kuid see ei vabasta teda vastutusest hetk tagasi toimepandud rikkumise eest. Loodetavasti ükski politseiametnik või muu pädev ametiisik ei hakka karistama taksojuhte märgi 361 mõjupiirkonnas lühiajaliste seiskumiste eest. Ilmselge, et taksojuht ei saa sekundiga lahkuda märgi alt peale sõitja väljumist või sundida taksot tellitud isikul teha kiirliigutusi. 20.12.2010.a. kell 17:19 saabus menetlusalune isik aadressile Suur-Karja 16, Tallinn. Natukese aja pärast tema juurde tuli politseiametnik, süüdistades parkimiskorra nõuete rikkumises. Algas asja arutelu, klient ei ole tulnud. Kliendi mitteilmumine on täielikult arusaadav, sest menetlusaluse isikuga tegeles vormis olev politseiametnik ning protokolli koostamiseks teda kutsuti politseisõidukisse. Politsei ja Piirivalveameti valvebüroo patrullpolitseinik Anton Pavlenko poolt koostatud väärteoprotokolli AB1206085 kohaselt juht parkis sõiduki märgi 361 (peatumiskeeld) mõjupiirkonda, eirates oma tegevusega LE § 5 lisa 2 nr. 361 märgi nõudeid. Liiklusseaduse § 50 järgi parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Menetlusalune isik aga ei mõelnudki seista peale kliendi pealeminekut. Sellega ta ei parkinud, vaid peatus sõiduki.

järgi peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Nii oligi menetlusaluse isiku juhul, sest peatus sõidukit sõitja pealemineku ajani. Taksojuht ei saa reguleerida kliendi ilmumist, info liigub dispetšeri kaudu. Praktika näitab, et tavaliselt takso ootab klienti, vaid üksikutel juhtudel klient ootab taksot. 20.12.2010.a. kell 17:19 menetlusalusel isikul puudus võimalus kiirendada kliendi ilmumist. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4 5