4-10-4095/2

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 4095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

1. veebruar 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 4095 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Juri Lõssenkovi süüdistuses NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik JURI LÕSSENKOV, isikukood 38603170379, määratlemata kodakondsusega, elukoht: xxx, töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri– esindaja konstaabel Liisi Närep KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Lõssenkov NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 6 /kuus/ päeva. Kohustada Juri Lõssenkovi asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.05.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Juri Lõssenkovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Juri Lõssenkovi suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista Juri Lõssenkovilt ekspertiisitasu 35.41 (kolmkümmend viis eurot ja nelikümmend üks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Juri Lõssenkov suhtes on 27.10.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1218551 selle kohta, et tema, viibides 27.10.2010.a. kell 10:50 Tallinnas, Majaka põik 57 maja juures oli eelnevalt ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Juri Lõssenkov kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule saadetud kohtukutse edastati menetlusaluse isikule 13.01.2011.a. allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik Juri Lõssenkov kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Juri Lõssenkovi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Juri Lõssenkovi eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Juri Lõssenkovi väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 6 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Juri Lõssenkovi süü väärteo toimepanemises 27.10.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - Juri Lõssenkov poolt 27.10.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises Juri Lõssenkov avaldas, et 26.10.2010.a. ta suitsetas Majaka tänaval fentanüüli, mida talle andis Dima nimeline isik. Ta teadis, et tegemist on narkootilise ainega. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et Juri Lõssenkovilt 27.10.2010.a. kella 11.25 ajal võetud uriiniproovist leiti fentanüüli, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni - Juri Lõssenkovi suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samasuguste väärtegude toimeapanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui ka arestidega. Menetlusalune isik on tunnistanud narkootikumi tarvitamist, s.h. kirjeldanud tarvitamise viisi. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist, loeb kohus tõendatuks nii Juri Lõssenkovi poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud Juri Lõssenkovi käitumises NPALS §le 151 vastav koosseisupärane tegu. 2 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et Juri Lõssenkov on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui arestidega, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ja arestid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Juri Lõssenkovi ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et menetlusalune isik ei tööta st. menetlusalune isik ei oma igakuist kindlat sissetulekut rahaliste vahendite näol ning rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Juri Lõssenkovi tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega ning arestidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 6 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
4. mai 2011.a. Samuti tuleb Juri Lõssenkovilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv ekspertiisitasu. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111 Aulike Salo Kohtunik 3