1-09-9819/31

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.03.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-9819 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Ave ARNIM Kaitsja Mihhail FIRSOV Leningradi Riiklik Ülikool, 1987 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Kalev MOROZOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kalev MOROZOV sünd. 11.11.1984, isikukood 38411112733, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 23.01.2009 ja lõpp 23.01.2013 Jätta Kalev MOROZOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.01.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Morozovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Kalev Morozov on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.08.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §185 lg 2 p 2,3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 23.01.2009.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljandat korda, kuid kinnipidamisasutuses viibib esimest korda. Kinnipeetav on olnud 2010 tööga hõivatud Eesti Vanglatööstuse AS pesumajas, alates 10.12.2010 töötab avavangla osakonnas traktoristina ja välikoristajana Viru Vangla sise- ja välisterritooriumil. Kinnipeetav on osalenud psühholoogilisel nõustamisel alates 08.12.2009, viimane vestlus toimus 28.12.2010 ning psühholoogi märkuse kohaselt on kinnipeetaval stabiilne emotsionaalne seisund ning positiivne hoiak. 2011 soovituslik läbida sotsiaalprogramm eesmärgiga õppida analüüsima oma käitumist ning teha vajalikud järeldused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega 2-toalises üürikorteris Txxx. Vabanemise korral asub isik üksi elama emale kuuluvasse korterisse xxx. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vanemate nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Kinnipeetava vabanemisel on tal olemas töökoht xxx sanitaartehniliste tööde teostajana, mille olemasolu kinnitab tööandja garantiikiri. Vangistuses olles on kinnipeetaval sissetulek olemas (töötab) ning ta tuleb iseseisva majandamisega toime, lisaks toetavad materiaalselt ka lähedased. Kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad vanemad: ema ja isa, 2-aastane poeg, lapse ema, vend ning elukaaslane. Suhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval ei esine füüsilist ega vaimset puuet, kroonilisi haigusi ega psühhiaatrilisi probleeme, on emotsionaalselt stabiilne. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad tema haridustasemele ja sotsiaalsele taustale. Suhtlemisel on avatud, enesekindel ja rahulik. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses leiab, et otstarbekas on kinnipeetavale määrata suhteliselt pikk elektroonilise järelevalve tähtaeg – 10 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle mitte hiljem kui kahe nädala jooksul alates vabanemisest, täita ülalpidamiskohustust vastavalt seadusele, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammides, tasuda kohtutäiturite nõuded igakuiselt vähemalt 300 krooni ulatuses. Kriminaalhooldaja märgib, et kuigi kinnipeetav on ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oma minevikukäitumist ilustanud, näitab tema aktiivsus koostööks suurt motivatsiooni ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetaval on majanduslikud ja sotsiaalsed tagatised seaduskuulekaks eluks, mistõttu on otstarbekas kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: varasem alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine, suured rahalised kohustused, korduv kriminaalkorras karistatus, varasem vähene kriminaalhoolduse mõju, ametiisikutele esitatud vastuoluline info. Maakohtu istung Kinnipeetav Kalev Morozov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et ta on toimepandud kuriteo üle järele mõelnud, et ta soovib oma elu korraldada ja elada koos perega. Samuti kinnitas kinnipeetav, et kehtivatest dokumentidest on tal olemas ainult juhiluba, passi ega ID-kaarti ei ole ta taotlema asunud. 2 Prokuröri abi Ave Arnim ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist ja leidis, et eelkõige tuleb lähtuda toimepandud kuritegude raskustest. Kaitsja Mihhail Firsov toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib esimest korda. Tartu Maakohtu 27.01.2005 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav seaduserikkumiste toimepanemist – väärtegu on toime pandud juba 27.11.2005 ja kuritegu detsembris 2008. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest, lisaks ka narkootilise aine edasiandmise eest nooremale kui 18-aastasele isikule. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest – 4 aastat vangistust – ära kandnud 2 aastat 2 kuud vangistust. Maakohus leiab, et arvestades I astme rasket kuritegu, kinnipeetava isikut ja liitkaristust, on kinnipeetav käesolevaks ajaks kandnud ära veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 23.01.2013 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et eelmine katseaeg ei kulgenud edukalt. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, see ei ole käesoleval ajal enam kehtiv. Viru Vangla materjalide andmetel on kinnipeetaval rahalised kohustused – temale kuuluval OÜ-l summas 3195,58 eurot ja kinnipeetaval endal 979,52 eurot. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ja eriala puudumist, ei ole tõenäoline, et kinnipeetava töötasu saab vabanemise korral olema üle keskmise. Arvestades asjaolu, et käesoleva kuriteo pani kinnipeetav Viru Vangla materjalide kohaselt toime majandusliku kasu eesmärgil, on olemas oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval 3 ajal. Maakohus ei ole nende seisukohtadega seotud, ei nõustu nendega ja leiab, et kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses välja toodud kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on kaalukad ja väärivad tähelepanu. Asjaolusid, et kinnipeetav töötab vanglas, on läbinud psühholoogilise nõustamise, tulevane elukoht vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ja kinnipeetaval on head suhted lähedastega, loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud ja on ennatlik. Kindel elukoht, töökoht ja pere olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud kinnipeetavat uusi kuritegusid toime panemast. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes peale korduvat kriminaal- ja väärteokorras karistatust paneb jätkuvalt toime kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Kinnipeetava vangistuse tähtaeg lõpeb jaanuaris 2013. Seega on kinnipeetaval veel võimalus näidata oma tahet edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 05.04.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4