1-11-4227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4227 (10230121573) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424

järgi Lühimenetlus Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Nikita Dmitrijev ik: 37701110263, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: tööandja nimetust ei mäleta, töötab xxx autode ostumüügiga, elukoht: kontaktaadress xxx, tegelik elukoht xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 15.03.2011 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 2 korda Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Nikita Dmitrijev süüdi tunnistada

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Nikita Dmitrijev´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Nikita Dmitrijev´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud Nikita Dmitrijev´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Nikita Dmitrijev temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 1 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Nikita Dmitrijev´ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.04.

2. Nikita Dmitrijev´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Nikita Dmitrijev´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Nikita Dmitrijev, 1-11-4227, sundraha“.
4. Nikita Dmitrijev´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Nikita Dmitrijev, 1-11-4227, kaitsjatasu“.
5. Nikita Dmitrijev´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 94 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Nikita Dmitrijev, 1-11-4227, joobe tuvastamine“.
6. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Nikita Dmitrijevit süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.11.2010 kella 06:15 ajal Harjumaal Tallinnas Pelguranna tn 30 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,66 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 1,60 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Nikita Dmitrijev liiklusseaduse § 20 lg 3 (Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 20 lg 3¹ p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega Nikita Dmitrijev pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Nikita Dmitrijev seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.11.2010 koostatud EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 2006T nähtuvalt 23.11.2010 kell 07:15 tuvastati Nikita Dmitrijev´il joove 1,66 mg/g (+-0,06mg/g). (t/l 4) • 23.11.2010 koostatud tunnistaja LV`i ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.11.2010 kella 06.15 Pelguranna tn 30 Stroomi rannas peeti kinni s/a reg. nr xxx, mis sõitis ilma tuledeta pimedal ajal mööda jalakäijate teed Paldiski mnt suunas. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis Nikita Dmitrijev, kelle puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning kellel tuvastati indikaatorvahendi AlcoQuant kasutamisel joove 1,84 mg/l. (t/l 7-9) • X-Tee andmebaasi andmetel kehtivat juhtimisõigust Nikita Dmitrijevil ei tuvastatud. (t/l 12) • 15.03.2011 koostatud kahtlustatava Nikita Dmitrijev`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi, puhtsüdamlikult kahetseb ning selgitab, 22.11.2010 õhtul kella 20.00 ajal oli ta Tallinnas Sõpruse pst asuvas restoranis, kus tarvitas alkoholi. Jõi viina u 1 liitri ja selle kõrvale sõi korralikult lihatoitu. Oli seal u kella 00.00-ni ja läks jalgsi koju. Kodus magas u 5 tundi. Arvas, et jõudis selle ajaga kaineks saada. 23.11.2010.a varahommikul helistas talle sõber, kes palus end Koplist tuua Mustamäele. 23.11.2010 kella 06.00 paiku võttis abikaasale kuuluva sõiduki BMW, et käia ära Koplis sõbral järel. Enne juhtima asumist tundis ennast täiesti kainena, ei kahtlustanudki alkoholijoovet. Olles teel tagasi koju, peatas teda politseipatrull Pelguranna tn vilkuritega tagant. Eksis teelt, tahtis sõiduki ümber pöörata ja sel hetkel politsei sõiduk tuli talle vastu. Juhtimisõigus on tal olemas. Kohapeal nõustus puhuma indikaatorvahendisse ja tal tuvastati alkoholijoove. Ta ei uskunud, et tal võib nii suur alkoholijoove olla ja seetõttu nõudis ekspertiisi teostamist ja alkoholi sisalduse mõõtmist verest. Kohtul palub määrata rahaline karistus. (t/l 18-20) • Maksu- ja Tolliametil Nikita Dmitrijev`i 2008, 2009 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. (t/l 30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Nikita Dmitrijev`i kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja LV`i ütlusi, EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirja, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Nikita Dmitrijev`i käitumine kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 23.11.2010.a kella 06:15 ajal Nikita Dmitrijev juhtis mootorsõidukit BMW 530D reg.märgiga xxx alkoholijoobe seisundis (1,66 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 1,60 mg/g). LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi 31 sätetele loetakse juht juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres vähemalt 1,60 milligrammi alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ning teda on karistatud kahel 3 korral väärtegude toimepanemise eest.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Maksu- ja Tolliametil andmed selle kohta, et süüdistataval puudus 2008 ja 2009 aastatel deklareeritud tulu. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel teatanud, et tal on alaline sissetulek. Samas ei ole süüdistatav kogu menetluse vältel teatanud tööandja nimetust ega tulu suurust ning väidetava tulu olemasolu ei ole kontrollitav. Süüdistatav nimetas kohtuistungil oma viimase kuu sissetulekuks 1500 €, kohtuistungil esitati tutvumiseks ka maksekorraldused, millistest nähtuvalt on süüdistatav tasunud temale määratud rahatrahvid. Rahalise karistuse mõistmisel peaks süüdistatav tasuma ka kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu arvestades kriminaaltoimikust ilmnevat süüdistatava majanduslikku olukorda ja sissetulekute puudumist või siis süüdistatava nimetatud sissetuleku suhtelist tagasihoidlikkust, samuti kuriteolaadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad selle tasumiseks piisavad vahendid ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava süü suurust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata. Kuivõrd kriminaaltoimikus leiduvatest karistusandmetest ei saa teha järeldusi, et süüdistataval oleks kalduvus süstemaatiliselt toime panna õigusrikkumisi, leiab kohus, et puudub vajadus süüdistatava allutamiseks käitumiskontrollile ning süüdistatava suhtes võib kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid, määrates temale ka minimaalse katseaja.

Märt Toming kohtunik 4