Obsah (5)
§ 283§ 26§ 27§ 281§ 284-09-27609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-27609 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Nee
eaduse (edaspidi
) § 283 kontrollitakse objekti, tegevuse ja seadme töö vastavust tuleohutusnõuetele. OÜ A ruumid olid üle vaadatud, kaebaja garaaž samuti. Sellele vaatamata kirjeldati menetleja 21.11.2009.a otsuses väärteoprotokolli piirest väljuvalt OÜ M kuuluvate ruumide uurimist läbi akna ja esitatakse kahtlus, et A. Juns`il on äkki võtmed, aga ta ei anna neid. Otsuse tegemisel väärteoprotokolli piiridest väljumine e nende asjaolude arvestamine, mille osas pole menetlusalusele isikule antud võimalust vastuväite esitamiseks, on kaitseõiguse oluline rikkumine ja seega ka väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 150 lg 2 mõttes. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on menetlusalusele isikule etteheidetava süüteo objektiivsed tunnused tuvastatud üksnes ühe tõendi - päästeameti töötajate antud ütlustega. Teiste seletustega - OÜ M omaniku, A.N ja H.R seletustega pole arvestatud. Menetlusalusele isikule jääb arusaamatuks, millisel põhjusel jäeti süüteo teiste tõenditega arvestamata, sh menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Seega on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid ühekülgselt ning rikkunud sellega väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Menetluse ühekülgsus või puudulikkus on ka väärteootsuse automaatse tühistamise aluseks VTMS § 148 p l mõttes. 2
(15)4-09-27609 Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-75-06 on üheselt sedastatud, et vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 60 lg-le 1 võib kohus tugineda otsuse tegemisel üksnes asjaoludele, mille ta on lugenud tõendatuks või üldtuntuks. Kui kohtuotsuses tuginetakse tõendamata väidetele võib see suure tõenäosusega tuua kaasa põhjendamatu otsuse, mistõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, 3-1-1-6-06, 3-1-1-45-06 ja 3-1-1-3-08). Asjaolu, et menetlusalune viibis väidetavat tegu toime pannes samal ajal samas kohas, kus toimus ka väidetava vaatluse teostamine, ei ole käsitletav tema menetlustoimingusse kaasamisena, sest teda ei olnud teavitatud, et samal ajal viiakse seal tema suhtes läbi ka väärteomenetlust ja teostatakse menetlustoiminguna tegevust, millest tulenevalt puudus tal võimalus enda kaitsmiseks nimetatud menetlustoimingu tegemisel. Selline tegevus on käsitletav kaitseõiguse olulise rikkumisena ja seega ka väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu ka see, millistest asjaoludest lähtuvalt on menetleja antud asjaoludel tuvastanud süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena tegevuse takistamise. Kohtuväline menetleja on selles osas kirjutanud ümber KarS § 279 sõnastuse, kuid pelgalt seaduse teksti ümberkirjutamine ei tõenda veel koosseisulise asjaolu esinemist. Kuivõrd KarS § 2 lg 2 ja § 12 lg 3 ning KrMS § 62 p 2 kohaselt kuulub menetlusaluse isiku vastutuse aluseks oleva asjaoluna väärteo tõendamisesemesse immanentselt ka süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste esinemise tuvastamine, mida antud juhul kohtuvälise menetleja poolt sisuliselt tehtud ei ole, tuleb juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-08, mille kohaselt olukorda, kus mingit isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu ei ole otsuse põhjendustes üldse puudutatud, tuleb tugeda väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti tuleb juhinduda Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-74-07, mille kohaselt väärteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste tuvastamata jätmine ja tunnistaja ütluste kohtuistungil kontrollimata jätmine on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Lisaks eeltoodule ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauset. Selle mittearvestamise põhjusena on esitatud, et vastulauses esitatu on paljasõnaline ja põhjendamata ning vastulauses toodu on ilmselgelt vastuolus ja ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Samas ei ole kohtuväline menetleja otsuses esitanud, milliste konkreetsete menetluses kogutud tõenditega on mõni konkreetne vastulauses esitatud vastuväide vastuolus ja millise konkreetse menetluses kogutud tõendiga on vastulauses esitatud konkreetsed vastuväited ümber lükatud. Selline kohtuvälise menetleja seisukoht tuleb lugeda paljasõnaliseks, eriti arvestades, et kohtuväline menetleja kannab väärteomenetluses uurimisprintsiibist lähtuvat süüdistusfunktsiooni. Nii rõhutab Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-07 järgmist. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-101-03 ja nr 3-1-1-43-05). See kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Vastulauses esitatu mittehindamine e menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendi hindamata jätmine on VTMS § 74 lg 1 p 8 otsene rikkumine, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ning on otsuse tühistamise aluseks VTMS § 148 p 3 kohaselt. Kaebaja on seisukohal, et tema käitumises puuduvad talle etteheidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning esineb teo õigusvastasust välistav asjaolu, millest tulenevalt on KarS § 2 lg 2 kohaselt menetlusaluse isiku karistamine õiguslikult välistatud. Lisaks eeltoodule loeb VTMS § 148 lg 4 väärteootsuse automaatse tühistamise aluseks karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavuse väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. 3
(15)4-09-27609 Nimetatust tuleneb nii väärteo raskuse kui menetlusaluse isiku omaduste analüüsimise kohustus väärteootsuses. RK lahendis nr 3-1-1-91-07 on sedastatud, et kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatuga, on karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nii eeskätt Karistusseadustiku 4. ptk kui ka KrMS § 306 lg 1 pdest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest lähtuvalt hindas menetleja menetlusaluse isiku süü suuruse konkreetse etteheidetava süüteo toimepanemises just 100 trahviühikule vastavaks. Karistuse mõistmisel on arvestamata jäänud asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rasked õigusrikkumised ning asjaolud, mis välistaksid karistamise maksimaalmääras. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtuväline menetleja karistusotsuse tegemisel arvestanud konkreetse menetlusaluse isiku süü suurust temale etteheidetava väärteo toimepanemises ega tema isikut iseloomustavaid omadusi, mis on väärteootsuse automaatse tühistamise aluseks VTMS § 148 lg 4 mõttes. Eeltoodust tulenevalt palub A. Juns tühistada VTMS § 148 p 1,2,3,4 alusel kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne-Eesti Päästekeskuse direktor I.K oma 22.12.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Juns`i kaebus rahuldamata. Esiteks juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja on korduvalt segi ajanud Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt läbi viidud haldusmenetluse ja väärteomenetluse.
§ 283
kohaselt kinnitab siseminister objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas ja loetelus nimetamata objektide tuleohutusülevaatuse sageduse kehtestab riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht käskkirjaga. Lääne-Eesti Päästekeskuse direktori käskkirja 15.01.2009.a nr 1.1-1/6 alusel kuuluvad nimetatud objektide hulka x külas x vallas x maakonnas OÜ-le M kuuluvad ehitised (asuvad OÜ-le M kuuluval kinnistul, registriosa nr x). Haldusmenetluse seaduse § 35 kohaselt, juhul kui haldusmenetlus on algatatud haldusorgani initsiatiivil, siis algab see menetlusosalise teavitamisega menetlusest ja sarnane on ka
§ 283
toodud regulatsioon, mille kohaselt objekti omanikku informeeritakse eelseisvast tuleohutusülevaatusest. OÜ-t M informeeritigi telefoni teel 02.06.2009.a asjaolust, et 10.06.2009.a kell 10.00 on kavandatud tuleohutusülevaatus. Nimetatud kuupäeval toimuski tuleohutusülevaatus, mida viis läbi juhtivinspektor A. T ja mille juures viibisid juhtivinspektor I. K, vaneminspektor E. K ja OÜ M juhatuse liige M. J, kes hiljem lahkus ülevaatuselt ja suuliselt volitas A. Juns`i ülevaatuse juures viibima ja vajalikke selgitusi andma. Päästekeskus rõhutab veelkord, et tegemist oli haldusmenetlusega, st riikliku järelevalve menetlusega ja selle nõuded tõendite kogumisel, fikseerimisel ja menetlustoimingute vormistamisel erinevad väärteomenetluse analoogsetele toimingutele esitatavatest nõuetest. Kaebuse esitaja on eelnimetatu segi ajanud ja väidab ekslikult, et „väidetava vaatluse teostamine ei ole käsitletav tema menetlustoimingusse kaasamisena, sest teda ei olnud teavitatud, et samal ajal viiakse seal tema suhtes läbi ka väärteomenetlust". VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri aga seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, mistõttu tuleb VTMS § 2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Väärteomenetluse alustamise kohta kohtuvälise menetleja ametnik eraldi dokumenti ei vormista. Käesoleval juhul pani A. Juns väärteo toime tuleohutusülevaatuse ajal, so 10.06.2009.a ja vastav teave jõudis samal kuupäeval menetlejani, kes teostas esimesed menetlustoimingud, st kuulas tunnistajatena üle A. T ja I. K ning E. K. Õiguslikult ei ole sätestatud, milline peab olema just esimene menetlustoiming ja selle määrab kohtuvälise menetleja ametnik iseseisvalt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest. Antud väärteoasjas ei oma tähendust, kellena ja miks A. Juns haldusmenetluses osales. KarS § 279 väärteo koosseis seisneb riikliku 4
(15)4-09-27609 järelevalve takistamises ja nimetatud koosseisu eelduseks ei ole olemine isikuks, kelle suhtes järelevalvet läbi viiakse, st järelevalvet on võimalik takistada ka ise haldusmenetluses selle adressaadina osalemata. KarS § 279 sätestab vastutuse riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete või dokumentide esitamise või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.
§ 26
kohaselt teostavad riiklikku tuleohutusjärelevalvet oma tegevuspiirkonnas päästeameti kohalikud päästeasutused, st seal hulgas ka Lääne-Eesti Päästekeskus ning sama seaduse § 282 kohaselt on riikliku tuleohutusjärelevalve toiminguteks järelevalve alla kuuluva objekti tuleohutusülevaatus ja tuleohutusnõuete rikkumise või tuleohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemine.
§ 27
alusel järelevalve hõlmab järelevalvet objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle.
§ 281
kohaselt on riikliku tuleohutusjärelvalve ametnikul muu hulgas õigus siseneda tuleohutusnõuete kontrollimise eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi ning saada isikutelt ja asutuselt tasuta oma tööks vajalikku teavet. Nii toimuski 10.06.2009.a paikvaatlus, mille kohta koostas A. T protokolli nr x. Protokollis fikseeriti osaliselt OÜ-le M kuuluva objekti (asukohaga x küla, kinnistu x töökoda) tuleohutusalane olukord. Paikvaatlus jäi lõpetamata seoses A. Juns`i poolt esitatud nõudmisega territooriumilt lahkuda. Samuti ei saanud juhtivinspektor siseneda kõikidesse ruumidesse, sest objektil polnud nende ruumide võtmeid ja ei saanud vastust mitmetele küsimustele, mis omavad objekti tuleohutusalasel ülevaatusel olulist tähendust, nagu küsimused töötajate kohta (kellega tegemist, kellega on töösuhe, kas on olemas keevitaja kvalifikatsioon või tuletööde tuleohutustunnistus, kas on läbitud tuleohutusalane koolitus). Ülalnimetatu, st esitatud küsimustele mittevastamine ning lukustatud ruumide mitteavamine ja lahkumise nõude esitamine, mille tulemusena paikvaatluse katkes, on väärteomenetluse käigus tõendamist leidnud (vt tl 43-45). A. Juns`i poolt riikliku järelevalve takistamine seisnes järgmises: A. Juns keeldus andmast selgitusi ja andis vastuolulisi ja segaseid ütlusi tootmisprotsessi kohta; A. Juns keeldus avaldamast keevitaja ja teiste töötajate nimesid, esitamast töötajate nimekirja ja väitis, et tegemist on tema privaatse garaažiga ja et ametnikel puudub pädevus ja volitus temalt selliseid andmeid nõuda; A. Juns (olles eelnevalt teavitatud eelseisvast tuleohutusülevaatusest) ei avanud kõikide ruumide uksi ega võimaldanud järelevalve ametnikel neisse siseneda, ruumide võtmed olid tema valduses; A. Juns käskis järelevalve ametnikel territooriumilt lahkuda ja sel põhjusel jäi paikvaatlus 10.06.2009.a lõpule viimata. Kohtuväline menetleja on hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid neid kõrvutades ning analüüsides ja hinnanud tõendeid ka koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kogutud tõendite vahel ei ole vastuolusid, mis ei võimaldaks järelevalve takistamist üheselt tõendada. Väärteotsuses on esitatud kõik tõendid, millele kohtuväline menetleja on lahendis tuginenud, seega on tegemist põhistatud otsusega, st sellest nähtub, millised asjaolud ja milliste tõenditega luges kohtuväline menetleja tõendatuks. Karistuse valiku osas märgib menetleja järgmist. Karistuse määramisel tuleb hinnata, kas esinevad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud vastavalt KarS § 57 ja § 58. Karistust kergendavad asjaolud ei ole seadusandja poolt toodud ammendava loeteluna. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse käigus tuvastanud ühtki karistust kergendavat asjaolu (samuti ei ole menetlusalune isik ise ühelegi tema karistust kergendavat asjaolu menetluse käigus nimetanud) ning karistust raskendavat asjaolu, milliste loetelu on seaduses sätestatud ammendavalt. KarS § 279 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja A. Juns`ile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut ning arvestades seadusandja poolt menetlejale antud piire, on menetleja määranud karistuse selle madalamas määras. Menetleja on seisukohal, et A. Juns`ile määratud karistus vastab igati tema süü suurusele. 03.11.2009.a on A. Juns esitanud vastulause väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja otsuses on eraldi nimetatud, et vastulauses toodut ei arvestata põhjusel, et vastulauses toodu on vastuolus väärteomenetluses kogutud teiste tõenditega, seal hulgas ka menetlusaluse isiku enda poolt menetluse käigus esitatud tõenditega. 5
(15)4-09-27609 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebaja teos väärteotunnuste puudumise ning kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole riiklikku järelevalvet takistanud. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas on Lääne-Eesti Päästekeskuse töötajad teadlikult andnud väärtunnistusi, mis moodustab kriminaalkorras karistatava teo. Rikutud on
§ 283; § 285; § 281 nõudeid. Kar
S § 279 järgi peab olema tahtlus. Kaebaja on seisukohal, et ei olnud sellist seaduslikku korraldust, mida ta ei oleks täitnud – A. Juns jagas selgitusi. Keevitust tegeva mehe nime A. Juns ei teadnud, kuivõrd polnud teadlik nimetatud garaažis toimuvast. A. T võtab omaks, et ta nõudis töösuhete aluseid ja tööliste nimekirju ja see näitab tema asjatundmatust
eaduse kohta. Kaebaja leiab, et tööliste nimekirja nõue on ebaseaduslik ega tulenenud
eadusest. Ülevaatus viiakse läbi
eaduse järgi. K. N loob ebaseaduslikku nõude mittetäitmist KarS § 279 karistamise aluseks. A. Juns´i tuleohutuse kontrollist ei teavitatud ette. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi eelnevalt esitatud kirjalike vastuväidete juurde ning leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusnorme ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja märgib järgmist, et
§ 281
kohaselt on päästeametnikel õigus siseneda territooriumile ja mis tahes ruumi ja saada vajalikku teavet. Kaebuse esitaja on ületähtsustanud OÜ M ja OÜ A rolli ja ruumide kasutuse ja kõik sellega seonduva. Alati teavitatakse objekti omanikku. See, kes on omanik, võetakse välja kinnistusregistrist ja see on ametlik dokument. Sealt on näha, et kinnistul asub OÜ M. T seletas eesmärke ja kas nad võivad seal viibida. Kõik selgub objektil, sh kes ja millised on rentnikud. Tehakse ettekirjutused rentnikele, kui on nt aegunud tulekustutid. Teavitamine iseenesest nii suurt tähendust ei oma nagu sellele kaebuse esitaja rõhub. Riigikohus on öelnud, et järelvalve takistaja ei pea olema haldusmenetluse osaline, ei pea olema haldusmenetluse isik, kelle suhtes haldusmenetlus läbi viiakse, vaid järelvalve takistajaks saab olla ka isik, kellele oli vastav teave ja ta teadis infot ja oli soovi seda teha. Samuti tuleb vaadata, kas antud asjas oli mõistlik eeldada, kas sellel isikul on valmisolek sellist informatsiooni anda. Käesolevas asjas A. Juns`il oli olemas võimalus selgitada väga täpselt tootmisprotsessi. A. Juns`i vastused ei olnud sellised, mis viitaksid koostööle või annaksid mingit informatsiooni, pigem olid selged vastused, et keeldutakse informatsiooni andmast. Samuti tehnoloogiliste protsesside kohta saadud vastused, et need on ärisaladus, on samuti informatsioonist keeldumine. Oleks kaebaja öelnud inspektoritele, et lepime kokku uue aja, et ei ole hetkel kaasas dokumente jne, oleks saanud öelda, et tegemist ei ole riikliku järelevalve takistamisega. Menetleja on seisukohal, et inspektorite küsimused töötajate nimekirja ja tuleohutusalase instrueerimise kohta on väga asjakohased. See tuleneb tuleohutuse üldnõuetest, konkreetselt siseministri määrusest nr 55. Seega on õigus inspektoril kontrollida. Menetleja leiab, et koostööks ei saa lugeda vastust: “… see on minu garaaž, aga ma ei tea, kes siis töid teeb, see on mulle tundmatu isik”. Või selgitused: “… need ei ole minu töötajad, aga ma maksan neile töötasu mingi muu lepingu alusel”. Lukustatud uste kohta on nii M. J kui ka A. Juns`i ütlustega selgelt tõendatud, et võtmed olid A. Juns´i käes. Kui ta oleks vastanud, et toob võtmed ära teisel korral, et lepime uue aja, siis sellist juttu ei olnud kaebuse esitaja poolt. A. Juns on vaid selgitanud, et on takistanud kõrvalistel isikutel juurdepääsu ruumidele ja ka inspektorid on kõrvalised isikud, ning kellelgi pole õigust sinna siseneda. Samas talle eelnevalt selgitati, et ülevaatus hõlmab kogu territooriumi ja kõikide ruumide ülevaatust. Ärasaatmine on järelvalve takistamine ning tuleohutusalane järelvalve jäi antud territooriumil lõpuni viimati. Samuti jäi kaebuse esitajal ära võimalus kirjalikke vastuväiteid esitada, ja ka paikvaatlus kui toiming jäi järelevalve takistamisega lõpule viimata. Eelnevat arvestades leiab kohtuväline menetleja, et A. Juns on järelevalve takistamisega rikkumise toime pannud. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised 6
(15)4-09-27609 rikkumised. Menetlusalusele isikule A. Juns’ile heideti ette KarS § 279 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemist. Nimetatud karistusnorm kaitseb õigushüvena avalikku võimu so tegusa toimimise tõhusust riikliku järelevalve valdkondades. Objektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine, mis tähendab igasugust riikliku järelvalvega seotud õiguspärase toimingu teostamise aktiivset takistamist. Alljärgnevalt analüüsib kohus kohtuistungil vahetult üle kuulatud tunnistajate, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja ütlusi ning võtab seisukoha, kas isik on KarS § 279 sätestatud väärteo toime pannud. Tunnistaja M.J (A. Juns`i
- x)seletas kohtuistungil, et on kursis väärteoprotokolliga, mis koostati 10.06.2009.a. A. T helistas M. J-ile ja teatas, et tahab tulla tegema tuleohutusülevaadet. M. J vastas, et tema seda hoonet ei kasuta. A. T ütles, et hoone omanik peab olema kohal. Rõhutati, et omanik on tähtis. Ülevaatusest teatati telefoni teel. M. J rääkis sellest A. Juns`ile. Kohapeal oli A. Juns. Kui M. J sündmuskohale jõudis, olid päästeametnikud juba A. Juns`iga tema kasutatavas hooneosas sees. M. J-ile end mitte keegi ei tutvustanud ega rääkinud sellest ülevaatusest. Kui M. J-ile helistati, siis tema käest ei küsitud ega öeldud, et ta võtaks kaasa mingeid dokumente, mingeid asju, et neid võidakse küsida. Kui M. J küsis, et milleks on see tuleohutusülevaatus oluline OÜ M jaoks, siis vastuseid ta ei saanud, temaga käituti ülbelt. Päästetöötajad olid A. T, I. K ja naisterahvas E. K. Edaspidise kontrolli käigus ei tekkinud arusaamatusi – kui M. J midagi küsis, siis temale ka vastati ja seletati. M. J-i kui hoone omaniku kohta huvi ei tuntud, kuna temale küsimusi ei esitatud, siis küsis M. J luba lahkumiseks, mis talle ka anti, kuivõrd sisuliselt oli hoone üle vaadatud. Edasi jäi ainult üle vaadata territooriumi nurga tagant ja seal polnud enam ühtegi ruumi. Tol päeval M. J-il kõikide ruumide võtmeid kaasas ei olnud. Tunnistaja näitab kohtuistungil skeemil, kus asub söetegemise ruum ja selgitab, et hoonel on uus ja vana osa. Garaaž kuulub M. J-ile, kuid seda kasutab tema abikaasa, aga see on kirjalikult vormistamata. Kas ülevaatuse ajal garaažis mingeid töid teostati, seda M. J ei mäleta, aga tekkis tüli päästeametniku ja A. Juns`i vahel. Tunnistaja näitab skeemilt, kus asuvad hoonesse sisenemiseks uksed ja lisab, et hoones on palju ruume. Uksi on hoonel palju, aga enamus on suletud. Ruumid, mida ei kasutata, on kinni. M. J-ile öeldi, et ruume, mida ei kasutata, nende ruumide uksed ja aknad peavad olema kinni. Võtmed on pandud kindla koha peale ja neid kasutatakse siis kui vaja läheb. OÜ A ruumide ülevaatuse juures M. J viibis. Probleemid tekkisid, kuna M. J-i ja A. Juns`i küsimustele päästeametnikud ei vastanud. Päästeametnikud oleksid pidanud selgitama ja küsimustele vastama. E. K käest sai M. J vastuseid, aga A. T käest ei saanud ühtegi vastust. M. J ei kasuta sealt hoonest ühtegi ruumi. Tunnistaja näitab skeemil punkti nr 3, see oli koht, kus M. J-il lubati lahkuda. M. J ei mäleta inspektorite poolt esitatud konkreetseid küsimusi, küsimused käisid tootmise ja selle tehnoloogia kohta. Tunnistaja H-R (töökoht OÜ H –
- x)andis kohtuistungil järgmisi ütlusi. A. Juns on H. R tuttav, so A. Juns on tema ülemus seoses tööga. 10.06.2009.a oli tunnistaja tööl. H. R nägi, et käidi, so et inimesed seal liikusid. Sündmus oli ammu, seega tunnistaja ei osaks täpselt öelda, kuidas kõik käis. H. R kuulis lärmi ja nägi, et päästetöötajad läksid ees ja A. Juns tuli järgi ja kutsus neid tagasi. A. Juns oli ärritatud olekus ja hääl oli tal tugevam. H. R arust oli probleem selles, et A. Juns kutsus päästetöötajaid tagasi, aga nad ei tulnud. Isikud rääkisid veel omavahel midagi, aga tunnistaja ei kuulnud täpsemalt mida. Tunnistaja Anti Naar (tunnistaja tunneb A. Juns`i, kuna on ühe kandi inimesed, tööalased suhted puuduvad) andis sündmuse kohta järgmise seletuse. A. N tuli nö poistega juttu ajama, aega parajaks tegema ja oli lihtsalt valel ajal vales kohas. A. N kuulis suurt tüli, kuid ei mäleta, mille pärast see oli. Tunnistaja nägi, et garaažis A. Juns`i ja nende omavaheline tüli oli. Asjaolude kohta ei oska tunnistaja midagi öelda, kuna lahkus territooriumilt. Tunnistaja I.K (töökoht Lääne-Eesti Päästekeskus, kaebajale võõras) andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10.06.2010.a läks teostama tuleohutusülevaatust söetootmisesse kella 10 ajal hommikul. M. J ja A. Juns olid kohal. A. T informeeris M. J-i, et viiakse läbi tuleohutuse kontroll. Kohal olid tunnistaja ning E. K ja A. T. A. T näitas ametitõendit ja 7
(15)4-09-27609 tutvustas ametnikke. Tunnistaja tegi pilte, fotode tegemine on lubatud. Mindi grillsöe tootmise agregaati vaatama. Küsiti küsimusi seadmete kohta ja dokumentide kohta, kuid A. Juns ütles, et see ei puutu ülevaatusse. Kui mere poolt siseneda, seisid seal tünnid, I. K küsis, et mis tünnid need on, sellele vastust ei saanud. Seal olid grillsöe tootmise agregaat, mahutid, grillsöetünn põles ruumis. Tootmisprotsessi kohta ütles A. Juns, et ärisaladus ja muu kohta, et ei puutu tuleohutusega kokku. Et hinnata tuleohutust on vaja dokumente. Olmeruumides olid ruumide uksed lahti ja väideti, et ruumid ei ole kasutusel, kuid samas olid ruumis raadio, tuhatoos, suitsupakk. Kasutusel mitteolevad ruumid peavad olema lukus ja tühjad. Õues tegi I. K pilte ja seal oli hoone, mis oli põlenud. Aknast oli näha seal ruumis euroaluseid, aga ruumi sisse ei saanud. Öeldi, et ei ole võtmeid ning, et ruumid ei ole kasutusel. Samas seal ruumis oli tõstuk, siis järelikult kasutatakse seda ruumi ladustamiseks. Garaažis nägi tunnistaja, et tehti keevitustöid. I. K andis märku, et töö lõpetataks ja liiguti sinna. Keevitustöödega tegeles 2 inimest. A. T küsis tuletunnistust ja kutsetunnistust, et kas neil selleks õigus on olemas. A. T küsis isiku nime, et tuvastada isik, kes keevitustöid tegi. Olid olemas väärteotunnused. Isik vastas, et avaldab nime politseile. A. T palus isikul kohale jääda ja helistas politseisse. Isik, kes keevitustöid tegi, aga lahkus garaažist. Siis küsiti isiku nime A. Juns`ilt. A. Juns ka seda nime ei andnud, et temal ei ole seda õigust, ei ole tema ID kaarti küsinud. A. T rääkis politseiga. M. J ütles, et on muud toimetused ja jätab A. Juns`i esindama ennast ja A. Juns oli sellega nõus. Siis A. T küsis puulõhkumise agregaadi kohta, et kellele kuulub. A. Juns ütles, et talle, aga töölised ei ole tema omad. A. T küsis töötajate nimesid, kui palju objektil töötajaid on ja kas on saanud tuleohutusalase väljaõppe. Kuna infot enamuse kohta ei saadud ning A. Juns oli näidanud käega värava poole, mindi tagasi auto juurde. Mõne aja pärast tuli A. Juns, kes palus tulla tünni vaatama ja pildistama, et see ei põle. Ametnikud ei läinud ja sellega ülevaatus lõppes. A. Juns takistas kontrolli sellega, et ei vastanud küsimustele, oli raskendatud kontrolli läbiviimine, oli kontrollimata uues osas ruumid, territooriumi kontroll tuleohutusest jäi poolikuks. Territoorium olevaid seadmeid ei saanud kontrollida, samuti ei saanud kontrollida ei ladustamist ega muid tuleohutusenõudeid. I. K on eelnevalt objektil käies küsinud töötajate nimekirju, et kes on saanud tuleohutusnõuete kohast koolitust. Kui nimekirju ei ole, siis kas tuuakse hiljem kohale või faksitakse, antakse tähtaeg. A. Juns`iga sellist kokkulepet ei olnud. 2009. aastast on tuleohutuse üldnõue objektiomanikul juhendada vastavalt enda töötajaid. A. Juns`ilt küsiti töötajate nimekirja juhendamise kohta, selle kohta öeldi, et neil ei ole õigust küsida ja järeldati, et neile ei anta seda.
eaduse määrustes on kirjas, et tuleohutuse seaduse järgi peavad olema töötajad juhendatud. Ennem tuleohutuskontrolli teavitati M. J-i, mis eesmärgil tullakse. M. J-i teavitamise juures tunnistaja ei viibinud. OÜ A osas ei vastatud seadmete, grillsöeagregaadi, olemruumide kasutamise osas, samuti võtmete koha pealt ei saanud vastust. Öeldi ainult, et ruumid ei ole kasutusel ning sinna sisse ei saa. Tunnistaja A.T (töökoht Lääne-Eesti Päästekeskus, kaebajale võõras) andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10.06.2010.a mindi läbi viima OÜ M ülevaatust. Eelnevalt sai M. J-i tuleohutuse ülevaatusest teavitatud. M. J ütles, et tema on lihtsalt kinnistu omanik ja küsis, kas ta võib kaasata isikuid, kes tegelevad seal. Kohale läksid tunnistaja ning I. K ja E. K. Tuleohutusläbivaatust viis läbi A. T ja dokumendid koostas ka tema. M. J-iga suhtles tunnistaja. M. J ja A. Juns oli kohe kohal. A. T näitas ametitõendit, tutvustas ennast ja teatas, et tuli kontrollima tuleohutust. Suunduti ruumi, kus asus söetootmise agregaat ja kus sütt toodetakse. Tolles ruumis vaadati ka muid seal olevaid seadmeid, küsiti tootmise protsessi iseärasusi, mille kohta A. Juns oli nõus vastusi andma, nt mis otstarvet täidab siiber kui avaneb, siis ütles, et reguleerib seadme sees temperatuuri. Kuid edasised vastused küsimustele jäid kidakeelsemaks. Seal ruumis oli ka boiler-mahuti. Tunnistaja küsis, kas see on süsteemi osa. Öeldi, et ei puutu siia, A. T tegi sellest pilti. Vaadati üle visuaalselt elektripaigaldised, millises osas on kasutuses, elektrikilp ei olnud kasutusel. Hoones sees oli tünn, mis oli valmistoodangu tünn. Ennem kui nad läksid sinna ruumi, kedagi seal ruumis ei olnud ja see tünn põles ruumis sees. Seal oli valmistoodang – grillsüsi. Tuli oli tünni kohal, põlesid gaasid, mis eraldusid grillsöest. Tünni kõrval oli monteeritud 200 l voolikutega mahuti, oli näha Shelli eraldusmärk e õlitünn, tollel hetkel arvas, et õli, küsiti, mis otstarvet see endast kujutab. Vastust – ei puuduta tuleohutust. Liiguti edasi olmeruumi, kus tulekustuteid silmaga ei näinud. Hr Juns ütles, et ei kasutata neid ruume. Kuid ruumide olukorra järgi võis järeldada, et ruumid on kasutusel, kuna seal 8
(15)4-09-27609 oli tuhatoos, milles olid konid sees. Kaebajale öeldi, et kui ruumid ei ole kasutusel, siis tuleb need lukustada. A. Juns vastu ei vaielnud lukustamise koha pealt. Mindi olmeruumidest välja ja vaadati üle hoone osad – väljas oli söetootmise agregaadist liin, millel kuivatatakse toormaterjali e halupuud. A. Juns ei seletanud selle kohta midagi ja teatas, et see on ärisaladus. A. Juns ei soovinud, et pikali tünnist pilti tehakse, kuigi tunnistaja seletas talle, et kogutakse tõendeid. Temperatuuri mõõtmise kohta ütles A. Juns, et ei mõõda temperatuuri vaid vaatab gaaside värvi, kas on ohutu. Garaažiboksi kohta ütles A. Juns, et võtmeid ei ole kaasas ja ruum ei ole kasutusel. Vaadati sisse, näha oli kütteseade, euroalused, tõstuk, töökindad, haamer – seega oli ruum kasutusel ladustamiseks. Garaaži juures tegi üks mees tuletöid, tunnistaja palus keevitusaparaadi välja lülitada. A. T küsis keevitajalt kvalifikatsiooni ja tuleohutuse tunnistust, kui see ei vastanud midagi. M. J-ile ja A. Juns´ile räägiti, et kui teete keevitustöid, peab olema kutsekvalifikatsioon ja tuleohutuse tunnistus. Hr. Juns oli väitega nõus. Hr. Juns ütles, et tegu on tema enda isikliku garaažiga, kuigi kinnistusraamatust on näha, et tegemist on OÜ M kuuluva kinnistuga. Jäi selgusetuks, kuidas saab olla eraisiku garaaž kellegi teise kinnistul. Tuletööd lõpetati ja tuletöö tegijalt küsiti nime, et tuvastada isik, mille peale isik ütles, et tema oma nime ei avalda, et temalt võib seda küsida politsei. A. T küsis A. Juns`ilt isiku nime, millele A. Juns vastas, et tema ID kaarte ei vaata, kes sinna ruumi tulevad. Tema avaldab nime politseile. A. T helistas 110 telefonile ja palus ühendada kohaliku konstaabliga, et sinna kutsuda. 110 operaator ütles, et konstaabel helistab tagasi. Tuletöid tegev isik lahkus sellel momendil. Konstaabel helistas tagasi, A. T selgitas, et tegemist on järelevalvega ja et see on karistatav väärteokorras. Politsei ütles, et soovib rääkida hr Juns`iga. A. T andis telefoni A. Juns`ile, kes ütles, et temal probleemi ei ole ja keegi territooriumilt lahkunud ei ole, kuigi eelnevalt lahkus keevitustöid tegev inimene. Hr Juns andis telefoni tagasi ja kuna isik oli lahkunud, siis ei ole kedagi tuvastada ja proovige ise hakkama saada. M. J volitas end esindama A. Juns`i. Liiguti edasi kohta, kus oli seade, millega tehakse puidupakkudest halupuud. A. T tegi märkuse, et seadmel on saepuru hunnik all ja elektrimootori juurest tuleks puhtaks pühkida, millega A. Juns oli nõus. A. T küsis A. Juns`ilt palju neil töölisi on ja kas on tööliste nimekiri. Selle peale ütles A. Juns, et tal ei ole õigust nimekirja anda, et neil ei ole seda õigust küsida. On õigus küsida isikute arvu objektil ja kas nad on juhendatud tuleohutusalaselt. Igal juhul on oluline inimeste nimekirja küsimine ja mujal ei ole see probleemiks olnud. A. Juns ütles, et temal töölisi ei ole, et ostab sisse teenust. Kuna A. Juns keeldus nimekirja andmast, ei olnud tuleohutuse kontrolli jätkata võimalik, sest ei saa tõendada isikuid, kes töötavad. Selle peale A. Juns ägestus ja näitas käega värava suunas. A. T küsis, kas jätkame, et proovige rahuneda, A. Juns kõndis edasi. Mindi autosse. A. Juns tuli mingi hetk tagasi ja kutsus neid tagasi tünni juurde, et see enam ei põle. A. T ütles, et ei soovi seda enam pildistada, mille järel A. Juns lahkus, samuti ametnikud. Samuti andis A. T ütlusi selle kohta, et 10.06 ei viibinud ta OÜ A esimest korda. Eelnevalt teadis tunnistaja, et tegemist on OÜ M kinnistuga. Ülevaatuse ajal ei jõudnud territooriumil olevate rentnike arvu täpsustada, kuivõrd A. Juns saatis nad ära. Menetleja poolt oli täidetud nõue, et objekti omanikku informeeritakse eelseisvast tuleohutuse kontrolli ülevaatusest. Objekti omanik oli OÜ M. Pr J-i oli teavitatud ülevaatusest ja selle eesmärgist. Dokumente M. J-il kaasa võtta ei palutud. Ei teadnud tol hetkel, et seal tegutseb lisaks OÜ A ka OÜ H. Ülevaatus jäi lõpetamata, kuna jäi kogumata oluline informatsioon ja teave, et saaks menetlust lõpuni viia, et kas anda mõni haldusakt või teha mõni täiendav menetlustoiming. Menetlus jätkus teise inspektori eestvedamisel. A. T ei saanud A. Juns`i füüsiliselt kinni hoida, seda õigust tal ei ole. A. T on seisukohal, et 10.06. toimus riikliku järelvalve takistamine hr Juns`i poolt OÜ M kuuluval kinnistul. Takistamine seisnes ruumidesse mitte sissepääsu võimaldamisega, ära saatmisega, küsimustele mittevastamises. Tunnistaja näitab kontrollimise käigus läbitud ruume skeemil. Tunnistaja E.K (töökoht Lääne-Eesti Päästekeskus, kaebajale võõras) andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 10. juunil enne kella 10 mindi kontrollima OÜ M, OÜ M juhatajaga leppis kontrollimise kokku A. T. Kohapeal ootasid neid A. Juns ja M. J. Alustati tuleohutusülevaatust, peainspektor tutvustas neid. Mindi tootmisruumi, kus toimus söe tootmine. Vaadati, kuidas see toimus, küsiti agregaatide dokumente ja selgitust, kuidas tootmine toimub, aga vastuseid nad ei saanud. Hr Juns ütles, et dokumendid ei puutu tuleohutuse läbivaatusesse. Mingi aeg hakkas põlema anum, kus olid sees kuumad söed. Seinal oli boiler, kuhu oli peale kirjutatud “oil”. Ei teadnud, kas mahuti peab põlema ja ei teadnud ka, mis boiler see on. E. K vaatas üle sealsed tuleohutuse nõuded, kustuteid oli üks ja see oli vana, juhtis sellele M. J-i tähelepanu, kes kutsus A. Juns`i ja ta tõi autost kohe uue. 9
(15)4-09-27609 Kui omanik ei räägi tootmisprotsessist, siis ei tea, kas see on tuleohutu või ohtlik. Liiguti edasi olmeruumidesse. Hr Juns ütles, et need ei ole kasutusel, kuid oli näha, et mingi tegevus on – lilled olid seal, suitsukonid tuhatoosis. Katkise aknaga hoone osas oli näha põlemise tunnuseid, E. K ei roninud akna juurde aga K ja T ronisid ja vaatasid, et asjad on sees. A. Juns ütles, et tegevust seal ei toimu ja avada ei saa, kuna võtit ei ole. Kui on ladustamine ruumis, siis võib seda võtta suletud laona ja uks on kinni, et ei saaks võõrad isikud siseneda ruumi. Liiguti edasi garaaži, kus toimus keevitus. Juhtivinspektor palus seal tegevus lõpetada, kuna oli müra, küsis kutsetunnistust tegevust teostavalt isikult ja küsis nime. Tööline oli meesterahvas ja ütles, et pole õigust küsida nime, et tema ei vasta sellele ja läks ruumist välja. A. Juns ütles, et tema ei tea, kes need kaks meest on ja kuidas sisse said, uks oli lukus. A. Juns ütles, et keevitusaparaat ja seadmed on tema omad ja töötajad on renditud, tema maksab neile. Vahepeal juhtivinspektor helistas politseisse, et ei tea töötajate nimesid. Politsei palus anda telefon Hr Juns´ile, kes ütles, et temal probleeme ei ole ja keegi lahkunud ei ole territooriumilt. Peale seda keeldus ta kategooriliselt ametnikega rääkimast ja osutas käega, et värav on seal. Juhtivinspektor helistas seepeale ametnike juhatajale, kes ütles, et nad sealt ära läheksid. Istuti autos, kui tuli hr Juns ja ütles, et võib pildistada tünni, see on nüüd kustunud. Käies erinevatel objektidel alati objektijuht selgitab tootmisprotsessi, kus on ohtlikud kohad, mis on ohutegurid ja kuidas on tulelevik takistatud. Kui on juhus, et uksed on kinni, siis on kas kaasas võtmed või helistatakse kellelegi ja tuuakse võtmed. See ei ole probleem olnud. Kaebaja takistas järelvalvet juba sellega, et ei andnud teavet tootmisprotsessi kohta, põhjendades seda sellega, et ei ole tuleohutuse järelvalvega seotud. Kui on tootmine, siis peab olema tuleohutusest töötajaid instrueeritud ja olema vastav paber – nimi kuupäev ja allkiri selle kohta, millal on instrueeritud töötaja. Ei tahtnud mingit ärisaladust teada. Kõik jäi selgusetuks, kas kõik need õlid ja mahutid, kas need vastavad dokumentatsioonile. Dokumente küsis peainspektor. A. Juns`ile selgitati, et vaadatakse üle kogu objekt ja territoorium. E. K leiab, et tegemist oli riikliku järelevalve takistamisega. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, ülekuulanud kõik tunnistajad, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja leidis järgmist:
§ 283
lg 4 kohaselt kinnitab siseminister objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas ja loetelus nimetamata objektide tuleohutusülevaatuse sageduse kehtestab riikliku tuleohutusjärelevalve asutuse juht käskkirjaga. Lääne-Eesti Päästekeskuse direktori käskkirja 15.01.2009.a nr 1.1-1/6 alusel kuuluvad nimetatud objektide hulka x külas x vallas x maakonnas OÜ-le M kuuluvad ehitised (asuvad OÜ-le M kuuluval kinnistul, registriosa nr x). Haldusmenetluse seaduse § 35 kohaselt, juhul kui haldusmenetlus on algatatud haldusorgani initsiatiivil, siis algab see menetlusosalise teavitamisega menetlusest ja on analoogne
§ 283
toodud regulatsiooniga, mille kohaselt objekti omanikku informeeritakse eelseisvast tuleohutusülevaatusest. Kohtuliku uurimise käigus puudub vaidlus selle üle, et OÜ-t M informeeriti telefoni teel 02.06.2009.a asjaolust, et 10.06.2009.a kell 10.00 on kavandatud tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatus, mida viis läbi juhtivinspektor A. T ja mille juures viibisid juhtivinspektor I. K, vaneminspektor E. K ja OÜ M juhatuse liige M. J, kes hiljem lahkus ülevaatuselt ja suuliselt volitas A. Juns`i ülevaatuse juures viibima ja vajalikke selgitusi andma, on kooskõlas
§ 283
lg 2 nõudega, kus on fikseeritud, et objekti omanikku informeeritakse eelseisvast tuleohutusülevaatusest ning see viiakse läbi objekti omaniku või tema volitatud isiku juuresolekul Kohtuliku uurimise käigus kinnitavad nimetatud asjaolu nii kaebuse esitaja, M.J kui tunnistaja A. T. Tuleohutusülevaatusega on tegemist haldusmenetlusega, st riikliku järelevalve menetlusega ja selle nõuded tõendite kogumisel, fikseerimisel ja menetlustoimingute vormistamisel erinevad väärteomenetluse analoogsetele toimingutele esitatavatest nõuetest. Kaebuse esitaja väidab, et „väidetava vaatluse teostamine ei ole käsitletav tema menetlustoimingusse kaasamisena, sest teda ei olnud teavitatud, et samal ajal viiakse seal tema suhtes läbi ka väärteomenetlust". 10
(15)4-09-27609 Kohtu hinnangul VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, mistõttu tuleb VTMS § 2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Väärteomenetluse alustamise kohta kohtuvälise menetleja ametnik eraldi dokumenti ei vormista. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et A. Juns pani väärteo toime tuleohutusülevaatuse ajal, so 10.06.2009.a ja vastav teave jõudis samal kuupäeval menetlejani, kes teostas esimesed menetlustoimingud, st kuulas tunnistajatena üle A. T ja I. K ning E. K. Õiguslikult ei ole sätestatud, milline peab olema just esimene menetlustoiming ja selle määrab kohtuvälise menetleja ametnik iseseisvalt, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest. Antud väärteoasjas ei oma tähendust, kellena ja miks A. Juns haldusmenetluses osales, KarS § 279 väärteo koosseis seisneb riikliku järelevalve takistamises ja nimetatud koosseisu eelduseks ei ole olemine isikuks, kelle suhtes järelevalvet läbi viiakse, st järelevalvet on võimalik takistada ka ise haldusmenetluses selle adressaadina osalemata. KarS § 279 sätestab vastutuse riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete või dokumentide esitamise või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.
§ 26
kohaselt teostavad riiklikku tuleohutusjärelevalvet oma tegevuspiirkonnas päästeameti kohalikud päästeasutused, st seal hulgas ka Lääne-Eesti Päästekeskus ning sama seaduse § 282 kohaselt on riikliku tuleohutusjärelevalve toiminguteks järelevalve alla kuuluva objekti tuleohutusülevaatus ja tuleohutusnõuete rikkumise või tuleohu kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemine.
§ 27
alusel järelevalve hõlmab järelevalvet objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle, samuti kooskõlas
§ 28
3 lg 1 p 1 kohaselt on riikliku tuleohutusjärelvalve ametnikul õigus siseneda objekti valdaja teadmisel tuleohutusnõuete kontrollimise eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi ja p 2 järgi saada isikutelt ja asutustelt vajalikku tasuta teavet.
§ 283
kohaselt objekti tuleohutusülevaatuse käigus kontrollitakse objekti tegevuse ja seadme töö vastavust tuleohutusnõuetele. Seega hõlmab ülevaatus kõike, objekti kinnistu, seal toimuvat tegevust, seal asuvaid seadmeid sõltumata nende kuuluvusest. Järelikult selleks, et otsustada kas objektil esineb tuleohutusnõuete rikkumisi ongi vaja koguda informatsiooni ja objekt täielikult üle vaadata. Kohtu hinnangul saab KarS § 279 nimetatud väärtegu toime panna ka isik, kes ei ole haldusmenetlusosaline. Alljärgnevalt analüüsib kohus milliste tõenditega on menetlusalusele isikule KarS § 279 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemine tõendatud. Kaebuse esitajale on KarS § 279 süüks arvatud nii aktiivset käitumist so vastukäivate seletuste andmine, järelvalveametnike ära saatmine kui ka tegevusetust dokumentide esitamata jätmine, seletuste andmisest keeldumine. Seega tuleb menetlusaluse isiku käitumises süüteokoosseis tuvastada talle erinevate etteheidetud tegude puhul osalt tegevus ja osalt tegevusetusdelikti nõuetele vastavalt. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et järelvalveametnikud I. K, A. T nõudsid menetlusaluselt isikult tootmisprotsessi kohta teabe andmist so esitati konkreetsed küsimused tootmisprotsessi kohta, mille kohta oleks võimalik koheselt vastata. Menetlusalune isik küsimustele ei vastanud. Tunnistaja M. J tõendas kohtuistungil, et küsimusi esitati, kuid ei mäleta inspektorite poolt esitatud konkreetseid küsimusi, samas tunnistas, et küsimused käisid tootmise ja selle tehnoloogia kohta. Alljärgnevalt kohus selgitab ja analüüsib konkreetselt millistele küsimustele ei vastatud. 11
(15)4-09-27609 Riigikohus oma otsuses 3-1-1-74-10 p 6.1 juhtis tähelepanu asjaolule, et KarS § 279 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimine eeldab järelevalve asutuse selgesõnalise korralduse täiendavate selgituste või muu teabe andmist. Sellisel juhul tuleb kõne alla olukord kus isikult nõutakse teabe andmist, dokumentide esitamist või muud tegevust milleks ei saa eeldada isiku kohest valmisolekut andmata talle eelnevalt mõistlikku võimalust vastavat teavet hankida, dokumendid leida või tegevuseks valmistuda. Nimetatud nõuet kohtu hinnangul pole rikutud. Mitte ühegi ülekuulatud tunnistaja ega kaebuse esitaja ütlustest ei nähtu, et viimane oleks taotlenud aega vastuste esitamiseks või mõne muu kirjaliku teabe esitamiseks, vaid vastupidi isik keeldus teabe andmisest koheselt ja järsult, taotlemata selleks aega. Tuvastatud on, et tunnistaja I. K küsis menetlusaluselt isikult, kas söetootmisagregaadi kohta on olemas dokumendid?. Vastus – need dokumendid ei ole tuleohutusega seotud ja ei puutu asjasse. Kas mahutid on söetootmisseadme osad?. Vastus – see pole tuleohutusülevaatuse teema. Kuna toimub põlemisjääkidega toodangu kuivatamine, siis kuidas on tagatud ohutus ja regulaarne toodangu temperatuuri mõõtmine? Vastus – jälgin ise süsteemi. Ülevaatuse ajal põles kontrollitavas tünnis süsi. Järelvalveametnik pildistas ja küsis, kuidas on tagatud tuleohutus, kui siseruumis põleb tünnis olev süsi? Vastus – see on normaalne, et põleb, see pole tuleohtlik, kustub ise ära. Seejärel palus iseloomustada tehnoloogilist protsessi. Vastus – see ei puutu tuleohutusülevaatusse ja on ärisaladus. Analoogilisi küsimusi esitas ka tunnistaja A. T, kes sai põhimõtteliselt samasisulisi vastuseid. Kohtuistungil A. Juns kinnitas, et nimetatud küsimusi pole tunnistajad temale esitatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul tuleb tulenevalt nimetatud väärteoasja asjaolude ja tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Kohtu hinnangul tunnistajate I. K, A. T ja E. K ütlused on samasisulised kooskõlas tehioludega, johtuvalt sellest usaldusväärsemad ning võtab kohtotsuse tegemise aluseks ja heidab kõrvale A. Juns`i ütlused kui ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul järelvalveametnike poolt esitatud küsimused ülevaatuse teostamiseks olid hädavajalikud, kuna
§ 27
lg 1 kohaselt on riikliku tuleohutusjärelvalve kohustatud teostama järelvalvet objekti, tegevuse ja seadme töö tuleohutusnõuetele vastavuse üle. Selleks, et hinnata, kas ja kui tuleohtlik on konkreetse seadme töö, tuleb eelnevalt saada ülevaade selle seadme täpsest toimimisest, mis on hädavajalik edasiste otsuste tegemiseks. Menetlusalune isik keeldus põhjendamatult selgituste andmisest, mistõttu oli objektil riiklik tuleohutusjärelvalve teostamine takistatud. Veel analüüsis kohus menetlusaluse isiku tegevust seonduvalt garaažis toimuva keevitustööde teostamisega. Järelevalve toimingu käigus nägi tunnistaja I. K, et garaažis teostavad 2 meest keevitustöid. Ta andis korralduse keevitustööd lõpetada ja liiguti seejärel sinnapoole. Järelevalveametniku A. T küsimusele palju on ettevõttes töötajaid ja kas isikute suhtes on läbi viidud tuleohutusalane instrueerimine, vastas menetlusalune isik, et ta keeldub sellele küsimusel vastamast, sest tuleohutusülevaatuse teostajal ei ole õigust sellist küsimust esitada ning sellise küsimuse esitamine on võimupiiride ületamine. Veel esitas A. T küsimuse, kes teostab siin keevitustöid. Vastus menetlusaluselt isikult – see on minu isiklik garaaž, ma ei teadnud, et pean siin olevaid isikuid tuvastama, mul puudub õigus nendelt ID kaarti küsida. Samas kohtuistungil sai menetlusalune isik aru, et millisel eesmärgil seda küsiti, millised dokumendid peavad keevitustöid tegeval isikul olemas olema. Kohtu hinnangul kooskõlas EV Siseministeeriumi määruse nr 55 vastu võetud 08.09.2000.a „Tuleohutuse üldnõuded“ § 4 kohaselt on objekti valdaja kohustatud kehtestama kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku tuleohutusjärelevalvet teostama volitatud ametnikuga (edaspidi riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik) objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse
paragrahvi 283 lõike 4 alusel kehtestatud korras läbi vähemalt üks kord aastas. Objekti valdaja, lisaks käesoleva määruse paragrahvi § 4 p 1 korraldab töötajate tuleohutusalase õppe, milleks määrab tuleohutusalase juhendamise ja täiendusõppe läbiviimise korra ja perioodilisuse ning töötajad, kes kuuluvad õpetamisele 12
(15)4-09-27609 tuleohutusalase täiendusõppe programmi alusel. Kohus juhib veel tähelepanu asjaolule, et EV Siseministeeriumi määruse nr 15 jõustunud 18.06.1998.a p 4 järgi on objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku, p.5 järgi tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuleohutustunnistuse võib väljastada isikule, kes vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.10.1993.a määrusega nr 324 (RT I 1993, 69, 991) kinnitatud "Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendile" on töökaitsealase koolituse käigus läbi teinud tuleohutusalaste teadmiste kontrolli või täiendõppe tuleohutuse alal. Küttekoldevälist tuld tohib teha kutsetunnistuseta isik. Tuletöö tegemine (välja arvatud küttekoldevälise tule tegemine) kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud. Kohus ülalnimetatud määruste sisu avaldamisega ei lahenda küsimust, kas keevitustöid teostavatel isikutel olid vastavad tuletööde kutsetunnistused olemas või mitte, kuivõrd see pole antud väärteo lahendamise ese, vaid kohus tuvastas asjaolu, et järelvalveametnikul oli õigus küsida töötajate ja nende tuleohutusalase instrueerimise kohta nimekirja, selleks et võtta seisukoht, kas isikutel on vastav tuletööde kvalifikatsioon ja kutsetunnistus olemas. Järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumine on süüdlase poolt selgelt väljendatud sellesisuline seisukoht. Ei ole oluline, mis vormis keeldumine on esitatud. Kaebuse esitaja väide sellekohta, et EV ei eksisteeri töötajate nimekirju vaid on isiklikud kaardid ei oma kohtu hinnangul tähtsust, st ei oma tähtsust, millisele paberkandjale on töötajad sisestatud vaid tähtis on, et keevitustöid teostatavate isikute kohta oleks riiklikul järelvalveametnikul võimalik saada infot. Vastasel juhul oleks haldusmenetluse läbiviimine, milleks riiklik tuleohutusjärelvalve on kutsud, võimatu. Kohtuliku uurimise käigus pole tuvastatud, et kaebuse esitaja oleks taotlenud aega tuletööde töötajate nimekirjade esitamiseks, kuna viimane välistas üldse nimekirja olemasolu ning kinnitas, töötajate nimekiri tuleb koostada (II kd tl 16). Veel analüüsib kohus menetlusaluse isiku käitumist objektil olevate ruumide avamisega. A. Juns kinnitas, et kasutuses mitteolevad ruumid on lukus, selleks et oleks takistatud kõrvaliste isikute juurepääs ja neid ruume ei kasutata. Kohtuliku uurimise käigus tunnistaja A. T kinnitas, et tuleohutuse ülevaatuse käigus nägi läbi tootmishoone akna, et ruumis paiknesid euroalused, tõstuk, haamer, kütteseade. Samuti kinnitas tunnistaja I. K euroaluste olemasolu ja tunnistaja E. K kinnitas, et asjad olid nimetatud ruumis sees. Sooviti siseneda ruumi, kuid A. Juns kinnitas, et kuna ruume ei kasutata pole võtmeid kaasas. Kohtu hinnangul, kuna ruumis paiknesid tõstuk, euroalused, on tuvastatud fakt, et seda ruumi kasutati ladustamiseks. Seda ei vaidlustanud ka menetlusalune isik, et nimetatud inventar oli kontrollitavas ruumis. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks palunud menetlus peatada selleks, et tuua võtmed, samuti ei teinud ettepanekut lükata haldusmenetlustoimingud edasi Samuti kohtuliku uurimise käigus pole tuvastatud, et menetlusalusele isikule oleks tehtud järelevalveametnike poolt selleks takistusi. Taolise käitumise põhjal saab kohus teha järelduse, et isikul ei olnud soovi ja ta keeldus avamast kontrollitava hoone ust, millega takistas haldusmenetluse läbiviimist. Kohus juhib tähelepanu, et riikliku järelevalve ametnikel on õigus teostada tuleohutusülevaatust
§ 28
3 lg 1 järgi, mis hõlmab kogu objekti, sealjuures ka kasutuses mitteolevaid ruume ja territooriumi. Menetluse käigus palus A. T menetlusalusel isikult, et ta esitaks objektil olevate töötajate nimekirja selleks, et välja selgitada, kas isikud on tuleohutusalaselt juhendatud, viimane keeldus seda nõuet täitmast. Seejärel A. T selgitas, et sellisel juhul pole võimalik tuleohutuse kontrolli jätkata, mille peale A. Juns ägestus ja näitas käega värava suunas. Samasisulisi ütlusi andis ka I. K, kes kinnitas, et kuna territooriumil järelvalve teostamine on takistatud, kuna menetlusalune isik ei andud infot tuleohutuse kohta, on vaja mõneks ajaks tegevus peatada, mille peale A. Juns plaksutas käsi ja näitas neile käega värava suunas. Tunnistaja E. K kinnitas samuti, et ülanimetatud situatsioonis keeldus A. Juns nendega rääkimast ja osutas käega, et värav on seal. Tunnistajad H. R ja A. N, kelle kohus üle kuulas, andsid ütlusi 13
(15)4-09-27609 selle kohta, et A. Juns`il ja Päästeameti töötajatel oli omavahel sõnaline konflikt, kuid kas A. Juns oleks millegagi takistanud järelvalveametnike tööd nemad kinnitada ei saanud. Tunnistaja H. R kinnitas, et A. Juns oli ärritatud ja ta kutsus päästeameti töötajaid tagasi. Tunnistaja M. Juns nimetatud intsidendi kohta selgitusi ei andnud, kuna oli selleks ajaks kontrollitavalt territooriumilt lahkunud. Kohus jätab tunnistajate H. R ja A.N ütlused kõrvale, kuna isikud kogu järelevalve toimingut ei jälginud vaid teadsid kinnitada ainult sõnalist konflikti A. Junsi ja tuleohutustöötajate vahel. Konflikti sisu nad kohtule selgitada ei osanud. Samuti jätab kohus kõrvale M. Juns`i ütlused, kuna isik sel hetkel kohal ei viibinud. Kohtuistungil A. Juns järelvalveametnike ärasaatmise ja tagasikutsumise kohta vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul jäi tuleohutusülevaatus lõpule viimata, kuna tootmisprotsessi kohta jäid täies mahus küsimustele vastamata, jäid kuulamata objekti omaniku ja kasutaja täiendavad selgitused ja vastuväited tuleohutusülevaatuse kohta, samuti jäi välja selgitamata töötajate instrueerimist puudutav dokumentatsioon, lisaks töötajate instrueerimine, tootmisprotsessi kirjeldus (Tuleohutuse üldnõuded § 4). Faktiliselt vaadati üle osa töökoja vanast osast ja uuest osast ja A. Juns`i kasutuses olev garaaž, kogu territoorium jäi üle vaatamata. Kohus leiab, et järelvalveametnike ärasaatmise tõttu jäi lõpuni vormistamata paikvaatlusprotokoll, sellel jäid fikseerimata objekti omaniku selgitused ja vastuväited, menetlusosaliste allkirjad. Analüüsides tunnistajate A. T, E.K, E.K ütlusi selle kohta, et menetlusalune isik oli ärritunud ja näitas käega värava poole ning ise lahkus, saab kohus teha järelduse, et A. Juns lõpetas põhjendamatult järelevalveametnikega toimingute tegemise ning soovis, et ametnikud lahkuksid. Seega kohus leiab, et A. Juns taolise aktiivse käitumisega takistas otseselt tuleohutusjärelvalve ametnikel riikliku järelevalve teostamist. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kolmeastmelise deliktistruktuuri teisel õigusvastasuse tasandil ei tuvastata koosseispärase teo õigusvastasust positiivses mõttes, st ei ole vaja tõendada, et tegu on õigusvastane vaid õigusvastasus tuvastatakse negatiivselt, st näidatakse, et ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Õigusvastasus väärteokoosseisus on kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste omavaheliste reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kaebuse esitaja etteheidetava väärteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt KarS § 279 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Kehtiva seadusandluse normatiivse süümõiste aluseks on tahteavalduse isiku käitumuslik otsustus õigusvastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kohus leiab, et A. Juns ei käitunud normipäraselt ning takistas nii aktiivse käitumisega järelvalveametnike ärasaatmise kui ka tegevusetusega so dokumentide esitamata jätmise ja seletuste andmise keeldumisega. Nimetatud käitumise tõttu oli riikliku tuleohutusjärelvalve ametnikel võimatu objekti tuleohutusülevaatuse käigus kontrollida objekti ja seal toimuvate tegevuste ning seadmete töö vastavust tuleohutusnõuetele. Kuna tegemist on väärteoga piisab subjektiivses koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuelementide suhtes ettevaatamatusest. 14
(15)4-09-27609 Kokkuvõtvalt A. Juns`i poolt selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 279 sätestatud tunnustele vastava teo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Kuivõrd menetlusalune isik on KarS § 279 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmisel ei ole menetleja võtnud arvesse kõiki asjaolusid menetlusaluse isiku suhtes, mis on aluseks väärteolahendi osaliseks tühistamise aluseks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel väärteoasjas kaaluda nii menetlusaluse isiku huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve ning tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne menetlusaluse isiku süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks isikut edaspidi järgima ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega sätestatud nõudeid. KarS § 279 sätestab vastutuse riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete või dokumentide esitamise või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus arvestas asjaoluga, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo raskust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke samuti arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 100 trahviühikut so 6000 krooni ei vasta täiel määral toimepandud süüteo sisule ja raskusele. Juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus Lääne-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor K. N poolt 20.11.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse nr x osaliselt ning teeb uue otsuse karistuse osas, so vähendab A. Juns`ile määratud karistust ning karistab teda KarS § 279 alusel rahatrahviga sanktsiooniga alammäära lähedastes piirides 50 trahviühikut, so 3000 krooni (so 191.73 €), mis vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja on süüga proportsionaalne. Menetluskulude osas märgib kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Kõnealuses asjas kohus §-s 182 sätestatud erandeid ei tuvastanud. Seega jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Igor Pütsep Kohtunik 15
(15)