Kriminaalasi nr 1-11-1172 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01 aprill 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 28 märtsil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-11-1172 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Taotlus Aare Peebu tingimisi enne vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu AARE PEEBU tähtaega vangistusest Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood 36008182753 RESOLUTSIOON Jätta Aare Peebu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aare Peebu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.03.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1706/04 KarS § 118 p 1, 4, § 120, § 136 lg 1 ja § 263 p 1, 2 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 7 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 20.09.2005.a määrusega kriminaalasjas nr 1-706/04 mõisteti Aare Peebule KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 25.01.2005.a otsuse ja Tartu Maakohtu 01.03.2005.a otsuse kogumis, suurendades 1
(3)Aare Peebule Tartu Maakohtu 01.03.2005.a otsusega mõistetud liitkaristust 7 aastat vangistust 1 aasta vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Aare Peebule liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Aare Peebule Tartu Maakohtu 25.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, mis on 1 aasta 20 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.03.2005.a ja lõpeb 11.02.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.01.2011.a. Tartu Vangla edastas 28.01.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2011.a seisuga on Aare Peebu kandmata karistusaeg 10 kuud 14 päeva vangistust. Aare Peebu (endine nimi Aare Piiri) on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 05.08.1983.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 204 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 25.06.1987.a Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 3) 26.10.1987.a Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi 3 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 14.01.1997.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 25.01.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 323 ja § 120 järgi 2 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aare Peebu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada seda, millise kuriteo eest isik karistust kannab. Kriminaalhooldaja ja vangla materjalidest nähtub, et Aare Peebu on toime pannud ohtlikud teod, teda on korduvalt karistatud, vahepeal olnud psühhiaatriahaiglas ravil. Karistust kanda vähem kui aasta. Aare Peebu ei mõistnud tänasel istungil oma kuritegu hukka, ta suhtus sellesse rahulikult, selline suhtumine tekitab ärevust. Kaitsja leiab, et Aare Peebu tuleks vabastada enne tähtaega. Käesolev istung on viimane ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgmine samm on vabanemine peale karistuse ärakandmist. Kui asuda seisukohale, et Peebu on sama ohtlik kui aasta tagasi ja vabanemiseni jääb aasta, kas siis selle aja jooksul ohtlikkus kaob. Kui seda väita, siis sisuliselt aasta pärast laseme välja kõrgohtliku inimese, kurjategija, kes hakkab kurja tegema. Kaitsja leiab siiski, et käesolevaks ajaks on olukord muutunud, Peebu läbib programmi 12 sammu, mis peaks aitama teda järjele. Möödunud korral seda tal läbitud ei olnud ja see on oluline vahe. Kriminaalhooldaja märgib, et Peebu vajaks tugevat kontrolli, kuid kaitsja leiab, et see on sotsiaalhooldekande küsimus, kuidas kohalik omavalitsus selle tagab. Peebu saab ravi vanglas, ta peab seda jätkama ka vabaduses, talle on määratuid 80% puue, mis kuhugi ei kao. Kui jätta ta praegu vabastama, siis 10 kuu pärast tuleb ta nagunii vabastada. Kriminaalhooldusel olles saaks Peebu paremini ja lihtsamalt järje peale, tal oleks abi ja tugi. Leian, et Peebu enda huvides oleks parem, kui tal oleks kriminaalhooldaja, mistõttu oleks otstarbekas Peebu vabastada enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aare Peebu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2
(3)karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aare Peebu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja korduvalt viibinud ka vangistuses. Talle on varem korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid see ei olnud piisav mõjutamaks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Aare Peebu ei ole ka varasematest vangistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust isikuvastaste süütegude ja avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Aare Peebu kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ja eriline jõhkrus. Kohtuistungil süüdimõistetu poolt antud selgitustest ei tekkinud kohtul veendumust, et isik oleks teinud karistuse kandmisel mingid järeldused ja, et ta edaspidi ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Aare Peebu suhtumist toimepandusse, ja ka tulevikus võimalusse uusi kuritegusid toime panna, iseloomustab tema väljaütlemine kohtuistungil: “parem õudne lõpp kui lõputu õudus“, millega ta selgitas, miks ta pani toime KarS § 118 p 1, 4 järgi ettenähtud teod. Ka kriminaalhooldaja on märkinud, et isiku käitumist vabaduses ei ole võimalik prognoosida. Asjaolu, et tegemist on haige inimesega, kellel on psühhiaatrilised probleemid ja kellel oleks ilmselt vajalik toetatud elamine ka vabaduses, ei saa üksi olla tema ennetähtaegse vabastamise aluseks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et Aare Peebu ei ole koostöövalmis ametnikega, on nende suhtes agressiivselt meelestatud, mis seab kahtluse alla nii valla- kui ka kriminaalhooldusametnike võimaluse teda ka reaalselt aidata vabaduses kohanemisel. Samas kohus nõustub kaitsja väitega, et Peebu vajaks tugevat kontrolli ning, et selle korraldamine on sotsiaalhooldekande küsimus, mille kohalik omavalitsus peaks tagama. Kuid kohus leiab, et seda peaks olema võimalik korraldada veel vangistuses viibiva isiku suhtes tsiviilkohtupidamise korras selliselt, et vabanedes oleks tagatud nii tema enda kui ka teiste isikute turvalisus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aare Peebu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)