Obsah (13)

§ 29§ 120§ 68§ 150§ 123§ 132§ 87§ 69§ 70§ 19§ 38§ 23§ 20

Ärakiri 4-10-3818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2011 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-3818 Kohtukoosseis K

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada Heino Sabiin taotlus ja välja maksta riigi eelarve vahenditest Heino Sabiin /arve */ kasuks 391 (kolmsada üheksakümmend üks) eurot 14 senti valitud kaitsjale makstud õigusabi tasu hüvitamiseks. Hüvitise saamiseks tuleb jõustunud kohtulahend koos vastava avaldusega esitada Rahandusministeeriumile.
2. Edastada kohtuotsus H.Sabiin`ile, kaitsjale ja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise 1 Ärakiri 4-10-3818 soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. kättesaamisest ning esitades Kaevatav otsus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem T.Paio 12.10.2010 otsusega väärteoasjas nr 2502,10,001838 karistati H.Sabiin`i Liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumise eest – 14.09.2010.a kell 08.51 Karuse -Kalli
3. km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 152+/-9 km/h, lubatud on 90 km/h, seega ületas kiirust mitte vähem kui 53 km/h. H.Sabiin pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on H.Sabiin`ile karistuseks määratud LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahv 7200 krooni s.o 120 trahviühikut ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Kaebus 27.10.2010 saabus Pärnu Maakohtusse Heino Sabiin kaitsja A.Luberg poolt esitatud kaebus /tl 3-6/. Kaebuses on kirjas, et kaebaja võtab omaks, et ta 14.09.2010 ületas piirkiirust ega vaidle vastu selle eest määratud rahatrahvile. Otsus vaidlustatakse osaliselt – määratud lisakaristuse osas, sest lisakaristuse kohaldamine on täielikult motiveerimata, see on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ja seetõttu tuleb otsus lisakaristuse määramise osas tühistada. Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on ka see, et väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseeriti väärtegu LS § 74-22 lg 2 järgi, otsuse kohaselt pani H.Sabiin toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74-22 lg 3 järgi. Kaebaja tunnistab kiiruse ületamist, kahetseb seda, kehtivad liiklusnõuete rikkumised puuduvad. Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja tühistada väärteootsus osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja suhtes kohaldamata lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes esitas kaebuse suhtes alljärgneva seisukoha /tl 14/. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on vastulausega ja kahetsusega ning ka sellega, et menetlusalusel isikul karistused puuduvad. Isik pani toime ühe ohtlikemast liiklusalastest rikkumistest ja seda tahtlikult. Arvestades vastutustundetut käitumist, kus isik ületas kiirust mitte vähem kui 53 km/h, leidis kohtuväline menetleja, et sellise rikkumise puhul on tegemist ülimalt ohtliku rikkumisega ja seega karistas isikut nii põhi kui lisakaristusega, lisakaristus minimaalmääras. Kohtuväline menetleja leidis, et vastuolu väärteoprotokolli ja otsuse vahel puudub, väärteokvalifikatsioon on sama nii otsuses kui protokollis ja on selgelt loetav. Karistuse mõistmisel peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule meelepärane. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud, karistus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

§ 120lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitaja seisukoht 12.11.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht /tl 22-25/ koos kaebuse esitajal olnud väärteoprotokolliga. Kaebuse esitaja leiab, et tema valduses ja väärteoasja toimikus oleval väärteoprotokollil tuvastas ta olulisi lahknevusi ja seetõttu, kuna asjas esineb oluline menetluslik ebaselgus, palus kaebust arutada suulises menetluses maakohtus. Kohtuvälise menetleja seisukoht 13.12.2010 saabus kohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht /tl 32/, kus on kirjas, et 14.09.2010 koostas Lääne Prefektuuri liikluspolitseinik Vaiko Kivi väärteoprotokolli AB

1. Politseiametnik selgitas, et väärteoprotokolli koostamisel kvalifitseeris ta menetlusaluse isiku poolt 2 Ärakiri 4-10-3818 toime pandud rikkumise ekslikult LS § 74-22 lg 2 järgi, õige oleks olnud LS § 74-22 lg
2. Eksitusest sai aru hiljem kui H.Sabiin oli lahkunud. Otsustas kvalifikatsiooni parandada, kuid ei teavitanud sellest menetlusalust isikut, mis oleks olnud kohustuslik. Kohus saab kaebemenetluses kontrollida kvalifikatsiooni õigsust. Kaebuse esitaja seisukoht 21.12.2010 saabus kohtusse kaebuse esitaja seisukoht /tl 38-43/. Võrreldes väärteotoimikus olevat ja H.Sabiin käes olevat vääreoprotokolli tuvastas kaitsja järgmised erinevused: 1) väärteo kvalifikatsioon erinev; 2) ühes menetlusaluse isiku töökoht puudub, teises vastav lahter täitmata; 3) ühes menetlusaluse isiku telefon puudub, teises vastav lahter täitmata. Kaebaja leiab, et väärteoprotokolli kohtuvälise menetleja poolt kirjeldatud „parandamisega“ on eiranud

§ 68

lg 2 ja § 69 lg 3 regulatsiooni ja taotleb nimetatud menetluslik olukord tunnistada väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks

§ 150lg 2 alusel.

Käesolevas menetlusstaadiumis on H.Sabiin suhtes koostatud väärteoprotokolli seadusliku parandamise võimalus minetatud. H.Sabiinile ei ole väärteomenetluse vältel kunagi koostatud väärteoprotokolli, milles teda oleks süüdistatud LS § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ehk just sellise süüdistuse vastu pidanuks H.Sabiinil olema õigus ja võimalus end kaitsta. Kuna selgelt ebaseaduslik on kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll, siis ei saa seaduslik olla kogutud väärteomaterjalide pinnalt koostatud otsus tervikuna. Algselt oli taotletud otsuse tühistamist lisakarsituse osas, mistõttu on H.Sabiin tasunud temale määratud rahatrahvi 7200 krooni.

§ 123

lg 2 võimaldab maakohtul menetleda kaebaja taotlust – otsuse tervikuna tühistamiseks. Kaebaja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja teatas kohtule 21.01.2011 /tl 50/, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja taotleb asja arutamist kohtuistungil. Kohus määras arutada kaebust kohtuistungil 15.02.2011, kohtuistung jäi ära kohtuvälise menetleja taotluse alusel 21.02.2011 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht, milles kohtuväline menetleja teatab, et on nõus antud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 120

lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 2 väärteoprotokolli kohaselt on H.Sabiin poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev –14.09.2010 kell 8.51 Lääne maakonnas Hanila vallas Karuse-Kalli mnt 12 km, liikus Kalli suunas, juhtis mootorsõidukit MB S-320 reg nr 832MFX kiirusega 152+-9 km/h. Lubatud on 90 km/h. Seega ületas kiirust mitte vähem kui 53 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 74-22 lg 3 järgi – toimikus olev ülekirjutatud versioon /VT tl 2/ ja H.Sabiin käes olev protokoll – LS § 74-22 lg 2 järgi /tl 25/. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või 3 Ärakiri 4-10-3818 sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni ja lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani.

§ 69

lg 3 kohaselt kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja. Kohus leiab, et käesoleval juhul väärteokvalifikatsiooni muutmine väärteoprotokollis ei ole toimunud vastavalt

§ 69lg 3.

Vastavalt kohtuvälise menetleja selgitusele on väärteoprotokollis lihtsalt lõige 2, mille järgi esialgu kvalifitseeriti väärtegu, üle kirjutatud lõikeks 3 – puudub kvalifikatsiooni muutmise kuupäev ja kohtuvälise menetleja allkiri. Samuti ei ole parandatud väärteoprotokolli vastavalt

§ 70lg 1 menetlusalusele isikule kätte antud.

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-68-08 on leitud: “Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et

§ 69

nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku

§ 19

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu“. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-33-09 on leitud: „Sealjuures peab kohus pidama silmas seda, et lähtuvalt väärteomenetluse seadustiku (

) §-st 87 ei ole väärteoasja arutamisel võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-75-03 RTIII 2003, 21, 200, p 7), samuti ei tohi kohus tegu ümber kvalifitseerides isiku olukorda raskendada, karistades teda raskema teo eest kui seda oleks võimaldanud väärteoprotokollis esitatud süüdistus.“ Kuna kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokollis parandanud väärteokvalifikatsiooni vastavalt

§ 69

lg 3 ja § 70 lg 1, siis tuleb lugeda, et väärteoprotokollis väärteokvalifikatsiooni muudetud ei ole, vaid kohtuväline menetleja on väärteootsuses mõistnud H.Sabiin süüdi väärteos LS § 74-22 lg 3 järgi, mis on raskem kui talle väärteoprotokollis süüks arvatav väärtegu LS § 74-22 lg 2 järgi. Kohus leiab, et nii kohtuväline menetleja kui kohus peavad juhinduma väärteoprotokollist ja kui üldjuhul võib nii kohtuväline menetleja kui kohus muuta väärteoprotokollis sätestatud teo kvalifikatsiooni, siis isiku tegu ümber kvalifitseerides ei tohi isiku olukorda raskendada ja kui see ümberkvalifitseerimisel juhtuks, siis ümberkvalifitseerimine ei ole lubatud. Kuna käesolevas asjas ei ole väärteoprotokolli vastavalt

sätestatud nõuetele parandatud, seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb väärteomenetlus H.Sabiin suhtes lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud Kohtule on esitatud alljärgnev taotlus menetluskulude väljamõistmiseks /tl 41/. Advokaadibüroo Luberg&Päts vandeadvokaat A.Luberg isikus osutab käesolevas väärteoasjas kaebajale õigusabi 27.10.2010 kliendilepingu nr K-060/10-A alusel. Osutatud õigusteenuse eest esitati H.Sabiinile 17.12.2010 arve nr 419 a summas koondtasuna 6120 krooni, milline on H.Sabiin poolt makstud 20.12.2010. Õigusabi osutamise käigus kaitsja poolt kulutatud aeg: väärteoprotokolli ja menetlusaluse isiku kaitsepositsiooni analüüs 35 minutit, tutvumine maakohtust edastatud väärtoematerjaliga ja kohtuvälise menetleja korduvate seisukohtadega, nende analüüs – 70 minutit, kaebuse koostamine ja edastamine 55 minutit, menetlusalusele isikule edasise menetluse ja võimalike lahendite selgitamine 20 minutit, maakohtu nõueteel vastuseks korduvate kirjalike dokumentide koostamine 135 minutit. Palun ülalnimetatud summa hüvitada Heino Sabiin`ile täies mahus

§ 38lg 1, Kr

MS § 189 lg 2 alusel. Kohtu seisukoht 4 Ärakiri 4-10-3818

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 20lg 1 alusel võib menetlusalusel isikul olla kaitsja, kelleks on advokaat.

Kohus tutvunud taotluse, sellele lisatud materjalidega ja väärteotoimiku materjalidega, leiab, et kohtule esitatud taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks, on põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades väärteoasja kirjaliku menetlemise käigus välja tulnud uusi asjaolusid (mis olid üllatuslikud ka lahendi teinud kohtuvälisele menetlejale) ja sellest tingituna ka korduva kaebuse koostamise vajadust, on põhjendatud valitud kaitsjale makstud tasu 5 tunni 15 minuti eest 5100 krooni, koos käibekasuga 6120 krooni s.o 391,14 eurot. Seega kuulub taotlus rahuldamisele ja H.Sabiin`ile tuleb valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada

§ 23alusel riigi eelarve vahenditest.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 23

, 69 lg 3, 70 lg 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS §-st 7422 lg 2, 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5