4-11-81/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

1. aprill 2011.a. Väärteoasja number 4 – 11 – 81 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Vallo Hechti süüdistuses LS § 7419 lg 2 Menetlusalune isik VALLO HECHT, isikukood 38201294914, kodanik, elukoht: XX, töökoht: R OÜ Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse – esindaja konstaabel Triinu Riigor EV KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vallo Hecht LS § 7419 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 /neli/ päeva. Kohustada Vallo Hechti asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 01.06.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Lääne Prefektuuri Paide kamber, aadressil Tallinna 12, Paide või Rapla kamber, Savi 2, Rapla. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Vallo Hechti poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Vallo Hechti suhtes sundtoomist arestimajja. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena Vallo Hechtilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Sten – Fred Põderi poolt on 18.12.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1217157 selle kohta, et Vallo Hecht 18.12.2010.a. kella 15.14 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas Tulika tänava ja Paldiski maantee ristmikul liikudes Sõle tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga XXX seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,71 mg/l ± 0,
3. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110, taatlemistunnistus TTRC-10-
4. Kirjeldatud tegevusega rikkus Vallo Hecht LE § 73 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 7419 lg 2 järgi. Vallo Hecht kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati menetlusaluse isiku isale – Viljar Hechtile 15.02.2011.a. allkirja vastu. Kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik Vallo Hecht kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Vallo Hechti süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Vallo Hecht eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Vallo Hechti väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Ühtlasi palub kohtuväline menetleja võtta Vallo Hechtilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Vallo Hechti süü LS § 7419 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 18.12.2010.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis autot joobeseisundis, kuna oli joonud tugevalt eelmine õhtu ja ei saanud aru, et oli joobes. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles palub leebemat karistust, kuna juhiload on talle hetkel tähtsad, kuna töötab väljaspool Eesti Vabariiki ja on ainuke, kellel on juhiload selles firmas, kus töötab. Teab, et tal on eelnev trahv maksmata, kuna tal polnud sel hetkel tööd. Kuna tal nüüd on töö ja on võimeline maksma ja ta peab ka peret ülal hoidma. Kui kaotab load, siis võib kaotada ka töökoha ja seda pole lihtne leida. Ta polnud teadlik sellel hetkel, et juhtis mootorsõidukit, et on joobes, kuna eelmisel õhtul sai võetud korralikult napsu ja see polnud veel lahustunud verest. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtub, et 18.12.2010.a. kell 15:27 allutati Vallo Hecht joobeseisundi tuvastamisele ning joobeseisundi tuvastamiseks kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, seerianumbriga ARAP0036, tunnistuse numbriga 1020, taatlemistunnistusega TTRC-10-
5. Tõendusliku alkomeetri lugem oli 0,71 mg/l, laiendmääratlus 0,05 mg/l ning lõplik mõõtetulemus 0,66 mg/l. Vallo Hecht nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Vallo Hechti suhtes 18.12.2010.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millisest nähtub, et 18.12.2010.a. kell 15.17 Põhja Prefektuuri ametnik Koovisk kasutades 2 indikaatorvahendit ALCOQUANT 6020 nr. A103970, tuvastas Vallo Hechtil indikaatorvahendiga alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 0,69 mg/l kohta. Vallo Hecht nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Sten – Fred Põder otsustas 18.12.2010.a. kõrvaldada Vallo Hechti sõiduki Toyota Avensis Verso registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et Vallo Hecht on joobeseisundis. Vallo Hecht kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. Vallo Hecht on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et menetlusalune isik oli 18.12.2010.a. kella 15.14 ajal mootorsõidukit Toyota Avensis Verso, registreerimismärgiga XXX, juhtides alkoholijoobes, tuvastatud joobemääraks 0,71 mg/l ± 0,05 mg/l kohta, millist menetlusalune isik vaidlustanud ei ole. Seega on tõendatud menetlusalusele isikule süüks arvatud ja LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine ja seda isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 7419 lg 2 järgi väärteo toime ettevaatamatusest, kuna menetlusalune isik – Vallo Hecht pidi teadma, et tal võivad jätkuvalt esineda alkoholi tarvitamise tunnused, kuid vaatamata sellele asus Vallo Hecht mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Vallo Hechti süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. käitumises õigusvastasust, Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku kahetsust, mida ta väljendas oma ütlustes 18.12.2010.a. Kohus asub seisukohale, et Vallo Hecht ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Vallo Hechtile määratud trahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Isiku käitumist iseloomustab karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Vallo Hechti ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega ei ole Vallo Hecht hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem väärteo korras karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 4 päeva. 3 Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 01.06.2011.a. Kohus peab vajalikuks kohaldada isiku suhtes liiklusseaduse § 7419 lg 3 sätet, s.o. kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist, karistuse eesmärkide saavutamiseks, kuna isikut on varem karistatud korduvalt liikluseeskirjade rikkumise eest, kuid see ei takistanud isikul jätkamast väärtegude toimepanemist. Asjaolu, et Vallo Hecht on väidetavalt seadnud oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Isik ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Samuti oli menetlusalune isik isikuna, kes on saanud juhtimisõiguse ja seetõttu teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuetest, teadlik ka sellest, et tema enese liikluseeskirja nõuetega vastuolus olev käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada juhtimisõiguse äravõtmist ning rahaliste vahendite vähenemist. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi või aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuetega tahtlik vastuollu minek on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema senise soodsa olukorra säilimise. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi või aresti ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks elukorraldusel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja pärast seda alkoholi mõju all sõiduki juhina liikluses osalemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui tema enda tulevik. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ja majandusliku olukorra halvenemine muutuks vältimatuks. Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Kohus juhindub KarS § 48, § 50 lg 1 p 2, § 57 lg 1 p 3, ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111,
6. Aulike Salo Kohtunik 4 5