ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg 14. detsembril 2010.a. Kriminaalasi Prokurör Ivan Demtšenko süüdistuses KarS § 422 lg. 1 järgi lühimenetluses Rainer Amur Kaitsja Mefodi Malõšev SÜÜDISTATAV : Ivan Demtšenko-Elukoht : XXX isikukood : 36612050234, koda-kondsus:kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: Vene keel, töökoht E OÜ, karistatus: Varem väärteokorras karistatud 4-l korral (liiklus);Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Ei kohal- datud RESOLUTSIOON Mõista Ivan Demtšenko süüdi KarS § 422 lg.1 järgi ning karistada 2(kahe) aastase vangistusega . KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Ivan Demtšenko’
mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(ühe) aasta ja 4 (nelja)kuuline vangistus. KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Ivan Demtšenko ei pane 2(kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p.1-5 on Ivan Demtšenko käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid :elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. 1 KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Ivan Demtšenko’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) aastaks. KrMS § 310 lg.1 alusel mõista Ivan Demtšenko ’lt välja kannatanu LK’a tsi-viilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt ,summas 75 000 krooni, millest on kannatanule tasutud 32 000.-krooni ning tasumisele kuulub tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 43 000.-krooni (nelikümmend kolm tuhat krooni) LK’a arveldusarve nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Mõista Ivan Demtšenko ’lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse s.o sundraha 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis), ekspertiisitasud summas 8477.krooni (kaheksa tuhat nelisada seitsekümmend seitse krooni ) ja koopiate tegemise kulud summas 76.30 krooni (seitsekümmend kuus krooni ja 30 senti) Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
/, jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse kuigi antud teelõigul oli pandud välja nähtavad LM-d nr 173a /Lapsed/ ja nr 351 /Suurim kiirus 30 km/h/, mis osutasid ohtlikule teelõigule, kus võivad liikuda lapsed, kus on kohustus sõiduki kiirus vähendada kuni 30 km/h /
/, ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust, liikudes kiirusega 50 km/h /
p 3/ ning ei arvestanud eelpooltoodud nõudeid ning ei olnud piisavalt tähelepanelik reguleerimata ülekäigurajale lähenedes /
/, mille tõttu ei vähendanud oma sõiduki kiirust ega jäänud reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /
/, sõites otsa reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes paremalt vasakule teed ületavatele jalakäijatele LK’ale ja viimase alaealisele pojale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai LK eluohtlikud tervisekahjustused. Tema poeg sai õnnetuse tagajärjel verevalumid /
/. Oma käitumisega rikkus Ivan Demtšenko järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, 2 vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 125 /liiklusmärgid „Suurim kiirus“ või „Kiiruse piirangu ala“, mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa/; § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Oma tegevusega pani Ivan Demtšenko toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus Kohtuistungil süüdistatav Ivan Demtšenko avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab ennast süüdi.Jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ning kahtlustatavana ülekuulamisel Ivan Demtšenko /t.l. 37-40; 66-72/ seletas, et
ndasid üle katuse . Nägi õnnetust takso aknast, kuna ootas taksopeatuse sõitjaid. Tunnistaja I K ütluste /t.l. 44-47/ kohaselt sõitis ta 03.03.2010.a. Kose tänavalt välja Narva maanteele, ees sõitis Peugeot, tumedat halli-rohelist värvi ja jalakäijate ülekäigu piirkonnas nägi, et süttisid stopptuled ning auto kohale
ndas kaks figuuri ja need figuurid kukkusid.umbes 15 m eemal. Jõudmata ülekäiguni, peatus ja hakkas helistama numbrile
ndas vastassuuna rajale ja naine kukkus peaga vastu asfalti. Autojuht ei pidurdanud enne 3 kokkupõrget. Auto lõi jalakäijaid vasaku tiivaga, seetõttu paisati jalakäijad vastassuuna vööndisse. Isiku ekspertiisiakti nr 95 eksperdiarvamusest /t.l. 35/ nähtub, et LK’l tuvastati koljupõhimiku lahtine murd, vasaku oimuluu murd trummikile perforatsiooni ja kuulmisfunktsiooni langusega, peaajupõrutus traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumi ja ajutursega vasakus suurajupoolkeras, vasaku kopsu põrutus, vasaku reieluu ning vasaku pindluu murd. Tervisekahjustused on eluohtlikud. Sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 7-8/ nähtub, et sündmuskoht on kaetud asfaltkattega, mis on tasane, ilma aukude ja kõrgemat kohtadeta. Teekate on kaetud lumega ja libe. Mõlemal pool tee ääres on madalad lumevallid. On valge aeg. Sõidutee on sirge. Lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul on 30 km/h. Ülekäigurada kulgeb risti sõiduteega ning on tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teemärgisega nr 945 /vöötrada/, mis on halvasti nähtav. Mootorsõiduki vaatlusprotokollist /t.l. 26/ nähtub, et mootorsõiduk Peugeot 407 registreerimismärgiga XXX oli tehniliselt korras: rooliseade töötas, pidurid töötasid ning rehvid vastasid nõuetele. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid,
iab kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et Ivan Demtšenko tegevuses on tuvastatud tahtlik liiklusnõuete rikkumine. s.t.süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega Süüdistuses on toodud selle põhjendusena Ivan Demtšenko poolt järgmiste liiklusnõuete rikkumised :
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 125 /liiklusmärgid „Suurim kiirus“ või „Kiiruse piirangu ala“, mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, millel täiendavad hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa/; § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Kohus
iab, et Ivan Demtšenko pani teo toime kaudse tahtlusega.KarS §-de 16 lg 4 (kaudne tahtlus) ja 18 lg 3 (hooletus) võrdlusest tuleneb, et kaudse tahtluse puhul näeb isik ette tagajärge . Kaudse tahtluse ja hooletuse vahel asuvat süüteo subjektiivset tunnust - kergemeelsust ongi võimalik kaudsest tahtlusest piiritleda peamiselt voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud süüdistatava käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava as4 jaoluna käsitleb kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti on kergendavaks asjaoluks see, et süüdistatav võttis vahetult peale liiklusõnnetust ühendust kannatanuga ja on vabatahtlikult tasunud mittevaralist kahju 32 000 krooni. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavat on varem karistatud väärteokorras neljal korral ja kõikidel kordadel liiklusalaste rikkumiste eest (kiiruse ületamine) Kohus
iab, arvestades Ivan Demtšenko senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et Ivan Demtšenkot on võimalik karistada vangistusega, mida KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata täielikult täitmisele , põhjendatud ei ole kohtu arvates kohaldada Ivan Demtšenko suhtes nn. šokivangistust. Prokurör taotles Ivan Demtšenko karistamist 2 aastase vangistusega ning lühimenetluse sätteid kohaldades vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuuline vangistus, millest KarS § 74 lg 2 sätete kohaldamisega kuulub koheselt kandmisele 1-kuuline vangistus ning ülejäänud 1 aasta ja 3 –kuulist vangistust ei pöörata 2aastase katseaja jooksul täitmisele ühes kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega KarS § 75 lg.1 alusel ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks ja 2 kuuks. Samuti tuleb kohaldada Ivan Demšenko suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg.1 p.1 alusel. Kohus
iab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks aastaks on põhjendatud. Ivan Demtšenko ei ole varem küll liiklusalase kuriteo eest süüdi mõistetud, kuid tema käitumist liikluses näitab teatis väärteo korras karistamiste kohta 4-l korral ja seda kõikidel kordadel kiiruse ületamise eest LS § 74-22 lg.2 alusel ning kahel korral on isikult väärteokorras lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks, kusjuures viimane kiiruse ületamise fakt
idis aset 12. mail 2010.a. s.o. peale 03.03.2010.a. liiklusõnnetust, kus Ivan Demtšenko põhjustas jalakäijale ülirasked tervisekahjustused. Selline liikluseeskirja sätete rikkumine seadis ohtu kõigi liikluses olnud isikute elu ja tervise. Liikluseeskirja sätteid rikkunud juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste ning nendes vigastada ja surma saanud isikute hulk viimastel aastatel Eesti liikluses sunnib Ivan Demtšenko taolise sõidukijuhi tegevust takistama ja seda eesmärki teenib KarS § 50 lg.1 p.1 alusel mõistetav lisakaristus. Tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kannatanu LK’a poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KrMS § 310 lg.1 alusel osaliselt s.o. summas 75 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule tervisekahjustuse või kehavigastuse tekitamisega (p 2) või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale tervisekahjustuse tekkimise. Eelnimetatud seisukohti on kinnitanud ka EV Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsustes 3-2-119-08 ja 3-2-1-152-09 Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et tervisekahjustused on LK’l tekkinud liiklusõnnetuse tulemusena. Isiku ekspertiisiakti kohaselt olid LK’l tuvastatud vigastused eluohtlikudkoljupõhimiku lahtine murd, vasaku oimuluu murd trummikile perforatsiooni ja kuulmisfunktsiooni langusega, peaajupõrutus traumaatilise ämblikuvõrk-kelmealuse 5 verevalumi ja ajutursega vasakus suurajupoolkeras, vasaku kopsu põrutus, vasaku reieluu ning vasaku pindluu murd Tuvastatud on ka asjaolu, et peale õnnetuse toimumist on kannatanu elukvaliteet oluliselt langenud. Enne õnnetust oli kannatanu terve ja töövõimeline naine, kuid õnnetuse tõttu on kannatanu jäänud invaliidiks. Tuvastatud vigastused olid väga rasked- vasak jalg murdunud, peale õnnetust tekkisid tugevad peavalud. Vasakust kõrvast on tugev kuulmise langus . Kannatanu ei tunne ennast enam täisväärtusliku naise ja emana. Samuti sai kannatanu õnnetuse tulemusel suure psühholoogilise trauma. Riigikohus on eelnimetatud lahendis asunud ka seisukohale, et VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kannatanul tekkinud tervisekahjustused ja liiklusõnnetuse tulemusena tekkinud mittevaraline kahju on põhjuslikus seoses Ivan Demtšenko tegevusega. Kohus
iab, et kannatanu poolt esitatud mittevaralise kahju nõue summas 300 000 krooni on ebamõistlikult suur ning väljamõistmisele kuulub mittevaralise kahju nõue summas 75 000 krooni, millest süüdistatav on vabatahtlikult enne kriminaalasja kohtulikku arutamist tasunud 32 000 krooni. Vastavalt KrMS 180 lg 1 kuuluvad kriminaalasja menetluskulud: sundraha 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis), ekspertiisitasud summas 8477.-krooni (kaheksa tuhat nelisada seitsekümmend seitse krooni ) ja koopiate tegemise kulud 76.30 krooni väljamõistmisele Ivan Demtšenkolt. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 3,5,9; 180 lg. 1; 310; 311; 312; 313. Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.